Eesti Looduse fotov�istlus
2/2008



artiklid
Metsasektori arendusstrateegia valmimas

Umbes aasta tagasi hakati paljude metsandus- ja puiduorganisatsioonide esindajate osavtul koostama Eesti metsasektori teadus-
ja arendustegevuse strateegiat. Peagi on see kps avalikkuse ette toomiseks.

MEIE STRATEEGIA TOETUB EUROOPA METSASEKTORI TEHNOLOOGIAPLATVORMILE
Umbes aasta tagasi kogunesid metsa ja puiduga seotud organisatsioonide esindajad, et heskoos arutada tegevussuundi. Sihiks seati koostada valdkonna teadus- ja arendustegevuse strateegia. Tavaprase eestikeelse termini metsandus asemel kasutatakse inglise keele eeskujul sna metsasektor, mis kajastab valdkonda veidi tpsemalt. Peale metsa on thelepanu keskmes puidu ttlemine. Trhmas on osalenud Eesti mblitootjate liidu, Eesti erametsaliidu, Eesti metsatstuse liidu, keskkonnaministeeriumi, Tallinna tehnikalikooli, Eesti maalikooli ja riigimetsa majandamise keskuse esindajad. htlasi otsustati moodustada Euroopa metsasektori tehnoloogiaplatvormi Eesti trhm, kelle esimeseks lesandeks sai koostada sektori teadus- ja arendustegevuse strateegia. Nd on strateegia mustand valmis ning lihvitakse selle snastust.

Euroopas vttis tehnoloogiaplatvormi
miste kasutusele Euroopa Komisjon
Lissaboni strateegias. Phirhk on strateegilistel
ksimustel, et tagada tulevikus
Euroopa konkurentsivime ja jtkusuutlikkus.
Tehnoloogiaplatvormidel on oluline
roll Euroopa Liidu teaduseesmrkide
koosklastamisel tstuse vajadustega.
2004. aastal asutasid Euroopa metsatstuse
konfderatsioon, Euroopa metsaomanike
konfderatsioon ja Euroopa
paberitstuse konfderatsioon metsasektori
tehnoloogiaplatvormi.
Metsanduse huvirhmi hendava platvormi
eesmrk oli esmalt vlja ttada
metsasektori hine uurimist strateegia
Visioon 2030. See valmis 2005. aastal.
Seejrel koostati strateegiline teaduse
tegevuskava, mis avaldati 2006. aastal.
Euroopa metsasektori tehnoloogiaplatvormi
lahutamatu osa on rahvuslikud
trhmad, mis on loodud 23 riigis.
Nende philesanne on koostada uurimis-
ja arendustegevuse rahvuslik tegevuskava.
ARENDUSTEGEVUS ON VLTIMATU
Nii Euroopa kui ka Eesti metsasektori
olulisemaid sihte on jda konkurentsivimeliseks,
st. toota kaupu ja pakkuda
teenuseid, mida vajatakse muutuvas
hiskonnas praegu ja tulevikus. Samal
ajal on hiskonnale tarvis selgitada ja teaduslikult phjendada metsasektori
toodete ja teenuste omadusi ning positiivseid
kaasmjusid, nagu taastuvus,
kliima soojenemise takistamine ning
taastuvenergia potentsiaal.
Kuidas peaks metsasektor uutele oludele
reageerima? Mistagi tuleks svendada
teadmiste pagasit ja investeerida
ha rohkem uurimistdesse. Tootmise
valdkonnas on vaja saavutada lbimurre.
ks vimalus on arendada paindlikumaid
ja viksemaid tootmisksusi ning
toota niitooteid. Tootmise efektiivsus
on endiselt vtmeksimus. Vltimatu on
sektori leminek ressursiphiselt tootmiselt
turule orienteeritud teadmistephisele
tootmisele. Peale tehnoloogiliste
teadmiste tuleb saada paremaid teadmisi
ka inimeste kitumisest ja eelistustest.
Metsasektori seisukohalt on esmathtis
arendada sstvat metsamajandust,
mis tagaks metsatstusele tooraine, ha
enam linnastuvale hiskonnale aga vimaluse
puhata metsas ning aidata hoida
looduse mitmekesisust.
EESTI PRIORITEET ON ARENDADA JTKUSUUTLIKKU
METSANDUST, KASUTADES METSADE BIOENERGEETILIST
POTENTSIAALI
Eesti rahvuslik trhm vahetas kigepealt
informatsiooni, kirjeldas praegust
olukorda ning tegi kindlaks uurimis- ja
arendustegevuse tugevad ja nrgad kljed,
vimalused ja ohud. Organisatsioonid
esitasid oma ettepanekud selle kohta,
millised on lhiaastate phisihid ning
missuguseid uuringuid tuleb nende saavutamiseks
teha. Omavahelistes aruteludes
koorusid esmathtsad teemad, ning
nende phjal snastati prioriteedid. Abiks
olid Euroopa tegevuskava phimtted ja
strateegilised eesmrgid. Millele tuleks
keskenduda Eestis?
Metsapoliitikas on kokku lepitud, et
jtkusuutlikkus peab olema tagatud nii
koloogilises, konoomilises, sotsiaalses
kui ka kultuurilises mttes. Eesti
metsanduse jtkusuutlikkus on htviisi
oluline nii majandusharu ttajatele ja
ettevtetele kui ka riigile. Et metsandus
ei jks ha suurenevate kulude korral
konkurentsis alla, peab suutma suurendada
efektiivsust. Selleks tuleb arendada
infossteeme, korraldada paremini logistikat
ja koolitada inimesi, et nad saaksid
muutuvates oludes paremini hakkama.
Teiselt poolt ei tohi efektiivsuse kasvu
nimel halveneda metsade majandamise
kvaliteet. Metsakasvatuses tuleb ennekike
kasvatada kvaliteetset puitu; oluline
on otstarbekas tkorraldus ja ajakohased
tvtted.
Milliseid phimtteid peaks jrgima,
kasutades Eesti metsade bioenergeetilist
potentsiaali? Oluline alusdokument on
ktuse- ja energiamajanduse pikaajaline
riiklik arengukava aastani 2015. Seal
pstitatud eesmrgi jrgi peaks taastuvelektri
osakaal 2010. aastal olema ndse
0,1% asemel 5,1% ja 20% elektrist
tulema koostootmisjaamadest. htlasi
tuleks primaarenergias suurendada taastuvate
energiaallikate osathtsust (praegu
11%). Kahtlemata on ks peamisi
taastuvaid energiaallikaid puit ja raiejtmed.
Samal ajal tuleb arvestada, et
tstuslik energiatootmine konkureerib
puidu prast tselluloosi- ja plaaditstusega,
kus kasutatakse vhem vrtuslikku
tooret.
ESMATHTIS ON SUURENDADA PUIDUTARVITUST,
ANDA PUIDULE LISAVRTUS JA THUSTADA MITMEKLGSET
METSAKASUTUST
Puit on taastuv ja loodussstlik materjal.
Sellel phineb kogu ttlev puidutstus
ja osaliselt mblitstus. Puit on paindlik materjal, millest saab teha vga
mitmekesiseid tooteid. Eestis vrindatakse
puitu peamiselt mehaanilise ttlemise
kigus, oluline kogus puitu kulub
energia tootmiseks ja mnevrra vhemal
mral kasutatakse puitu tselluloosi,
spooni- ja vineeri- ning plaaditstuses.
On seatud sihiks laiendada puidutarvitust,
eesktt pratakse thelepanu eri
laadi materjalidele ja toodetele.
Ilmne on vajadus thustada mitmekesist
metsakasutust. Eesti metsi majandades
on alati peetud silmas, et metsal on
teisigi vrtusi peale puidu. Paljusid metsast
saadavaid hvesid, nt. igaheigus,
seente ja marjade korjamine, puhas hk,
ssihappegaasi sidumine jms., peetakse
iseenesestmistetavaks, kuid aineliselt
on seda rikkust raske hinnata. Et suurendada
linnu mbritsevate metsade puhkemajandusvrtust,
tuleb rakendada
mnevrra teistsuguseid meetmeid kui
tavalises tulundusmetsas. Ka jahindus
on valdkond, mille rekreatiivne vrtus
muutub ha olulisemaks. Jahinduse
arendamisel tuleb arvestada, et kui suurendada
hvesid ja tulusid jahindusest,
vhenevad metsakasvatuse tulud ja vastupidi.
Siin tuleb osata hoida tasakaalu,
et kummagi hve kasutajad ei kaotaks.
htaegu ei tohi unustada, et metsad
aitavad tagada elurikkust. Eesti metsades
kasvab ja elutseb teadlaste hinnangul vhemalt
20 000 liiki elusorganisme. Kik
nad sltuvad vhemalt mnes elutegevuse
etapis metsast ja seal elavatest teistest
liikidest. Lhtudes keskkonnakaitse
eesmrkidest, on kogu Eesti metsadest
umbes 30% arvatud kaitse- ja hoiumetsade
hulka.
PRIORITEEDID ON KA METSASEKTORIT ARENDAVATE
MAJANDUSPOLIITILISTE VAHENDITE RAKENDUS JA
PUIDUTEHNOLOOGIA ARENDUSKESKUSE LOOMINE
Eesti metsanduses tehti mdunud kmnendil
mitu reformi, kus riigi kui metsaomaniku
funktsioonid lahutati normatiivsete
funktsioonide titmisest. Veel
viis aastat tagasi olid aktuaalsed probleemid
metsavargused ja metsaigusnormide
rikkumised. Praeguseks on neist
probleemidest le saadud, seetttu on
metsaomanike kontrollimise krval ha
olulisem suunata metsaomanike kitumist.
Rakendades oskuslikult majanduspoliitilisi
vahendeid, saab aidata kokku
sobitada sektori ja hiskonna huvisid.
htaegu peetakse silmas vajadust parandada
ldsuse metsandusteadlikkust.
Enne kui asuda rakendama mitmesuguseid
finantsmajanduslikke vahendeid,
nagu maksud ja toetused, tuleks teha
nende mju uuringud.
Pevselgelt vajab Eesti metsasektor puidutehnoloogia
arenduskeskust. Praegu on
meil Eesti ettevtjate snul tehtud puiduttlemise
kohta liiga vhe rakendusuuringuid,
mis aitaksid suurendada Eesti
metsandus-, puiduttlemis- ja mblitstusettevtete
konkurentsivimet. Eri
toodete turustamiseks on tarvilik neid
tooteid enne uurida ja proovida ning
katsetada, kuid Eestis pole praegu seda
laadi laboreid. Ettevtluse arendamise
sihtasutuse rahastatav tehnoloogia arenduskeskuste
programm on ks vimalus
luua puiduga tegelev arenduskeskus.
Need on eesmrgid, mille saavutamisele
peaks meie uurimis- ja arendustegevus
trhma liikmete arvates kaasa aitama.
Eelkirjeldatu vib erialainimesele tunduda
tiesti tavalise ja loomuliku arenguna.
Siiski, kui lugeda kas vi Eesti metsanduse
arengukava aastani 2010, ilmneb,
et seal on sektori konkurentsivimest
ja arendustegevusest vga vhe juttu.
Trhma liikmed loodavad siiralt, et
aasta jooksul mttevahetuses selginenud
arusaamad juavad jrgnevatel aastatel
uude metsanduse arengukavasse ja
mnda teise riiklikku raamdokumenti.
Ja mis kige olulisem, ka uuringute ja
arendusteni.



EM metsandus- ja maaehitusinst.direktor Paavo Kaimre, ja spetsialist Tarmo Vahter

Artiklile ei ole kommentaare
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet