Eesti Looduse fotov�istlus
2/2008



artiklid
Millised on meeldivaimad metsavaated?

Artikkel tutvustab Eesti looduslike metsamaastike visuaalse eelistatuse uurimuse tulemusi. Millised vaated kidavad kige enam
ja millised vhem? Mille alusel eelistused kujunevad?


MILLEST OLENEB KESKKONNA EELISTATUS?
Eesti metsamaastikke on siinses kirjutises ksitletud maastikuarhitekti pilgu lbi, siht on keskkonda kirjeldada ja mtestada, pidades silmas keskkonna esteetilisi aspekte. Mneti vhem thelepanu on pratud metsamaastike majanduslikele, sotsiaalsetele ja koloogilistele vrtustele.

Maastiku visuaalne esteetiline kvaliteet
on olnud inimestele alati oluline nii
liikumisteede, elupaikade kui ka tegevuskohtade
valikul. Subjektiivsest vaatevinklist
saab vita, et keskkonna esteetilisus on
iga vaatleja enda silmis, kuid objektiivselt
hinnates selgub siiski, et asjade esteetilisus
peitub nende omadustes. Seetttu on
keskkonna kujundusotsuste tegemiseks
tarvis uurida eri keskkondade eelistatuse
phjusi. Siin keskendume nhtavast
inimmjust puutumatule Eesti looduslikule
metsamaastikule, et selgitada Eesti
metsa hinnatumad vaated ning tuua vlja
eelistuse phjused, lhtudes keskkonna
visuaalsest kuvandist ehk objektiivsetest
vaadete omadustest.
Toetume keskkonnapshholoogia teooriale,
mis vidab, et inimesel on kaks
thtsat eesmrki, mis mjutavad teda
kogu rkveloleku ajal: mtestatus ja kaasahaaravus.
Sellised keskkonnad, mis vimaldavad
mlema sihi saavutamist, ongi
eelistatuimad. Mtestatus viitab vimalusele
mista, kus inimene asub: mis toimub
tema vahetus mbruses ja keskkonnas
laiemalt. Seda ajendab inimese vajadus
saada asjadest aru. Kaasahaaravuse keskmes
on vimalus asju vlja uurida, ppida
ja olla stimuleeritud sellel on oluline osa uute kogemuste ammutamisel.
Mtestatust ja kaasahaaravust kirjeldatakse
nelja keskkonna omadusega: htsus,
keerukus, salaprasus ja loetavus. htsus
viitab sellele, kuivrd on vimalik vaadet
organiseerida, struktureerida. Keerukus
nitab, kas vaates leidub piisavalt elemente,
mis plviksid thelepanu ning
ajendaksid mtlema. Keerukuse puhul
tuleb kindlasti arvestada, et oleks silitatud
htsus, kuna inimesed suudavad
korraga hoomata vaid teatud piiratud
hulka informatsiooni. Salaprasus peitub
vaates, mis jtab mulje, et edasi liikudes
ja maastikku uurides on vimalik omandada
uusi teadmisi, tajuda midagi varjatut.
Salaprasusele aitab kaasa mitmekesine
ruumistruktuur (avatud, poolavatud,
suletud alad). Loetavus on keskkonna
omadus, mis vljendub selles, et seda
vib ulatuslikult uurida, ilma eksimata.
Oluline on piisav avatus ning n.-. maamrkide
olemasolu.
UURIMUSE TARBEKS KOOSTASIME
METSAMAASTIKUVAADETE VALIMI
Eesti looduslike metsamaastike eelistatuse
analsi tarbeks koostasime metsamaastikuvaadete
valimi. Selles oli 27
vaadet, mis kirjeldasid htsuse, keerukuse
ja salaprasuse eri mrasid. Loetavust
antud ts ei ksitletud. Tegime ksitluse
ning analsisime saadud andmeid, mille
tulemusel leidsime vaadete eelistatuse
jaotumuse ning tegime jreldusi eelistatuse
phjustest.
Ksitlusel osales 97 tudengit Eesti maalikoolist
ning Tallinna tehnikalikooli
Tartu kolledist. Ksitluse tulemusel
saadi metsamaastikuvaadete meeldivuse
jrjestus. Lisaks meeldivusele hindasid
ksitletud viiepunktilisel skaalal vaadete
looduslikkust, htsust, keerukust, salaprasust,
tuttavlikkust ning nimetasid neile
kige enam ning kige vhem meeldivaid
objekte.
KIGE ENAM MEELDIS HTNE JA SALAPRANE, KESKMISELT
KEERUKAS, TUTTAV JA LOODUSLIKUNA TAJUTAV
VAADE, KUS LEIDUB MRKIMISVRSELT SUURI PUID
Enim hinnatud vaade sai keskmiseks
meeldivuse hindeks 4,85, mis on tunduvalt
krgem teiste vaadete hinnangutest.
Kige paremaks peeti vaadet, mis
on vga htne ja salaprane, keskmiselt
keerukas, tuttav ja looduslikuna tajutav
ning kus vib nha thelepanuvrselt
suuri puid. Ennekike eelistati jrgmisi
objekte (nimetamissageduse alusel):
kver kaheharuline suur mnd, suured
jmedad mnnid, madal pehme alustaimestik,
puujuur, vikesed valged ied.
Ebameeldivateks peeti kuivanud ja maha kukkunud oksi, eemal paistvaid lehtpuid
ja vikseid kuuski. Nagu nha, toodi olulisi
ebameeldivaid objekte vaates esile vga
vhe: ei leidu kuigi palju lagunevaid, vananevaid
vi visuaalselt halvasti mjuvaid
objekte. Thtsaimad meeldivad objektid
olid suured jmedad vi harulised puud,
mis viitavad elujulisusele.
Meeldivuse pingerea teine vaade sai
keskmiseks hindeks 4,49. Selle vaate
iseloomulikud tunnusjooned: rmiselt
htne, vga vhe keerukas, kllaltki salaprane,
vga tuttav, sna looduslikuna
tajutav; seal leidub keskmise suurusega
puid. Seejuures pidasid katseisikud
kige meeldivamaks krgeid ja sirgeid
mnde, alustaimestikku, sammalt, hoolitsetust
ja korrapra, avarust ja ldvaadet.
Ebameeldivaks hinnati oksad maas, sirge
tvi esiplaanil ja puude liigne korraprasus.
Meelepraseks peeti eelkige vaadet
tervikuna. Konkreetseid objekte nimetati
vhe, meeltmda olid eesktt sirged
elujulised mnnid ning pehme madal
alustaimestik. Ebameeldivaks peeti taas
mahalangenud oksi, mnikord tauniti ka
liigset lihtsust ja korraprasust.
EI VRTUSTATUD MAASTIKKU, MIS POLE KUIGI
HTNE, KEERUKAS EGA TUTTAV MIDA EI TAJUTA
ERITI LOODUSLIKUNA
Kige vhem kitnud vaade sai meeldivuse
hindeks 2,41, mis iseenesest ei ole vga
madal hinne viiepallilises ssteemis. See
nitab, et ldjuhul peetakse looduslikke
metsamaastikke vrdlemisi meeleprasteks.
See vaade pole kuigi htne, keerukas
ega tuttav, ta ei mju eriti salaprase ega
looduslikuna, seal ei leidu suuri puid.
Sellises maastikus vrtustati eelkige
krgemaid mnde taustal, sammalt ja
rohelist alustaimestikku, kanarbikku ja
noori puid. Kige vhem paelusid pilku
kuivanud raagus puud, taevas, katkise
tvega puu, suuremad puud taustal, pinnakate
ning noored tihedalt kasvavad
puud. Enim hinnati jllegi elujulisi suuri
puid ja muid taimi. Meelt mda ei olnud
kuivanud, raagus ja katkised puud, mis
viitavad lagunemisele ja hbumisele.
Jrgmise metsavaate keskmine hinne
oli 2,62. Seda vaadet ei peetud samuti
kuigi htseks, keerukaks ega salapraseks,
ent hinnati keskmiselt tuttavaks
ja kllaltki looduslikuks, kuigi seal ei
leidunud mrkimisvrselt suuri puid.
Enim hinnati vikseid kuuski, juureknde
ja puutkaid, snajalgu ja murdunud
puid. Kige vhem paelusid juureknd ja
puutgas, vsa vi tihnik, korrapratus
ja hoolitsematus, alustaimestik ning krge
rohi, murdunud puu, valge kasetvi ja
vike kuusk. llataval kombel nimetati
selle vaate puhul meeldivate objektidena
ka n.-. surevaid objekte: murdunud puid,
mis arvatavasti pakkusid huvi, erinedes
lejnud keskkonnast. Ootuspraselt
olid meelt mda ka noored elujulised
kuused ja alustaimestik. Ebameeldivaks
peeti murdunud puid ja knde, ksiti
tauniti ldmulje liigset tihedust, suletust
ja segadust.
METSI KUJUNDADES PEAB SEADMA SIHIKS MAASTIKU
MITMEKESISUSE
Kokku vttes: inimesed peavad meelepraseks
keskkonda, millele on omane
suurem htsus ehk organiseeritus ja
objektide kokkusobivus, suur salapra
ja huvipakkuvus, keskmine vi pigem
vhene keerukus ning suured puud. Ei
hinnata metsavaateid, mis pole kuigi
htsed ega salaprased ning kus ei
leidu suuri puid; thelepanu plvivaid
elemente vib selles vaates olla kas
lemra palju vi liiga vhe. Pilku
kidavad ennekike elujulised puud ja
alustaimestik. htlasi eelistatakse avatud
maastikke, mis julgustavad edasi
liikuma. Maastik tundub meeldivam,
kui seal leidub lejnud keskkonnast
eristuvaid kummalise kujuga objekte,
niteks kveraid, viltusi vi murdunud
puid. See thendab, et alati ei ole liigne
korrastatus keskkonna meeldivuse nimel
igustatud. Metsi kujundades peab prgima
mitmekesise metsamaastiku poole,
mis kutsub end avastama.



Karl Hansson, EM magistrant, Mart Klvik Klvik, EM dotsent, Kadri Maikov, EM lektor

Artiklile ei ole kommentaare
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet