Eesti Looduse fotov�istlus
2/2008



artiklid
Mets, mis ootab pris peremeest

Omanikuta metsamaa plvis viimati laiemat thelepanu siis, kui kneldi puidutoorme nappusest ja lootusest raiuda sealset
metsa. Kas sellisel lootusel on alust? Milline mets laiub seni maareformist puutumata maadel?

MAAREFORM ON VLDANUD LE POOLTEISE AASTAKMNE
Mistagi pole olemas eikellegimaad: mis pole kellegi oma, kuulub riigile. Seega on maareformist puutumata maal siiski omanik olemas. Kuid probleem on selles, et sellel maal asuvat metsa pole seni tohtinud kuigivrd majandada. Metsakasutusest vljas on see olnud viimased 1520 aastat, paiguti enamgi.

Sajandivahetusel raiuti Eestis hoogsalt
ja raiemaht oli ligi 12 miljonit tihumeetrit aastas. Maht oli ehk sna optimaalne.
Kuid raie jaotus puuliigiti polnud
proportsioonis: eelistati okaspuud, haab
ja hall lepp jid soovimatute nimistusse.
Selle poolest on olukord mnevrra
paranenud. Ent kui Eesti metsatstust
hakkas kummitama puidunlg, meenutati
ha sagedamini tsiasja, et sadu
tuhandeid hektareid metsa on meil seni
olnud kasutusest vljas.
Maasuhete mberkorraldamine, millele
anti kena nimi maareform , sai
alguse 1991. aasta sgisel. Tenoliselt
ei osanud siis keegi arvata, et aastaks
2008 pole see veel kaugeltki lppenud.
Kui maareform jtkub samas tempos
nagu viimasel neljal aastal, kestab reform
arvutuse jrgi umbes aastani 2019.
Alles siis oleks igal maalapil ja metsatkil
kindel omanik. Vi hoopis rentnik. See
oleneks juba asjade edaspidisest kigust.
Kuid mnes mttes peame praegu ehk
hoopis tnulikud olema, et reform on nii
aeglaselt kulgenud. Muidu oleksid raiemahud
vahepeal veelgi suuremaks kasvanud.
Siis oleksid ndsed tagasilgid
ehk veelgi valulisemad REFORMIMATA METSAMAAST POLE OLNUD
KORREKTSET LEVAADET
Aasta eest vljendasid metsatstuse
esindajad RMK-le juliselt soovi, et raiemahte
suurendataks, sest erametsaomanikele
ei saanud sel alal loota. Siis avastati
ka reformimata metsamaa puidupotentsiaal.
Maa-ameti statistika jrgi
on praegu maakatastris registreeritud
83,4% maismaast. Seega, kui jtta krvale
Peipsi jrv, on katastrisse kandmata
maa pindala umbes 600 000 hektarit.
Me ei tea praeguseni kuigi tpselt, kui
suure osa katastrisse kantust hlmab
metsamaa. Maakatastri andmed metsamaa
pindala kohta on levaatlikumad
kui varem, kuid ei vimalda siiski anda
tpseid hinnanguid. Esiteks on mitme
riigimetskonna maa katastrisse kantud
ilma klvikulise jaotuseta. See thendab,
et kogu maatkk on arvestatud
metsamaaks, eristamata teisi maakategooriaid.
Teiseks, suur osa maamtjate
koostatud katastriksuste klvikulisi
jaotusi on ebatpsed, kuna baseeruvad
lehmanahal, mis ei kajasta kikjal
praegusi tegelikke metsa piirjooni. Ja
kolmandaks, mitmed kaitsealad on katastrisse
kantud kaitsealuse maana, arvestamata
metsamaa olemasolu.
Tpsemad hinnangud katastrisse
kandmata metsa kohta annaksid tttelda
ainsana statistilise metsainventeerimise
(SMI) tulemused. Sstemaatilise
juhuvalikuga le Eesti paikneva proovitkkide
vrgustiku andmed lubavad
teatud ldistusi teha ka reformimata
maa kohta. Pame selle phjal lahata,
milline on see kindla omanikuta mets
Eestis. Olgu ta siis omandireformi kigus
tagastamata, erastamata vi muud
moodi munitsipaal- vi riigi omandisse
mramata. Kik SMI hinnangud on
antud 2007. aasta kohta. Arvesse on
vetud asjaolu, et katastrisse kandmine
iseenesest ei thenda veel vimalust
metsamaad majandada. Seetttu on
ilma telise omanikuta metsa mnevrra
rohkem kui maaregistrisse kandmata
metsa.
KUI PALJU SAAKS RAIUDA?
SMI 2007. aasta andmeil vtab metsamaa
Eestis enda alla 2 212 660 hektarit
ehk 49% Eesti pindalast. Nii-elda reformimata
pindala sellest on 370 700
hektarit (suhtelise veaga 6,6%), mis
hlmab 16,8% metsamaast. See on maa,
millel pole tnini omanikku kinnistusregistri
jrgi, mis pole ka RMK plises halduses
ega muul phjusel riigi omandisse
jetud. Selle hulka ei kuulu looduskaitsealade
maa ning kohaliku omavalitsuse
vi selgelt muude riiklike institutsioonide
hallata olev maa. Kll aga kuuluvad
selle hulka tagastamisel vi erastamisel
olevad, lpetamata toimingutega maaksused.
Allpool esitatud metsi kirjeldavad
parameetrid on antud just sellise
metsa kohta, krvutatuna Eesti metsade
keskmiste nitajatega.
Nagu mrgitud, on osa omanikuta
metsamaast katastrisse kantud.
Maakatastrisse kandmata metsamaa
pindala on hinnanguliselt 318 500 hektarit
ehk siis 14,4% kogu metsamaast
(suhtelise veaga 7,1%).
Metsata metsamaa thendab tpsemini
lagedaid ja selguseta alasid. Seda
laadi metsamaa hlmab kogu metsamaast
reformimata maal vga vikese
osa, kigest 1% (Eesti keskmine on 6%).
See on igati mistetav, kuna need maad
on raietegevusest pikka aega puutumata
olnud. Valitsevad keskealised puistud
49% (Eestis kokku on keskealisi metsi
39%). Valmivate ja kpsete metsade
osakaal sarnaneb Eesti keskmisega, vastavalt
12% ja 26%.
Kuigi viimased kaks arvu viitavad vimalikule
raiepotentsiaalile, tuleb thelepanu
prata nende puistute liigilisele
koosseisule. Nimelt koosnevad valmivad
ja kpsed metsad suures osas vhem hinnatud
puuliikidest. Sellised on hall lepp
(23%) ja haab (16%). Kolmandik puistutest
on kaasikud. Okaspuuenamusega
puistuid on nimetatud rhmas alla
19%.
KNELEME ARVUDE KEELES
Puistute jaotus enamuspuuliigiti erineb
mneti Eesti keskmisest. Kuid vrreldes
teiste erametsadega on see sna
lhedane. Valitsevad kaseenamusega
puistud (36%), millele jrgneb mnd
(31%). Keskmise jaotusega krvutades
on vhem kuuseenamusega puistuid
12%. Mistagi, esimesed kaks liiki domineerivad
talukohtadest kaugematel
aladel, mida on ka vhem tagastatud ja
erastatud. Ei saa vita, nagu oleks erastamata
jetud hall-lepikud: nende osaks
jb 11%, mis on vhem kui eramaade
keskmine.
Vaatleme mningaid puistute keskmisi
takseernitajaid reformimata maal
vrrelduna Eesti metsade keskmisega.
Reformimata maa metsa keskmine vanus
on 54,6 aastat (Eesti keskmine 56,3 aastat),
puistute krgus 16,5 m (Eesti keskmine
17,4 m), rinnasdiameeter 19,3 cm
(Eesti keskmine 19,7 cm), boniteediklass
2,4 (Eesti keskmine 2,0), keskmine tius
0,83 (Eesti keskmine 0,82), hektaritagavara
210 tm/ha (Eesti keskmine 216 tm/
ha), juurdekasv 6,3 tm/ha (Eesti keskmine
6,7 tm/ha).
Nagu viski eeldada, on seni reformimata
mets nitajate poolest kehvem
kui puistud Eestis keskmisena. Et tegemist
on ldisest ksjagu vhem viljaka
metsamaaga, nitab ilmekalt boniteedi
vrdlus. Teiste statistikute puhul
avaldab tasandavat mju vanuseline
struktuur, kuna noorte puistute osakaal
reformimata metsamaal on suhteliselt
vike. Arvestada tuleb ka seda, et kigi
metsamaade keskmine sisaldab eneses htlasi neidsamu, omanikuta metsade
karakteristikuid.
Puistute tagavara hektaril ei ole
oluliselt viksem kigi Eesti puistute
keskmisest, sest reformimata metsades
pole ammu tehtud harvendusraieid.
Reformimata metsamaa vastav nitaja,
207 tm/ha, on isegi pisut suurem, sest
ige ammu pole tehtud ka lageraieid
(Eestis keskmiselt on hektaritagavara
204 tm/ha). Reformimata metsade ldtagavara
hlmab hinnanguliselt ligi 77
miljonit tihumeetrit (suhtelise veaga
9,3%) ja on Eesti metsade tagavarast
17%.
Kui knelda metsamaa metsa keskmisest
liigilisest koosseisust, siis on
omanikuta metsamaal vrreldes Eesti
metsa keskmisega ettearvatavalt suurem
lehtpuude osakaal. Mletatavasti mras
keskkonnaministeerium enne teist
vaba metsamaa erastamisvooru suure
hulga paremaid metsatkke (sealjuures
okaspuuenamusega puistuid) riigi maareservi.
See otsus polnud kigile meeleprane,
kuid riigi seisukohalt ilmselt
ainuige samm.
KUI PALJU METSAMAAD PEAKS JMA RIIGI
MAARESERVI?
Seaduse kohaselt tuleb maa, mida ei
tagastata ega jeta riigi omandisse ega
anta munitsipaalomandisse, erastada.
Keskkonnaministeeriumi viimase seisukoha
jrgi kavatsetakse lhtuda alade
suurusest ja paiknemisest. Vimaluse
korral liidetakse neid riigimetsaga; mis
le jb, makse oksjonil. Vrandatud
vabu maatkke on siin-seal varemgi liidetud
RMK maadega. Kavas on vtta
omanikuta metsad tarvitusele RMK
kaudu, ministeerium on videtavalt juba
asunud seda ellu viima. Pisut selguseta
jb, millest ikkagi jutt kib. Kas reservmaadest,
nn. vabadest maadest vi
mlemast korraga?
2003. alguses tles tookordne keskkonnaminister,
et optimaalne riigi reservmaa
suurus viks olla 100 000 hektarit.
Maa-ameti andmeil on see hetkeseisuga
juba 2,5 korda suurem ning
kavade kohaselt peaks aastaks 2011
olema maareservi arvatud ligikaudu
300 000 hektarit. Praegune keskkonnaminister
avaldas aasta alguses arvamust,
et maareservi peaks kuuluma ligi 300
000 370 000 hektarit. Suurema osa
sellest hlmab metsamaa, esialgu meldud
eelkige looduskaitsekitsendustega
koormatud eramaade asendamiseks.
Nd, kus on rakendatud mistliku suurusega
Natura 2000 toetus eraomandis
metsamaale, ei ole oodata ilmselt
asendamistaotlusi toetusklblike maade
kohta. Samuti on keskkonnaministeerium
asunud seisukohale, et mistlikum
on kaitsepiirangutega maad soovijatele
rahaliselt kompenseerida. Seetttu tstatub
ksimus, milleks on riigil vaja nii
palju maad reservis hoida.
Asendusmaadega seotud igusaktid
ei ole praktikas seni hsti toiminud.
Tundub, et tegelikult ikkagi ei teata
tpselt, kui palju peaks riik metsamaad
reservis hoidma vi mida sellega majanduslikult
ette vtma. 1990. aastate
lpus ji riigikogus lpuni menetlemata
huvitav eelnu, mis ksitles maakapitali
seadust, mille siht pidanuks olema riigi
maareservi valitsemine, sealhulgas korrashoid,
samuti rentimine, hoonestusiguse
seadmine, kasutusvaldusesse andmine
ja mgi korraldus. Enamiku neist
funktsioonidest on enda kanda vtnud
maa-amet. Maareserv ja seni erastamata
jnud metsamaa leiavad loodetavasti
omaniku ning kasutuse viisil, millega
on tagatud nii vastutus, ressursi jtkusuutlik
majandamine kui ka stabiilne
keskkonnaseisund.
KPSET METSA ON SEADUSEMUUDATUSE TTTU
EESTIS HTKKI ROHKEM
Tuleb mainida, et Eestis on eelmisest
aastast htkki kpset (vib lugeda ka:
raieklblikku) metsa rohkem vtta kui
varem. Kuigi mets on ju endine, on
mullu kehtima hakanud metsaseaduse
ja selle allaktide muudatustega korraga
paranenud nii puistute boniteet kui ka
suurenenud juurdekasv ning alanenud
kpsusvanused. Kuigi ma ei tahaks kahtluse
alla seada uute arvutusmudelite objektiivsust,
on tsiasi see, et nd vib
aastas seaduslikult raiuda palju rohkem
kui 2006. aastal.
Uute arvutusmudelite jrgi paranes
Eestis puistute keskmine boniteet 0,2
klassi vrra ning on praegu tpselt 2,0.
Puuliikidest on enim muutunud kuuseenamusega
puistute boniteediklass, mis
paranes tervelt 30%. Nnda juab mets
pisut varem kpsesse ikka, kuna paremas
kasvukohas on kpsusvanus viksem.
Mrkimisvrselt on muutunud puistute
juurdekasv. Kui eelmise eeskirja
jrgi oleks Eesti metsade aastane tagavara
juurdekasv 11,6 miljonit tihumeetrit
ehk 5,6 tm/ha, siis nd tuleb
selleks pidada 13,9 miljonit tihumeetrit
ja 6,7 tm/ha. Niisiis on metsade aastane
juurdekasv varasemaga vrreldes korraga
120%! Uute arvutusmudelite tttu
suurenes teoreetiline juurdekasv kige
rohkem okaspuupuistutel le kolmandiku.
Teisisnu pole nd enam mingit
ohtu, et raiemaht kipuks letama aastast
juurdekasvu.
Metsakorraldusjuhendiga stestatud
puistute kpsustingimuste muutmine oli
ks peamisi tegureid, mis hoogustas
mullu raietegevust nnda tulid raiemahud
2006. aasta madalseisust vlja
(2006. aastal oli see SMI hinnangul
5,2 miljonit tihumeetrit). Raievanused
ja kpsusvanused erinevad praegu kll
mneti, kuid valmivate ja kpsete puistute
pindala hlmab nd ikkagi 125%
varasemast! Vaieldamatult toovad niisugused
seadusemuudatused meie metsade
statistikasse kummalisi jnkse. Kas
need aga ennast igustavad, selle kohta
langetavad metsanduse huvirhmad
kllap ige erilaadseid otsuseid.



Veiko Adermann Adermann, MMK statistilise metsainventeerimise osakonna juhataja

Loe kommentaare (2)
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet