Eesti Looduse fotov�istlus
2/2008



artiklid
RMK juhtprojekt lisas selgust

Tnavu jaanuarist mrtsini kestis RMK Kirde regiooni seitsmes metskonnas juhtprojekt. Katsetati uut tkorraldust ja tpsustati
vastuseid paljudele ksimustele, mida RMK reform kaasa toob.

TPSUSTUS TJUHI JA LOGISTIKU TJAOTUS
Selle aasta esimese kolme kuu vltel, jaanuarist mrtsini osalesid juhtprojektis RMK Kirde regiooni seitse metskonda: Kohtla, Avinurme, Oandu, Sonda, Triigi, Paasvere ja Tudu metskond. Nende metskondade 2008. aasta planeeritav raiemaht on 321 000 tihumeetrit, sellest esimesel poolaastal 150 000 tihumeetrit. Seitsme metskonna aladel loodi kuus tootmispiirkonda ja kolm logistikapiirkonda. Kui seni tegeles knealuses piirkonnas metsamajandustdega 37 metsnikku, siis nd sai sellega hakkama 9 inimest. Need olid kuus tjuhti (korraldab poolaastas 25 000 tihumeetri raiumise) ja kolm logistikut (korraldab poolaastas 50 000 tihumeetri veo). Arvestuse aluseks oli he langetustraktori (metsameeste knepruugis harvesteri) arvestuslik tmaht aastas: lageraie puhul 40 000 tihumeetrit ja harvendusraie puhul 10 000 tihumeetrit.

Kuidas tlesanded jaotusid? Tjuht
pidi tegema jrgmist. Ta vttis objekti
metskonnalt vastu, pstitas tlesande ja
andis selle teostajale le. Samuti jlgis ta
raielangil tehtavat td, korraldas puidu
veo vahelattu ning vttis tehtud t vastu.
htlasi oli tema lesanne krvaldada puudused
ning anda objekt metskonnale le.
Selgus, et lviosa tjuhi ajakulust hlmab
t raielangil (42%), arvutitks kulub 23% ja situdeks 22% tajast. Arvestus
tehti kaheksatunnise tpeva phjal.
Logistik organiseeris puidu veo vahelaost
kliendile, pidas vaheladude seisu
le arvestust ja jlgis puidu mtmist
koormate laadimisel. Enim aega kulus
arvutitle (41%), 30% ajast kulus objektil
tehtavatele tegevustele, 25% tuli
arvestada situdeks. Arvestus oli tehtud
9,5-tunnise tpeva phjal.
Uue tkorra katsetamine nitas selgelt,
et riigimetsa saab varasemast tunduvalt
thusamalt majandada. Selleks
vib rakendada ligi poole vhem inimesi,
kuid tuleb kasutada uusi infotehnoloogilisi
lahendusi, pidamaks arvestust ligatava,
metsast vlja veetava ja varujatele
mdava puidu koguse le.
TULI SELGITADA, KUI PALJU VAJAVAD METSKONNAD
TJUHTE
Paljuski katse-eksitusemeetodil phinev
projekt pidi muu hulgas kindlaks tegema,
kui palju on metskondadesse tarvis
tjuhte, et optimaalselt korraldada
raieid ning puidu transporti. Ilmnes,
et kige olulisem kokkuhoiuvimalus
peitub metsamajandustdes: raiete korralduses,
logistikas ja metsakasvatuses.
Kui siiani oli RMKs nendel aladel ametis
281 ttajat, siis prast reformimist peab
hakkama saama 115 inimesega. Srane
samm peaks arvestuste kohaselt suurendama
he otseselt metsade majandamisega
tegeleva RMK ttaja tviljakust
2,44 korda. Kokku saab hoida ka metsa
haldamise ehk siis kogu RMK haldusjuhtimise
arvel, ent selles valdkonnas on
vit pigem kosmeetilist laadi: tviljakus
peaks RMK haldusttajate seas suurenema
1,23 korda.
Samamoodi nagu Kirde regiooni juhtprojekti
vltel peab prast 1. juulit hakkama
metsat kima seitsmeteistkmnes
RMKsse alles jvas metskonnas.
Metsade majandamise planeerimise eest
hakkab vastutama metsalem, kellel
lasub ka vastutus tehtud tde kvaliteedi
eest. Senistest abimetsalematest saavad
metsaspetsialistid, metsnike hulk oleneb
metskonnas loodavate metsandike
arvust. Otseselt metsas tehtavate tde
korraldamisega on tulevikus seotud
kokku 48 tjuhti, kelle hoole alla jvad
kik td kuni raiutud puidu koondamiseni
vahelattu. Metsavedude eest hakkab
vastutama 37 logistikut. Nende lesanne
on koostada veoste logistiline skeem, pidada
arvet teele lhetatud puidukoguste
le ning jlgida puidu mtmist. ks logistikute
rakendamise olulisi eeliseid on
vimalus ma puitu lppkliendile otse
vahelaost: raielangi vahetust lhedusest
metsatee veerelt.
KUIDAS JAGUNEVAD TKOHAD UUTES STRUKTUURIKSUSTES?
Edaspidi on RMK-s kolm metsa majandamise
regiooni. Kigi kolme regiooni peale kokku hakkavad tle 1 peaspetsialist,
5 turundusttajat, 5 puidu kontrollmtjat,
3 harvesteride kalibreerijat
ja 11 metsaparandustde korraldajat.
Kirde regioonis hakkavad tle 15 tootmisttajat,
8 logistikut ja 12 ttajat
metsakasvatuse alal. Kagu regioonis asuvad
ametipostile 15 tootmisttajat, 8
logistikut ning 11 metsakasvatajat. Edela
regioonis on ametikohad 18 tootmisttajale,
8 logistikule ja 14 metsakasvatajale.
Lisaks on igas regioonis ametis ka
kaks analtikut-assistenti.
Metsa haldamine on jagatud 17
metskonna vahel. Metsatde planeerimise
ja metsakasvatuse kavandamisega
hakkavad seal tegelema 17 metsalemat,
19 metsaspetsialisti ja 78 metsnikku.
Kigi metskondade peale kokku on veel
2 metsakasvatuse spetsialisti, 3 keskkonnakorralduse
spetsialisti ja 3 metsaparanduse
planeerijat. Metsaressursi
arvestamise ksusesse kuuluvad 1 juht,
2 piirkonnajuhti ja 35 taksaatorit. Peale
eelnimetatute jb RMKsse ametisse
kolm infotehnoloogia tshoidmise ja
arendamise eest hoolitsevat spetsialisti.
KAVAS JUURUTADA UUED IT-LAHENDUSED
Ttajate arvu vhendamine ja ametisse
jvate inimeste senisest thusam
tlerakendamine on aga vaid ks osa
RMK reformist. Teine osa puudutab n.-.
riistvara ja uute IT-lahenduste kasutuselevttu,
et arvestus metsast vlja viidava
puidu le oleks varasemast tpsem ning
numbrid juaksid operatiivselt raamatupidajate
arvutitesse. Sest masin loendab,
mdab ja arvutab teatavasti kiretult,
emotsioonideta, inimene on oma tegemistes
aga sageli tendentslik ja ebaobjektiivne.
Uuendus nuab, et igas harvesteris,
mis RMK raielangil td teeb, peavad
olema nn. harvestermtmist vimaldavad
seadmed, mis on hendatud pardaarvutiga.
Pardaarvuti omakorda peab
olema vrguhenduses. Ajakohastel langetustraktoritel
on ligatava ja jrgatava
puidu ning sortimendi kohta arvestuse
pidamise seadmed niikuinii olemas,
nende vastavust peab ainult taatlemisega
kinnitama. Harvesteri mteseadmed
tuleb lihtsalt arvutiga integreerida
ja teha vajalikud programmeerimised.
Nnda saab harvester vastu vtta jrkamisfaili
ning vlja saata kalibreerimisfaili.
Kalibreerimiseks on olemas spetsiaalne
kalibreerimisklupe, mis tuleb hendada
harvesteri pardaarvutiga. Esimese
mtmise teeb inimene ja sisestab ige
krguse ja ige pikkuse harvesteri arvutisse,
seejrel talitab masin juba etteantud
juhiste jrgi. Sellise inventariga
ja selliselt seadistatud metsatmasina
juhil on vahetuse lppedes lapsemng
kokku panna fail pevase t kohta ning
saata see piirkonna tjuhi arvutisse.
Analoogne ssteem rakendatakse metsaveoautodes:
autojuhil on Internetihendusega
arvuti, kuhu ta sisestab peale
vetud koorma parameetrid, sihtkoha,
kliendi andmed jmt. Tegemist on nn. eveoselehega,
millega hel ajal nuab praegune
seadus kll ka paberkandjal veosedokumenti,
ent infovahetust liinil mja
(RMK) vedaja ostja peaks srane
e-asjaajamine tunduvalt hlbustama.LANGETUSTRAKTOREID TULEB HAKATA KALIBREERIMA
IGAL NDALAL
Kik see thendab muu hulgas, et edaspidi
ei ole RMK korraldatavatele metsa
lesttamise ja puiduveo vhempakkumistele
asja ettevtetel, kelle masinatel
srased seadmed puuduvad. Ent RMK
juhatuse esimehe Aigar Kallase kinnitusel
pole see tvtjatele probleem, paljudel
on arvutid, GPSid jm. vajalik juba
olemas ja ttab, kel veel pole, on need
kohe valmis paigaldama.
See kulu on 10 000 15 000 krooni
masina kohta ega tohiks helegi firmale
le ju kia, tleb Kallas.
RMK Kirde regiooni juhtprojekti juht
Avo Siilak on seda meelt, et kuigi alguses
tuleb veel ette infossteemide trkeid ja
ka htsete arusaamade ja reeglite juurdumine
vtab aega, tekitab uus metsatde
ssteem tulevikus selge ja lhikese
ksuliini, kus vtmeroll on tita tootmise
tjuhil ja logistikul.
Tde planeerimine muutub thusamaks.
Samuti levaade tehtud tdest.
Harvestereid kalibreeritakse igal ndalal,
autodele laaditavaid palgikoguseid
kontrollitakse. Vimalus midagi kusagilt
krvale toimetada muutub sisuliselt
olematuks, kirjeldab Siilak proovitde
kigus saadud kogemusi.
Siilak lisab, et uuendustel on ks ja
ainus phieesmrk saada eelkige lageraietest
maksimaalset kasu.
he RMK juhtprojekti raames raiet
ja puidu vedu vahelattu teostanud ettevtte,
O Raviltos juhatuse liige Urmas
Valter mrgib, et harvesterit on kogu
aeg tpne tegevus olnud, ent nd avaneb
vimalus see tpsus must valgel
kttesaadavaks teha.
Harvester registreerib iga ligatud
puu tvemahu ja sortimendi, andmed on
tpsed ja vaidlemine nende le mttetu,
iseloomustab ta. Harvesterijuht saadab
oma andmed vahetuse lpus objekti
tdejuhile. Langilt puitu vlja vedava
traktori juht saadab oma andmed esialgu
veel SMS-i teel.
Urmas Valter peab oluliseks, et edaspidi
suudetaks kigi firmade eri laadi
harvesteridel rakendada sarnaseid programme,
mis oleksid heselt ksitsetavad
ja kigile operaatoritele htemoodi mistetavad.
Samuti viks Valteri hinnangul
harvesterides olla GPS-seade raielankide
kaardiga.
LOGISTIKA MUUTUB SUJUVAMAKS
Hanke korras RMK-le puidu transporditeenust
osutava O Iriscorp omanik Kaido
Sikk tdeb, et esialgu on neil ks veok
saanud IT-seadmed, mis vimaldavad
koostada e-veoselehti ja edastada teavet
andmeside teel, kuid katsetuseperioodi
jooksul tuli ilmsiks, et logistika planeerimine
muutub tunduvalt thusamaks,
kui asju tuleb ajada 37 metsniku asemel
kolme logistikuga. T phimte on srane,
et autojuht tidab nagu ikka veoselehe,
lisaks aga sisestab koorma kohta
kivad andmed ka arvutisse ja saadab faili
koorma parameetritega logistikule.
Vanasti oli asi koordineerimata, keegi
ei teadnud tpselt, kuhu auto lheb,
mille peale vtab ja kuhu viib, kirjeldab
ta. Koorma andis vlja metsnik. Sageli
juhtus, et prast kella viit helistanud autojuht
sai kuulda pika loengu metsniku
taja pikkusest ja kui vhe selle t eest
makstakse. Logistika planeerimine ei saa
aga sltuda metsniku tajast. Niteks
sadamatesse saab paberipuud viia ainult
teatud kellaaegadel, saekaatrid aga vtavad
palki pevaringselt vastu jne.
Lihtsam on korraldada ka edasi-tagasikoormaid.
Siku hinnangul saab kige tulemuslikum
koost vlja kasvada tst professionaalse
ja motiveeritud meeskonnaga.
Kuna teenuse pakkujale on transpordivaldkonna
korraldamine ks kulukamaid
valdkondi, siis on vedaja huvitatud vettpidavate
lepingute olemasolust.
RMK-ga koostd tehes on need alati
olemas ja ma leian, et RMK on vtnud
ige suuna metsatde efektiivsemaks
muutmisel, kinnitab Sikk. Meie seisukohalt
on hea, et tde korraldamine
muutub sujuvamaks. Nimetame seda eprojektiks
tnu GPS-seadmetele on
vimalik kiki autosid igal ajal tpselt
positsioneerida, veokite teekonda saab
n.-. onlineis vaadelda kolme kuu pikkuse
ajalooga.



Ain Alvela Alvela, ripeva ajakirjanik

Artiklile ei ole kommentaare
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet