Eesti Looduse fotov�istlus
2/2008



artiklid
RMK-l on aeg liikuda edasi

Vaatluse all on riigimetsa viisteist viimast aastat ja RMK muutuste ajendid riigimetsa ttaja vaatevinklist.

EESTI ISESEISVUMINE TI RIIGIMETSADES KAASA SUURI MUUTUSI
1992. aasta alguse kuud olid revad. Metsamajandite direktorid kisid htelugu Tallinnas nupidamistel, sest valmistati ette ulatuslikku metsandusreformi. Ttasin tollal kaheksandat aastat Rpina metsamajandi Meeksi metskonna metsalemana. Meie metskonna rolli nhti he kava kohaselt nn. tootmismetskonnana. Seega liikus juba tol ajal Eestis idee teha riigimetsas eraldi nn. haldus- ja tootmismetskonnad rollid pidi jagatama metsamajandite sees.

Siiski lks teisiti, kui esialgu kavandatud.
Metsamajanditest said riiklikud
aktsiaseltsid ja metskondadest iseseisvad
riigiasutused Riigi Metsaameti alluvuses.
Metskondade t koordineerimiseks
loodi metsamajandite piiride jrgi 22 riigimetsamaade
talitust. Asusin 1. mrtsist
1992. aastal juhtima riigimetsamaade
Rpina talitust. See talitus pidi koordineerima
kaheksa Plva maakonna riigimetskonna
td. ige pea, 1993. aastal,
reorganiseeriti 22 riigimetsamaade talitust
15 maakonna metsaametiks. Minu
juhtida ji siis peametsalemana Plva
maakonna metsaamet, mille tpiirkonnas
oli 10 riigimetskonda.
Ajajrku, mil metskonnad tegutsesid
iseseisva riigiasutusena, saab hinnata
mitmeti. Riigimetsa seisukohalt oli kindlasti
hulk plusse. Riigimetsa metsakasvatus
eraldus raskustesse sattunud metsamajandi
tstuslikust osast ja psis pinnal.
Seal, kus olid tugevad traditsioonid
ja mistlikud mehed, arendati metsamajandilt
le tulnud puhkemajandusobjekte
ja tegeldi tulemuslikult taimekasvatusega.
Metskonnad mngisid olulist rolli,
aidates seada tekkinud erametsanduse
esimesi ja sageli sna vaaruvaid samme
igele joonele. Nappidele metsandusfondi
eelarvelistele vahenditele oli vimalik
lisa teenida isemajandava tegevusega
ning nnda metskonna kontorit renoveerida,
metsateid remontida ja metskonda
arendada.
METSKONDADE ISEMAJANDAMISE AEGADEST SAID
ALGUSE MNED METSAKASVATUSPROBLEEMID
htaegu sai isemajandamisest alguse nii
mnigi hda, mis heitis tumedat varju
kogu riigimetsale. Meenutaksin nn. miljonrmetskondi,
kellel aastalpu finantsnitajad
olid ldise majanduspildi taustal
silmapaistvalt vgevad. Raha jtkus paljuks.
Kui niteks he maasturiga sideti
jkke, vis kohe uue osta. Metskonna finantsskeem oli lihtne: kulud pandi
vimalikult suures ulatuses eelarvepoolele
ja priske kasum isemajandamispoolele.
Metsauuendus kis aga hes
tolleaegses miljonrmetskonnas neil
unustamatutel aastatel nii, et paberite
jrgi klvati metskonna maadele ohtralt
kuuseseemet. Paraku ei jnud sellest
suurest tst loodusesse mingit jlge,
sest kuuse klvamine mingit tulemust
ei andnud.
Krge ja kauge metsaamet ei suutnud
metskondi kuigivrd jlgida ega ohjeldada.
Koordineerimise ja kontrollimise phiraskus
langes maakonna metsaametile.
Nii suudeti metskondades vltida suuremaid
probleeme ning hoida teatud tasemel
ka kogu metsakasvatuse valdkonda.
Mnes maakonnas nnestus see paremini,
mnes halvemini. Metsamajanduslikult
lithtsa t, noorendike hooldamise
maht vhenes metsamajanditest eraldumise
jrel tunduvalt ja hakkas kindlalt
ning jrjepidevalt suurenema alles 1999.
aastal.
OTSUS JAGADA METSANDUSADMINISTRATSIOON
KAHEKS
1995. aastal otsustas keskkonnaministeerium
kivitada Eesti metsanduse arenguprogrammi.
Phjenduseks toodi, et
1990. aastate alguses oli Eesti metsandus
veel vga nukogudeaegne. Tdeti, et
kohanemine turumajanduse tingimustega
ja uute keskkonnakaitsenuetega
lheb visalt. Programmi vlja ttades
valmis Eesti metsapoliitika, mille kinnitas
riigikogu 11. juunil 1997. aastal.
See dokument mras Eesti metsanduse
arengu ldeesmrgid ja riigi osa nende
sihtide saavutamisel.
Metsandus pidi arenema, pidades silmas
kahte lahutamatut ldeesmrki:
helt poolt sstlik (htlane, pidev ja
mitmeklgne) metsandus ja teiselt poolt
metsade efektiivne majandamine. Riigi
metsandusadministratsioon otsustati jagada
kaheks. Metsaamet pidi jtkama
valitsusasutusena ja lisaks pidi loodama
riigimetsade majandamise organisatsioon.
See pidi vaba konkurentsi oludes
toimima riigimetskondade ja puukoolide
alusel turumajanduse reeglite jrgi.
Jagunemine sai teoks 1. jaanuaril
1997. aastal. Siis lksid metskonnad projektorganisatsiooni
Metsamajandamise
konoomika- ja Infokeskus (MIK)
juhtimise alla. Plva maakonna kmme
riigimetskonda liideti viieks metskonnaks
ja nende td hakkas koordineerima
MIK Kagu regionaalosakond. Vga
oluline on mista, et just 1997. aastal
tehtud otsused mrasid meie edasise
arengu. Nii vttes pole ndnegi riigimetsa
struktuurimuutus midagi muud
kui jrjekordne samm arenguteel. Juba
sel ajal seati phimtteks, et riigimetsa
majandav organisatsioon peab toimima
thusalt.
LTLASED LKSID TEIST TEED
Huvitav on krvutada meie olukorda Lti
omaga. Valsts Meza Diensts (VMD) on
metsahalduse ja jrelevalve organisatsioon,
kes tegeleb erametsanduse nustamise
ja jrelevalvega, metsade tulevalve
ja kustutamisega. VMD philine struktuuriksus
on metskond. Riigimetsade
majandamisega tegeleb Latvijas Valsts
Mezi (LVM), kelle philised struktuuriosad
on regionaalsed allksused.
RMK-d kui riigimetsa majandajat on
ige vrrelda LVM kui riigimetsa majandajaga.
Lti ja Eesti metsandust ei
saa ksitleda htemoodi, arvestamata
erinevusi. Niteks ei ole kohane vrrelda
metskondade hulka, sest lesannete
jaotus ja struktuuriksused on Lti riigimetsanduses
hoopis teistsugused kui
meil. Need lesanded, mis Ltis tidab
VMD, on Eestis maakonna keskkonnateenistuste
metsaspetsialistide ja SA
Erametsakeskuse hooleks. Jrelevalvet teeb Eestis aga keskkonnainspektsioon ja
metsa kustutab psteamet.
Me ei pea oma kunagisi valikuid hbenema
ega kahetsema. Oleme linud
lihtsalt teist teed ja ehitanud les teistlaadi
struktuurid kui Ltis. Juhul, kui
testi leiame, et erametsandus on Eestis
nrgalt koordineeritud, arendagem edasi
erametsandusega tegelevaid struktuure.
Kui aga arvame, et psteamet ei suuda
tulemuslikult hakkama saada metsatulekahjudega,
tuleb arendada seda struktuuri.
RMK peab riigimetsade majandajana
kima oma teed tema lesanne
pole katta teiste metsandussektori osade
vajakuid.
1999. AASTAL LOODI RMK
1999. aastal sai riigimetsade majandamise
projektorganisatsioonist keskkonnaministeeriumi
valitsemisalas ja metsaseaduse
alusel tegutsev riigi tulundusasutus
RMK. Projektorgnisatsioon alustas
kaheksa metsamajanduse regionaalosakonnaga,
mille alusel RMK-s loodi viis
metsamajanduse regiooni.
RMK loomise etapil liideti jrjest metskondi.
hel lhikesel perioodil tuli niteks
minul juhtida ja koordineerida 32
metskonna td. RMK Kagu regiooni 21
metskonnaga struktuur sai paika 2000.
aastal ja on kestnud sellisena, sisuliselt
muutumatuna tnini.
Riigimetsa majandamise projektorganisatsioon
alustas htsete eelarvephimtete
kehtestamisega. Tugevasti koordineeriti
kasvava metsa turustamist ja
alustati ulatuslikku leminekut kasvava
metsa mgilt metsamaterjalide mgile.
Samu suundi jtkati ka RMK-s.
Lppsiht oli kujundada RMK-st htne,
majanduslikult vimekas riigimetsa majandaja.
Kahtlemata ei meeldinud selline
htsuse taotlus kigile, sest kitsalt oma
lesandeid tites sai kituda vabamalt ja
vis kergemini ra elada.
Kahjuks pole selline mttelaad mnel
pool Eestis veel praegugi kadunud.
Millega muidu seletada niteks nostalgilist
hkamist harvendusraiete kasvava
metsana mgi jrele. Meenutatakse,
et msime harvendusraiete puitu kasvava
metsana ja et siis sai harvendusi
palju rohkem tehtud kui kolmel-viiel
viimasel aastal. Selle jtavad hkajad
aga paraku tlemata, et harvendusraiete
kvaliteedi kontrollijad andsid sellistel
puhkudel neile mitterahuldava hinde.
Harvenduraieid tegema sattunud juhutegijad
polnud niteks rajanud korralikke
algveoteid vi polnud metsa raiunud
hooldusraie eesmrke silmas pidades.
Lisan siia juurde veel kasvava metsa
kokkuleppehinna kummalised hinnakujunduse
juhtumid, kus pehmelt eldes
kahjustati oluliselt riigimetsa huvisid.
Sestap langetatigi loogiline otsus, et
metsakasvatuslike harvendusraiete puhul
tuleb mk kasvava metsana lpetada.
Samas on selge, et harvendusraiete maht
ei vhenenud 1990. aastate keskpaigaga
vrreldes ainuksi eelnimetud phjusel.
ks peamisi phjusi oli hoopis muutunud
olud, htlasi oli majandus korrastunud.
Raiefirma hakkas tegelema vaid
raietega, veofirma veoga ja saeveski saagimisega.
Enam ei kehtinud phimte,
et kik teevad kike. Oluline tegur oli ka
see, et 2000. aastate algul mindi kiiresti
le masinraietele. Seda ei tehtud kellegi
otsuse jrgi, vaid seetttu, et majanduses
tervikuna tekkis tjupuudus ja metsatid
oli vaja thusalt mehhaniseerida.
Praegusel ajal ilmneb taas selgesti, et
ettevtjad huvituvad aina enam harvendusraietest.
Nad on hakanud ha rohkem
soetama selleks otstarbeks vajalikke
viksemaid langetustraktoreid. Nnda
peaks harvendusraiete maht lhitulevikus
suurenema.
RMK JUHTIMISSTRUKTUUR PEAB VASTAMA MUUTUNUD
OLUDELE
RMK on tegutsenud arengukavade alusel,
mille on kiitnud heaks RMK nukogu.
Praeguses, 2007.2010. aasta arengukavas
on mrgitud, et 2005.2008. aasta
arengukavas jid RMK edasise organisatsioonikujunduse
phimtted snastamata.
Arengukava hinnangul on RMK
aastate jooksul liikunud tprotsesside
juhtimisele keskenduva struktuuri poole
ja seda suunda peaks senisest otsustavamalt
jtkama. Paraku jid sellealased
juhtimisotsused tegemata. igupoolest
osales RMK organisatsiooni arenduse
poolest n.-. pidulikul paigalmarsil, mis
reaalsuses thendas taandarengut.
Oma lesannete titmiseks on riigimetsa
majandaja pstitanud arengueesmrgid.
RMK struktuur on vahend sihi
saavutamiseks. Teisisnu: on vaja tunnistada,
et objektiivne areng on pidev ja
meist sltumatu muidu ei juhi enam
meie sndmusi, vaid sndmused hakkavad
juhtima meid.
RMK kliendid on praegu suuremad
kui varem, partnerid on vimekamad,
masinraiete vidukik on olnud pidurdamatu.
Ndne metskond oma piiridega
on klientidele ja partneritele ammu kitsaks
jnud. Eri audiitorite hinnangul
on meie praegune juhtimismudel ise
kavandan, ise teostan vga suure riskiastmega.
Sellise juhtimise puhul ei ole
vimalik kehtestada thusaid sisekontrolli
mehhanisme. Kll aga saab loomulikke,
isetoimivaid kontrollmehhanisme
kehtestada teistsuguse struktuurimudeli
kaudu. Seega tuleb meie uutel struktuurillidel
spetsialiseeruda kitsamatele
tlikudele. Nii tstame oma professionaalset
taset ja parandame seelbi
ttulemusi.
Siinkohal tahaksin kummutada he
mdi. Mt rgib nimelt sellest, et
metsavargused said Eestis hoo sisse metsavahtide
kaotamise tttu. Sama laadi
mdi jrgi saavad metsavargused edaspidi
uue hoo, sest muudetakse oluliselt
RMK struktuuri. Sellistel emotsionaalsetel videtel ei ole mingit alust. Seda tendab
ka graafik ebaseaduslike raiete kohta
Eestis aastate kaupa. Metsavargused on
Eestis selgelt kahanenud. Selle phjused
on ige proosalised: ennekike asjaolu,
et varastatud puitu ei saa enam ma
niisama hlpsalt kui varem.
THTSAIMAD LLID: METSA HALDUS, MAJANDAMINE
JA METSAMATERJALIDE TURUSTAMINE
RMK metsamajandamise struktuur jaguneb
nd kolmeks. Halduslli hakkab
tegelema metsavarude arvestuse ja
-korraldusega. Langetatakse otsuseid
metsakasvatuse ja -kasutuse kohta.
Majandamislli viib ellu metsakasvatuse
ja -kasutuse otsused. Samuti korraldab
see lli puidutarned. Turustuslli tegeleb
puidumgiga ja slmib sellekohased
lepingud.
RMK metsakorralduses on seatud sihiks
nn. lausinventeerida aastas 100 000
hektarit, mis tagab meile kuue-seitsme
aasta vanused takseerandmed ja igati
aktuaalse arvestuse metsavarude le.
Praegu ttab RMK metsakorralduse osakonnas
25 metsakorraldajat-spetsialisti,
nende td koordineerib kaks piirkonna
juhti, kes teevad ka ise metsatakseerimist.
Kogu seda meeskonda juhib RMK
metsakorralduse juht. Neile tuleb td
juurde. RMK-le on juba le antud riigile
jetud metsamaad, mis tuleb takseerida
ja koostada neile metsamajanduskavad.
htlasi on RMK saanud lesande inventeerida
riigi looduskaitsemaad. Selle
tarbeks on RMK-sse vetud juurde 10
metsakorraldajat.
RMK metsakasvatust ja -kasutust hakkavad
kavandama 17 metskonda. Niisiis
hakkab sellega tegelema igas maakonnas
ks metskond. Ida-Virumaal ja
Prnumaal, kus metsa leidub palju, hakkab
sama asjaga tegelema kaks metskonda.
Iga metskonna koosseisus on metsalem,
spetsialist ja olenevalt metskonna
pindalast kaks kuni kaheksa metsnikku.
Olenevalt metskonna pindalast palgatakse
eri hulk metsnikke. RMK koosseisus
on alates 1. juulist 2008 kokku 78 metsnikku,
seega on keskmine majandatava
metsa (tulundus- ja kaitsemets) pindala
metsniku kohta 9000 hektarit.
Metskond kavandab aastase metsakasvatus-
ja metsakasutustde mahu ning
annab ettevalmistatud objektid teostuseks
le metsa majandavale regioonile.
Metskond mrab, millises mahus ja
kuidas raieid tehakse, kus ja kuidas
metsa uuendatakse. Metskond hindab
ka metsauuenduse seisundit ja arvestab
selle mber metsaks, mrab noorendike
hooldamise mahu jne. Metskonna ttajad
hindavad objektiivse nudlikkusega,
kuidas td on tehtud, ja vtavad objektid
vastu. Metskonnal tervikuna lasub
phivastutus riigimetsade majandamise
eest heal tasemel. Selleks antakse metsalemale,
spetsialistile ja metsnikele
piisavalt igusi, ksiti kohustusi nnda
suureneb ka vastutus.
RMK metsakasvatus, -kasutus ja metsamaterjalide
transport jb kolme
metsa majandamise regiooni hooleks;
igas regioonis on kolm tvaldkonna
juhti. Juhtide tvaldkonnad on tootmine
(raied), metsakasvatus ja metsamaterjalide
transpordi logistika. Nende juhtide
alluvuses hakkavad tnavu 1. juulist le
Eesti tle kokku 100 tootmis-, metsakasvatuse
ja logistika tjuhti.
KAS ME SAAME HAKKAMA?
Ilmselt vib tekkida kahtlusi, kuidas
metsnik saab hakkama nii suure tpiirkonnaga
ehk keskmiselt 9000-hektarise
metsandikuga. Metskonna tjaotus
peab sel puhul olema testi vga tpselt
paigas. Igale metskonna ttajale esitab
uus tjaotus suuri nudmisi: tuleb olla
iseseisev, otsustusvimeline, nudlik ja
samas koostaldis metsakorraldajatega
ning regiooni tootmis- ja metsakasvatuse
tjuhtidega. RMK-s on sellistele nuetele
vastavad inimesed tegelikult juba olemas
ja olen kindel, et meie kogenud spetsialistid saavad ka uute proovikivide ja suuremate
tpiirkondadega hakkama.
Et osata uuenevas organisatsioonis
iglasemalt mrata metsahaldusega tegelevate
metsnike arvu, vrdlesime uute
metskondade tmahtusid (2007. aastal
x maakonnas tehtud tde alusel) meil
tarvitusel oleva koormusindeksi (KI)
kaudu. Aluseks vtsime metsahaldusele
sobivad, tnavugi kasutusel olevad KI
nitajad: metsamaa pindala, raiete eraldamine,
valgustusraiete tegemine jms.
Selle hinnangu jrgi suurendasime metsnike
arvu esialgu meldud 73-lt 78-ni.
Maakonna metskondade he metsniku
umbkaudne tkoormus ulatub
koormus indeksi alusel 1,32,0 KI-ni.
Lehitsesin selleks aastaks kinnitatud palgaeelarveid
ja selgub, et praegugi ttab
meil le 1,9 KI koormusega vhemalt
30 metsnikku. le 1,5 KI koormusega
ttavaid metsnikke on hulgaliselt. See
annab veendumuse, et uues struktuuris
ei ole tmahte lehinnatud ja meie
inimesed suudavad selle t tavalise
tajaga ra teha. Kindlasti tuleb algul
kohaneda uue tpiirkonnaga ning harjuda
suurema ja kohati vra metsandikuga.
Kuid edaspidi peaks tkoormus
olema tavaprane.
TVILJAKUS PEAB KASVAMA
htaegu analsiti ka metsa majandajate
tulevast tkoormust. Enim peaks
kasvama raiete tjuhtide tviljakus.
Piltlikult eldes: kui ndsel ajal valvab
he langetustraktori juures kaks metsnikku,
siis edaspidi tuleb hel raiete
tjuhil juhtida kolme langetustraktori
td. Sihiks on seatud tjuhi tviljakuse
ligi neljakordne kasv. See peaks olema
vimalik, kui tkorraldus on ajakohane
ning rakendatakse moodsaid infotehnoloogilisi
lahendusi.
Metsakasvatuse tjuhtide tviljakuses
ei ole nii suurt tusu ette nha.
Seeprast on ilmselt asjatud ka kartused,
et metsakasvatuse tjuhil ei jtku aega
loominguliseks suhtumiseks. Arvestagem
sellega, et kevadise metsauuenduse krgperioodil
kavatsetakse saata metsakasvatuse
tjuhile vajaduse korral appi
metsauuendustid korraldama ka raiete
tjuhid.
Metsahaldajate ja metsamajandajate
hine eesmrk jrgnevatel aastatel on
tunduvalt suurendada noorendike hooldamise
mahtu. Analsigraafik 2007.
aasta mahtude ja kasvukohtadest lhtuva
aastase keskmise vajaduse kohta nitab,
et praeguselt 12 000 hektarilt aastas
tuleb edaspidi juda 18 000 hektarini.
Kunagi oli kahtlejaid ka siis, kui RMK
taimekasvatus ja puhkemajandus metskondade
tegevusest eraldati ja omaette
tegevusliinideks arendati. Tagantjrele
neme, et kahtlused olid asjatud. Taimlaja
puhkemajanduses on saavutatud professionaalsem
tase ja tulemused on selgelt
paremad.
Kokkuvtteks tdeme, et Eesti riigimetsa
areng on taasiseseisvumise jrel kulgenud
loogilist rada pidi. mberkorraldusi
on tehtud aja nuete jrgi. Praegu on aeg
taas edasi liikuda, kui me ei taha jda
jalgu uue aja nuetele.



Tiit Timberg, RMK juhatuse liige

Loe kommentaare (1)
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet