Eesti Looduse fotov�istlus
2/2008



artiklid
Muutuv Eesti vajab muudatusi metsaseaduses

Mttevahetus metsanduse le on tihti olnud lemra tundekllane. Ka praegu, kui keskkonnaministeeriumis on valmimas
jrjekordne metsaseaduse muutmise seaduse eelnu, on kired lkkele lnud. Miks on vaja metsaseadust muuta?

HUVIRHMI LISANDUB HTESOODU
Agar arutelu ning huvirhmade ja nende maailmavaadete paljusus metsanduse teemadel annab alust arvata, et Eesti kodanikuhiskonna arengu kontseptsioon on edukalt rakendumas. Eesti on teel demokraatliku kodanikuhiskonna poole, kus kolmas sektor tasakaalustab risektori ja avaliku vimu mju hiskonnas. ha enam mjutavad avalikku arvamust vabahendused, keda liidab hoolivus riigi tuleviku prast.

Nagu teada, jvad jrjest linnastuvas
hiskonnas teadmised metsast aina
pealiskaudsemaks. Seda on testanud
mitu lhiaastatel tehtud uuringut, mis
ldjuhul nitavad, et eurooplased ha
kaugenevad metsast ja metsandusest.
Muret teeb see, et ka eestlaste metsandusteadmised
pole kuigi heal tasemel,
ehkki puidukasutuselt inimese kohta aastas
oleme sna esirinnas.
Hiljaaegu korraldasid rootslased Eestis,
Ltis, Rootsis ja Prantsusmaal ulatusliku
avaliku arvamuse ksitluse, milles uuriti
elanike hoiakuid puidu kasutamise suhtes.
Selle ksitluse jrgi on kolmveerand vastanud
eestimaalastest veendunud, et puit on
keskkonnahoidlik materjal, ning le poole
arvab, et puit sobib vga hsti eluruumide
siseremondiks. Kuid vitega, et kodumaa
metsavarud suurenevad, s.t. juurdekasv
letab raiemahtu, oli osaliselt vi tielikult
nus vaid 24% Eestis ksitletutest;
46% ei jaganud seda arvamust. Rootsis
oli vitega nustujaid 58%, Prantsusmaal
47% ja Ltis 32%. Sama videt ei pooldanud
Ltis niteks 29% ja Rootsis 13%.
Ksitluse tulemusi toetab ka uuring, mille
tegi Turu-uuringute AS Eestis 2006. aastal.
Nagu sealt selgub, on meil eriti tagasihoidlike
metsandusteadmistega linnaelanikud,
muulased ja poliitikud.
Riik peab suutma pidada sammu ootusprase
arvamuste paljususe ja teabekanalite
muutustega. Endisest enam
vajab riik teadlaste tuge: perspektiivsed
teadustd annaksid vimaluse hinnata
eri lahenduste hid ja halbu klgi.
Senine tava muuta igusakte enamjaolt
arvamuste ja kokkulepete jrgi peab
asenduma teadusasutustes vlja ttatud
muudatuskriteeriumidega.
MIKS MUUDETAKSE TAAS METSASEADUST?
Seadusi koostatakse selleks, et mingit
valdkonda korrastada, hallata. igusaktid
peavad olema sellised, mida on vimalik
rakendada. Juhul, kui seadust ei ole vimalik
rakendada vi ei suudeta tagada
sellekohast jrelevalvet vi tehakse seda
valikuliselt, satutakse ilmselt vastuollu
riigi kodanike iglustundega. Kodanike
iglustunde riivamine ohustab aga omakorda
suuresti demokraatliku hiskonna
alustalasid.
Kuna Eesti riigil pole kuigi palju vimalusi
valvata keeruliste seaduste jrele,
siis on iguskriis kiire tekkima. Kui selline
praktika juurdub sgavamalt, hakkavad
inimesed ha kskiksemalt suhtuma
oma kodanikukohustustesse ning
lpuks ei suuda riik oma lesandeid tita
ega eesmrke saavutada.
Seadustega ei saa kike korraldada,
sest demokraatliku ja paindliku hiskonna
arusaam igest ning vrast areneb
seadusloomest kiiremini. Et seda vltida,
on ainuige lahendus kiiresti muuta vigaseid,
puudulikke vi lereguleerivaid
seadusi. Niisugust keskkonda ei ole vimalik
luua le, mistttu pole ka ndne
metsaseaduse muudatus radikaalset
laadi, vaid pigem silub probleemkohti ja tpsustab reeglistikku. Seni, kuni lapsekingades
kodanikuhiskond ei tule veel
toime ldisemat laadi normatiivaktidega,
peab seadusandja paratamatult olema
paindlik ja reageerima muutustele vimalikult
kiiresti. See on vajalik stabiilsuse
tagamiseks.
KAS METSASEADUSES MUUDATUSED KTKEVAD
ENDAS OHTU?
Et seadused saaksid thusalt toimida,
peavad nad olema kodanikule arusaadavad:
vaja on ladusat kommunikatsiooni
ja adekvaatset infoedastust.
Metsaseaduse muudatuste kohta on
avaldatud erilaadseid seisukohti. Neile,
kes pole sisusse svinud, on jnud
mulje, et prast seadusmuudatuste justumist
hakkab metsandus toimima hoopis
teistel alustel. Ajakirjanduse vahendusel
on lugejateni judnud vrinformatsioon,
nagu vimaldaksid muudatused
metsade tunduvalt intensiivsemat majandamist
ja et edaspidi majandatakse metsi
puupldudena. Eeldatavasti on niisuguste
arvamusavalduste ajend ajakirjanike
ja poliitikute kohatine pealiskaudsus
ja teema mittetundmine. Ent teadlastelt
on siiski alust oodata argumenteeritud
seisukohti.
Kavandatud eelnu jrgi ei muudeta
raielankide pindalade kitsendusi, metsauuendust
ksitlevaid eeskirju ega raiete
aluseks olevaid puistu kpsust iseloomustavaid
parameetreid. Seaduseelnu
annab endistviisi vga detailsed juhised
metsade kasutamise kohta. Mingil juhul
ei plaanitseta muuta seaduse ldsihte.
MUUDATUSI METSANDUSES ON KAVANDATUD
PIKKA AEGA
Seaduseelnu suuremad muudatused
on juba aastaid tagasi lbi arutatud.
Nad on saanud heakskiidu Eest Vabariigi
Riigikogult, kes kinnitas 2002. aastal
Eesti metsanduse arengukava aastani
2010. Ei saa vita, et 2008. aasta metsaseaduse
muutmisele pole eelnenud
tsiseid arutelusid, kuna metsanduse
arengukava raames vastu vetud otsused
phinesid vga phjalikel analsidel,
samuti anti hinnang keskkonnamjudele.
Metsanduse arengukava titmise
vahehindamise kigus on esile toodud
hulk tegevusi, mis tuleb enne jrgmise
arengukava koostamist ellu viia.
Praegune diskussioon annab lootust,
et tulevase perioodi metsanduse arengukava
koostatakse mttetiheda ja sisuka
arutelu tulemusel. Selleks tehakse ministeeriumis
juba ettevalmistusi.
Jrgmise perioodi arengukava peab
andma muu hulgas vastused ka ksimusele,
mil moel saab Eesti metsandus
aidata saavutada oma riigi sihte ning
Euroopa ldisi eesmrke. Jrjest svenevas
energiakriisis peaks ka metsandus
etendama ha thtsamat rolli; tuleb otsida
vimalusi, kuidas parandada metsandussektori
konkurentsivimet ja majandada
metsi heaperemehelikult. Endiselt
on oluline soodustada metsasaaduste
ning -teenuste jtkusuutlikku kasutamist,
silitada metsade hea seisund ning
elurikkus. Samuti on thtis parandada
inimeste elukvaliteeti, suurendades metsade
sotsiaalset ja kultuurilist rolli.
Metsast saadavad hved jvad eestlasele
sdamelhedaseks ka tulevikus.
Samuti on ilmne, et ehituses on plasti,
betooni ja terase krval endistviisi krgelt
hinnatud ka taastuvad ehitusmaterjalid,
nagu puit. Eluslooduse mitmekesisuse
hoidjana on Eesti praegu mrgatavalt
ees paljudest teistest maailma riikidest.
Loodetavasti on see nii ka tulevikus.
Metsade majandamise alused on vlja
ttatud jtkusuutlikkuse printsiibil, et
eestlane teaks ja tunnetaks metsa elukvaliteedi
parandajana ka jrgnevatel
aastasadadel.



Marku Lamp, keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja

Artiklile ei ole kommentaare
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet