Eesti Looduse fotov�istlus
2/2008



metsandal
Kasvab mets, kasvab Eesti

Kirjutise pealkiri oli tnavuse metsandala tunnuslause. Mida tehti metsandalal ja sellele eelnenud mitmesugustel ritustel?

MAAMESSIL KOONDUS METSANDUSTEGEVUS METSATELKI
Nagu ikka, sai metsandala eel, 17.19. aprillil, osaleda maamessil AS-i Tartu Nitused messikeskuses. Osavtjaid oli rohkem kui kunagi varem: 214 firmat heteistkmnest riigist (Eestist, Soomest, Ltist, Leedust, Rootsist, Saksamaalt, Taanist, Poolast, Belgiast, Austriast ja Valgevenest). Messi ksutuses oli 5100 ruutmeetrit hallipinda, 44 420 ruutmeetrit vlipinda ning 6 hektarit metsademopinda.

Maamessi avas Eesti Vabariigi pllumajandusminister
Helir-Valdor Seeder.
Reedel kisid messil ka riigikogu esimees
Ene Ergma, IRL-i esimees Mart
Laar ning riigikogu liikmed Mart Nutt,
Tiina Oraste, Marko Pomerants ja
Toomas Tniste.
Hoolimata vihmasest algusest kis
messil kolmel peval kokku 29 058 inimest,
mis oli maamessi klastatavuse
rekord.
17. aprill alates kella kmnest demonstreeriti
Tiksojal metsatseadmeid.
Nidati puude langetamist
langetustraktoriga ja puude vljavedu
metsast. Osalesid Intrac Eesti AS,
Kaevax O, Kesko Agro Eesti AS ja
Sampo Grupp O. htlasi peeti traditsiooniline
raievistlus Kevadkarikas
2008, mis ti messikeskusesse kokku
kuulsad saemehed nii Eestist kui ka
Soomest ja Ltist. Vistluse kigus sai
nha tpsussaagimist, langetamist ja
laasimist. Kogu messi vltel vis jlgida
oskuslike meistersaagijate td:
nad tegid puukujusid, ent olid valmis
ka mne kiire tellimuse titma ja kokkuleppel
oma meistriteoseid mma.
Seekord olid kogu metsasektori esindajad
kogunenud suurde metsatelki.
Mitmekesist metsandusteavet jagasid
ja oma vljapanekuid nitasid
metsatstusliit, RMK, erametsaliit,
SA Erametsakeskus, Eesti metsaselts,
maalikooli metsandus- ja maaehitusinstituut,
metsakaitse- ja metsauuenduskeskus
ning Luua metsanduskool.
helt poolt oli hea, et kogu metsandusvaldkond
oli koondatud hte telki,
aga teiselt poolt valitses telgis paraku
ruumipuudus. Pealegi paiknes telk ebasoodsas
asukohas suure hulga pllumajandusmasinate
vahel, nnda vis
telk mnel metsandushuvilisel hoopis
leidmata jda.
11. APRILLIL PEETI TARTUS MTTETALGUD TEEMAL
EESTI METSA TULEVIK
Eesti maalikooli saali kogunesid mttetalguid
pidama ligi tosina metsandus-,
loodusuurimise vi looduskaitseorganisatsiooni
esindajad. Prast seda,
kui Eesti metsaseltsi president Kaupo
Ilmet oli nupidamise avanud, pidas
esimese pikema ettekande RMK juhatuse
esimees Aigar Kallas. Kneldes
riigimetsa tulevikust, rhutas ta, et kuulujutud
riigimetsa peatsest erastamisest
vi vrandamisest on tiesti alusetud.
Edaspidi kavatsetakse silitada kik riigimetsa
hved. Kuid t korraldatakse
phjalikult mber: eesmrk on tunduvalt
parem tviljakus. EM metsandusja
maaehituse instituudi direktor Paavo
Kaimre keskendus erilaadsetele riigimetsa
majandamise organisatsioonidele.
Ta nentis, et puidu vrindamisel
on Eesti Soomest ja Ltist maha jnud.
Erumetsalem Aadu Koll kneles riigimetsade ajaloost alates Rootsi kuninga
Karl XI aegadest. Olles ise ttanud
50 aastat riigimetsas, toonitas ta, et
metskond on maaelu nurgakivi. Viimase
pikema snavtu pidas Eesti looduskaitse
seltsi esimees Juhan Telgmaa.
Tema kriitilise snavtu pealkiri oli snastatud
emotsionaalselt: Klm tehnokraatia
jgu linna asfaldile. Telgmaa
hinnangul tehakse RMK reformi liiga
kiirustades ja lbimtlematult. Ta rgitas
kokkutulnuid prduma sel teemal
kirjaliku seisukohavtuga valitsuse
vi riigikogu poole. Selle ettekandega
asus polemiseerima jrgmine snavtja,
emeriitprofessor Artur Nilson.
Inforevolutsiooni protsess on prdumatu,
snas ta. Tuleb mista, mida
saab muuta ja mida muuta ei saa.
Jutud maaelu arendamisest on lootusetu
nostalgia. Maaelu metsas ja pllul industrialiseerub
ja infotehnologiseerub.
Snavttude jrel vahetati mtteid Eesti
metsanduse tuleviku kohta.
18. APRILLIL PEETI TARTUS VISIOONIKONVERENTS
Metsanduse visioonikonverentsist vtsid
osa Eesti ja vlismaa metsateadlased,
Eesti poliitikud, eraettevtjad, ametnikud
ja metsanduspraktikud, kes vaagisid
keerukaid ksimusi oma vaatenurgast.
Thelepanuvrselt paljud kodumaised
ettekandjad rhutasid metsa thtsust
energia tooraineallikana ning peaprobleemina
meie learu vikseid raiemahte.
Vlismaa snavtjad tid esile kogu
metsamajanduse ja metsatstuse probleemiringi:
globaliseerumisest tulenev
paberi- ja tselluloosivajaduse suurenemine, ebaseaduslikud raied, maailmaturu
kasv, kliimamuutused, samuti turgude
globaliseerumine, piiritu tarbimise kasv.
Professor Sten Nilsson (IIASA) rhutas
kolme F-i, mis mjutavad metsapoliitikat:
Food, Fiber, Fuel (toit, puidukiud,
ktus). Meie mees Brsselis
Erik Kosenkranius (EUSTAFOR) ti
oma snavtus esile Euroopa metsandust
mjutavad mdid, mis on moonutanud
eurooplaste tavaseisukohti metsade
olukorrast. Mdid tekitasid kuulajate
seas elava arutelu. Taavi Veskimgi
(riigikogu) ja Tiit Kolk (AS Repo
Vabrikud) toonitasid, et tsisemate uurimuste
tarbeks pole Eestis vajalikke andmeid
vi on need puudulikud. Andres
Onemar (RMK) selgitas, kui thtis on
edendada metsateadust ning luua metsanduse
teabekeskus.
APRILLIS JA MAIS KORRALDAS RMK VABATAHTLIKELE
ISTUTUSTALGUID
Tnavu pani RMK riigimetsas kasvama
11,2 miljonit puutaime, neist
kuni 400 000 istutati vabatahtlike abiga.
Vabatahtlikud olid metsa istutamas aprilli
keskpaigast mai keskpaigani. RMK
metsamajanduse turundusjuhi Ulvar
Kaubi snul on metsaistutusest kujunenud
iga-aastane traditsioon paljudele
ettevtetele, koolidele ja spruskondadele.
Istutamistalgutel on aastate
jooksul nhtud tuhandeid entusiastlikke
vabatahtlikke, kellele meeldib ksi
mullaseks teha ning vlja on kujunenud
lausa sellised metsasbrad, keda iga
aasta ha uuesti kohtab, lisas Kaubi.
ks viimaseid suuri talgupevi
toimus 9. mail Purila klas
Raplamaal; istutati kahel langil
kokku 2,8 hektari suurusel alal.
le-eestilisi istutustalguid on korraldatud
juba viiel aastal, tnavu osales neis
ligi 4000 inimest. Valdavalt pandi kasvama
kuuseistikuid, sest neid on kige
kergem istutada.
METSANDALA AMETLIKULE AVAMISELE EELNES
KNEKOOSOLEK
Metsandala avaritused peeti tnavu 5.
mail Prnus. Kuid veel enne, kui metsandal
seal ametlikult avatuks kuulutati,
toimus sama peva hommikupoolikul
esimene tsine ritus Prnu Kuninga
tnava phikooli saalis. Seal peeti metsanduse
knekoosolek. Avasnad tles
keskkonnaminister Jaanus Tamkivi.
Ta kinnitas, et metsandusteema puudutab
iga inimest. Kuid praegu on
meie metsanduses eriti pnevad ajad.
Esiteks on ette valmistatud metsaseaduse
muudatused ja saadetud need koosklastusringile.
Teiseks tehakse RMK-s
suuri mberkorraldusi. Mlemad on tekitanud
ldsuse seas palju poleemikat.
Poleemika on tervitatav, sest see nitab,
et meie hiskond sammub judsalt telise
kodanikuhiskonna poole. Lhidalt
Eesti metsa thendust kokku vttes
rhutas keskkonnaminister, et mets on
thtis loodusressurss, mis annab td
suurele hulgale eestlastele ja tagab sissetuleku.
htaegu on mets vga thtis
looduskaitse mttes. Ligi 30% meie
metsadest kehtib praegu ks vi teine
kaitsereiim ning selle nitaja poolest
oleme Euroopas esirinnas.
Seejrel tutvustas Prnumaa metsi
ja metsandust Edela regiooni peametsalem
Aivar Laud. Prnumaal asub
ligi 11% Eesti metsamaast ja htaegu
on sealne metsa tagavara samuti 11%
Eesti metsade tagavarast. Eesti raiete kogumahust saadakse Prnumaalt
15,4%. Prnumaa metsandussektor on
vga oluline tandja. Tervelt 20%
Prnumaa tkohtadest on seotud metsandusega.
Knekoosolekul anti le kaks thtsat
aastapreemiat. Kolmandat aastat vlja
antav metsanduse elutpreemia lks
emeriitprofessor Artur Nilsonile. Ta sai
selle phendumuse ja uuendusmeelsuse
ning krghariduse arendamise ja metsameeste
kasvatamise eest. Preemia saaja
pidas kne teemal Minu metsanduse
filosoofiast (tekst on avaldatud kesolevas
ajakirjanumbris). Erametsasbra
tiitli plvis Lembitu Tarang. Kuigi autasustatu
ei saanud hivatuse tttu
kohale tulla, pidas tema tutvustuseks
lhikese kne Erametsaliidu tegevdirektor
Ants Varblane. Ta meenutas, et
Lembitu Tarang on alati olnud rksa
vaimuga inimene. Erametsasbra tiitli
sai ta tnavu peamiselt prandkultuuri
objektide arvelevtmise eestvedajana
Eestis.
Knekoosoleku lpus jagati autasusid
metsanduse joonistusvistluse vitjatele.
Vistlusele oli saadetud 350 pilase td.
METSANDALA AVATSEREMOONIALE JRGNES
EKSKURSIOON PRNU PARKIDES
Kesklinnas metsandalat avades tsiteeris
riigikogu esimees Ene Ergma eesti
legendaarset poliitikut Jaan Tnissoni.
Temagi hutas omal ajal prama thelepanu
metsale ja loodusele ning kllap
oleks tnavune metsandala tunnuslause
talle hsti meeldinud. Ergma arvates on
tervitatav, et Eesti metsade jtkusuutlikkus
on taas avalikkuse thelepanu all.
Me ei tohi vtta metsa kui kombinaati,
mis toodab puitu ja hapnikku. Metsa
tuleb hoida kogu tema mitmeklgsuses,
pidada metsa oma sbraks.
Metsandala avatseremoonia jrel tehti
ekskursioon Prnu parkides. Tutvustati
parkide ajalugu, kekiku ja liigilist
koosseisu. Elevust tekitasid kopra kahjustused
Vallikru krval olevas pargis.
Koprad olid maha vtnud hulga eri liiki
lehtpuid. Mida kobrastega peale hakata?
Parim lahendus oleks nad kinni pda ja
kusagile mujale asustada. Kuid kobraste
eluspk pole lihtne t. Seni pole neid
ktte saadud.
Seejrel istutas Ene Ergma Prnu
linna parki vahtrapuu, mille linnavalitsus
ise oli istutamiseks vlja valinud.
Istutamise ajal laulis metsameeste koor
Forestalia Alo Ritsingu juhatusel.
6. MAIL AVAS RMK ROELAS TAASTATUD
KBIKUIVATI
Lne-Virumaal ennistatud kbikuivati
hakkab edaspidi tle muuseumina.
htlasi slmitakse RMK, Vinni valla ja
MT Roela Kodukant vahel koostprotokoll. Siht on muuta riigimetsas
pakutavad aktiivse puhkuse vimalused
mitmekesisemaks, vrtustada
ja tutvustada metsandustavasid ning
kohalikku kultuuriprandit.
Roela kbikuivati renoveerimine
on hea nide RMK viimaste aastate
suundumusest korrastada ja tutvustada
meie metsanduslikku prandit,
tles RMK puhkemajanduse osakonna
juhataja Marge Rammo. Kbikuivati
ei asu otseselt RMK puhkealal ja seda
olulisem on kohalik initsiatiiv ning
koost, et inimestele uusi vimalusi
avada ja tutvustada.
MT Roela Kodukant juhatuse liikme
Aili Taali snul soovib hing edendada
Roela piirkonna klade histegevust
ning eksponeerida ja hoida kohalikku
kultuuriprandit. Mned aastad
tagasi prdusime RMK poole ideega
kbikuivati taastada. Pakkusime omalt
poolt vlja, et MT Roela Kodukant
hakkaks seda huvilistele tutvustama ja
muuseumina ts hoidma.
Vallal on vga hea meel, kui koos
midagi ra tehtud saab, sest RMK
poolt renoveeritud ja heakorrastatud
kbikuivati on meie kandi ks huvitavamaid
vaatamisvrsusi, lisas Vinni
vallavanem Toomas Vinaste. Roela
vallseljakule on juba tehtud ks pperada
ja kbikuivati kui metsandusliku
prandkultuuri objekti lisandumine
mitmekesistab loodushariduse vimalusi
meie vallas.
Roela kbikuivati on ehitatud 1927.
aastal. Prast 1920. aasta maareformi
oli Eestis neli riigile kuuluvat kbikuivatit.
Sellest aga ei jtkunud, et katta
riigimetsade seemnevajadust. Aastal
1925 tabas Eestit mnniseemneikaldus, seemet tuli osta Soomest. Seetttu asus
tolleaegne Riigimetsade Peavalitsus rajama
kbikuivateid. Seega on Roela
kbikuivatil kui esimesel omalaadsel
Eestis suur ajalooline thtsus.
7. MAIL AVATI TALLINNAS FOTONITUS
90 AASTAT METSANDUST EESTIS
Rahvusraamatukogusse les pandud
nituse avas RMK juhatuse esimees
Aigar Kallas. Pikema levaate nitusest
andis Sagadi metsakeskuse juhataja
Krista Keedus. Musitseeris kitarrist
Jorma Puusaag.
Vljapanek hlmab kmme stendi
fotodega, kusjuures iga stend tutvustab
hte kmnendit Eesti metsanduse
ajaloos. Selle vljapaneku on koostanud
RMK Sagadi metsakeskuse ttajad,
kujundanud Helle Vrsi ja Mari
Kreintaal. Kolmandiku fotode autor
on kauaaegne RMK loodusfotograaf
Jri Pere, lejnud pildid prinevad
Sagadi metsamuuseumi kogudest.
Tekstide autor on Sagadi metsamuuseumi
varalahkunud ttaja Peeter
Reintal. Fotonitus oli enne seda leval
Brsselis Euroopa Metsamajas.
Rahvusraamatukogus sai nitust vaadata
21. maini. Prast seda hakkab
ta ringlema rndnitusena Eesti eri
paikades.
METSANDALAL KORRALDATI LIGI
POOLSADA RITUST
Eespool kirjeldatu on vaid vike osa
metsandala sndmustest. Kogu ndala
vltel vis Tallinna, Tartu ja Prnu
kinodes nha metsa- ja loodusteemalisi
filmiprogramme. Prnus ja Tallinnas
korraldati mitu kontserti. Niteks toimus
Prnu Vallikrus suur kontsert,
kus peaesineja oli ansambel Spruse
Puiestee. Ndala jooksul korraldati
rohkesti ekskursioone ja loenguid
Tallinna loomaaias, Rocca al Mare
vabahumuuseumis ja Eesti loodusmuuseumis.
Huvilised said vimaluse
kia Paikuse saeveskis Prnumaal,
et nha oma silmaga, kuidas ttab
tnapevane saeveski. Sportlikumad
metsahuvilised osalesid rattamatkal
vi maastikumngus Tunne loodust
ja liigu terviseks. Omaette metsapev
peeti Elistvere loomapargis
Jgevamaal. Mistagi ei jua les lugeda
kiki metsandala ritusi: kokku
oli neid ligi poolsada.



Hendrik Relve

Loe kommentaare (2)
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet