Eesti Looduse fotov�istlus
1/2008



Intervjuu
Naine, kes on sobinud metsalemaks

Evi Reinsalu on pidanud metsalema ametit kakskmmend aastat. Usutluses kirjeldab ta oma elu ja td.

Kas metsalema amet sobib naistele? Kui palju on ametiaja jooksul olnud metsalematest naiskolleege? Kuidas end meeste seltskonnas tunned?
Ma olin maalaps ja pidin maast-madalast judumda tegema kiki tid. Jagada tid meeste ja naiste tdeks ma ei oska. Kui tga hakkama saan, siis tuleb ta ra teha. Vga meeldib mulle omaette midagi nokitseda, oma ktega midagi valmis teha ja siis tehtust rmu tunda.
Naiskolleege ei ole olnud palju. Kiki ei suuda kki meenutada, aga kaksteist meenus kohe, ilma pikema mtlemiseta.
Meeste seltskonnaga olen ma harjunud. Ttada meeste ja veel nii heasdamlike meeste seltskonnas, nagu seda on metsamehed, see on parim, mis minuga ldse juhtunud on.

Kuidas kulges sinu koolitee?
Ei saa elda, et minu elukutsevalikut oleks mjutanud lapseplvekodu. Kui olin kuueaastane, plesid meie maja ja aidad koos kogu varaga ra. Isa hakkas sauna suuremaks ehitama, et seal edasist elu kuidagi jtkata. Kuna elutingimused olid rasked, otsustati, et mulle on parim, kui lhen ppima Illuka kooli ja elama tdi juurde, kes elas Illuka kooli lhedal. Ndalavahetused ja koolivaheajad olin kodus vanemate juures, ppet ajal elasin tdi juures. Tdil oli seitse last ja ta kasvatas les ka oma varakult surnud e ttre. Mina olin ajutiselt seega heksas laps selles suures perekonnas ja kikidest tunduvalt noorem. Nii tdi kui tdimees olid usklikud inimesed. Peres lauldi palju. Noorim tdipoeg ppis Tallinnas konservatooriumis fagotti. Meil oli kodus oma naiskvartett. Pidevalt kidi esinemas. Niisuguses hkkonnas lpetasin Illuka koolis kaheksa klassi.
Illuka koolis petati vrkeelena saksa keelt ja lhim keskkool, kus vrkeeleks oli saksa keel, oli Toila keskkool. Kuna koolil oli internaat, siis sinna ma edasi ppima lksingi. Prast Toila keskkooli heksanda klassi lpetamist haigestusin suvel raskelt ja pingute edaspidine jtkamine tuli kne alla ainult Saaremaal Smera sanatoorses keskkoolis, mille ma lpetasin. Krgemasse kooli astumiseks nuti tervisliku seisundi kohta tendit. Arstid arvasid, et kuigi tervis oli parajasti korras, siis edasi ppida nad kohe ei soovita. Jin esialgu vanemate juurde elama ja lksin tle. Aastatel 19701975 ppisin EPA kaugppes metsandust.

Alustasid td metsanduses enne metsamajandusteaduskonna lpetamist. Kirjelda palun Narva metskonda, oma pikaajalist tkohta.
Kigepealt kutsuti mind tle Kivinmme metskonda. Hakkasin seal titma lesandeid, mida metsalem mulle andis. Nii seda ametit tasapisi ppisin.
Narva metskonna suuruseks oli tol ajal umbkaudu 11 000 hektarit ja ta kuulus vabariigi suuremate metskondade hulka. Tegelikult on Narva metskonda mulle kaks korda le antud. Esimest korda ei ole traamatusse kirja pandud. See oli 1982. aastal, kui metsalem veti pevapealt ametist maha ja ma pidin ajutiselt asemele jma. See oli mu elu raskeimaid aegu. See oli aeg, kus ma tahtsin metsandusest lahkuda igaveseks.
Ka 1988. aastal veti metsalem ametist maha. Ta oli rahvuselt venelane ja eesti keelt ei rkinud. Kui ma metskonna le vtsin, olime mina ja ks metsnik ainukesed eestlased, kes metskonnas ttasid. Ka raamatupidaja oli venelane. Tksud koostati vene keeles. Kogu asjaajamine ja kirjavahetus olid samuti venekeelsed. Ainukesed eestikeelsed dokumendid olid raamatupidamise aruanded ja varade raamat.
Narva oli suur tstuslinn ja uusi tkohti lisandus kui seeni. Ttamist metskonnas tlisena peeti alandavaks ja eks metskonna tlised olidki need, kellele oli juba seegi suur samm, et nad ldse td said. Sellise kaadriga ttamisel hid tulemusi saavutada ei olnud lihtne.

Narva on praegu kige viksem metskond Eestis. Millised on olnud selle metskonna eriprad ja probleemid?
Metsad on siin soised ja liigirikkad. Mnnikuid ja kuusikuid on vhe, kaasikuid palju. Narva, Eesti suuruselt kolmas linn, on mjutanud metskonna elu palju. Metskonna maid mbritseb 53 aiandushistut ligi 8000 krundiga. Kui on suvilad, on vaja kigil midagi ehitada, on vaja millegagi ktta. Prgi ilmumine metsa on alatine probleem. Metskonna territooriumil leidub palju Teise maailmasja lahinguvlju. Pommiauke ja lahingutes lhkemata jnud lhkekehi leitakse praeguseni. Metsaplengute ajal on olukord eriti tsine, sest iialgi ei vi teada, kas tuli on judnud mne juhusliku lhkekehani vi mitte. Probleemiks on puidus leiduvad killud. Eripra on vast ka see, et philiselt suhtleme ndki vene keeles. Metskonna ttajad on enamjaolt eestlased, aga kliendid ja kohalikud elanikud on venelased.
Metskonna ttajad peavad oskama vene keelt, teist vimalust ei ole.

Mil moel on riigimetsanduse muudatused sind puudutanud? Mida oleks pidanud tegema teisiti? Kuidas peaks minema edasi?
Tagantjrele tarkus, et midagi oleks pidanud teisiti tegema, ei anna enam midagi. Kes on aeg, kus uued muudatused hakkavad meid kiki puudutama. htegi metskonda ei ole Narva metskonnaga liidetud ja riigimetsanduse muutused on mind puudutanud eelkige inimsuhete pinnal. Neid on olnud vga meeldivaid ja ka valusaid. Meie tegelik olemus saab avalikuks just elu keerulistel aegadel ja see, kuidas siis keegi kitub vi missuguseid vljendeid endale lubab, jb meelde pikaks ajaks

. Mida on andnud kuulumine metsalemate hingusse? Mida viks see hing veel teha?
Ainuksi nii auvrsesse hingusse kuuluda on auasi. Metsalemate hing on suurendanud htekuuluvus- ja kindlustunnet, kaitsnud metskonna ttajate huve. Arvan, et metsalemate hingul on praegu kes vga tsised ajad.

Rgi oma hobidest. Mida oled reisidel kogenud? Mida vtad lastelastega ette?
Armastan vga muusikat. Ma olevat hakanud enne viisi pidama kui korralikult rkima. Olen laulnud kooris, ansamblites ja ka solistina. Nd ei ole ma enam ammu laulmas kinud, aga muusika mngib mul peaaegu kogu aeg. Koon palju, nii miniale, lastelastele kui ka endale.
Kuna raamatukogu on le tee, siis laenutan aeg-ajalt sealt endale raamatuid ja loen.
Armastan vga loomi, lilli ja merd. Olen merd pildistanud pris palju. Reisida testi meeldib. Ikka paar korda aastas olen mne reisi ette vtnud ja igal reisil olen endasse talletanud palju positiivset: looduse ilu, kunstielamusi, inimeste lahkust, avatust ja heasoovlikkust.
Lapselapsi on mul kaks: kolmeaastane tdruk ja heksa-aastane poiss. Tdrukuga mngin ja kuna talle meeldib laulda, siis petan talle uusi laule. Poisiga pame kahekesi lahendada tema jaoks thtsaid probleeme ja rgime asjadest, mida ainult vanaemale usaldada saab. Kime kahekesi ujulas. Seal on meie lesanded selgelt jagatud: tema sukeldub pidevalt ja minu osa on teda kullipilguga jlgida.



Ksitlenud RMK Erastvere metsalem Priit Kask

Artiklile ei ole kommentaare
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet