Eesti Looduse fotov�istlus
1/2008



Artiklid
Silikpuud suurendavad elukllust

Kopsusamblik (Lobaria pulmonaria) silikpuul.
Artikkel ksitleb silikpuude kohta kivaid uurimusi Eestis ja kaugemal. T phineb autori hiljuti kaitstud filosoofiadoktori
vitekirjal.

SILIKPUU TERMIN POLE TPSELT MRATLETUD
2005. aastal avaldasime Eesti Metsa kevadnumbri veergudel koos Asko Lhmusega artikli Silikpuud raiesmikel: kelle jaoks ja kui palju?. Vahepeal olen svitsi uurinud nii kogu maailma kogemusi silikpuude vajalikkusest kui ka Eesti silikpuudega seonduvat. Tnavu jaanuaris kaitsesin Eesti maalikooli metsandusteaduskonnas filosoofiadoktori vitekirja Silikpuude elustiku ja siluvuse seosed raiesmiku ja puu omadustega. Siinne artikkel phineb suuresti doktorit tulemustel.

Eelmine silikpuudele keskendunud artikkel phjustas Eesti Metsa veergudel arutelu silikpuu termini le (Eesti Mets 2/2005). Mina olen ksitlenud silikpuud kui loodusliku mitmekesisuse jaoks silitatud puud. Samamoodi on defineerinud silikpuud metsanduse praktikud RMK-st. Ka hulk metsandusspetsialiste tarvitab silikpuu terminit just nimelt selles thenduses (vt Eesti Mets 2/2005). Rahvusvaheliselt kasutatakse elustiku jaoks silitatavate puude kohta valdavalt vljendit retention trees, mis otsetlkes thendabki silikpuud.
Kuigi praktikas on laialt levinud eespool toodud ksitlus, defineerib praegu kehtiv Metsa majandamise eeskiri silikpuid hoopis ajaloolise miste jrgi: kui puid eriti jmeda sortimendi saamiseks jrgmises raieringis. Loodusliku mitmekesisuse jaoks jetud puude kohta kasutatakse seal kohmakat terminit elustiku mitmekesisuse tagamiseks vajalikud puud.
Majandajal on siiski raske mista silikpuu kui palgipuu jtmise kohustust ning metsanduspraktikas pole seda ka rakendatud. Ka uus Metsaseaduse muutmise seaduse eelnu ei tee kohustuseks hoida silikpuid kui palgipuid, kuna sellel puudub sisuline phjendus. Kll viks palgipuud jtta alles iga omanik, kes seda soovib.
Autori arvates tuleks kasutada termineid, mis on praktikas juurdunud, mitte eelistada ajaloolise vrtusega termineid. Seega soovitan ka seaduseloojatel nimetada elustiku mitmekesisuse jaoks olulisi puid silikpuudeks ja jmeda sortimendi jaoks vajalikke puid palgipuudeks (vi leida nende jaoks parem termin).

SILIKPUUD AITAVAD TAGADA ELUSTIKU MITMEKESISUST
Viimastel aastakmnetel on paljudes riikides le maailma, sh. Eestis, toimitud sstva metsanduse phimtete jrgi. See thendab, et majandusliku tasuvuse krval on niisama olulised ka teised metsa vrtused, muu hulgas elustiku mitmekesisuse hoid. ks vimalus on kasutada metsamajandusvtteid, millega ptakse jljendada looduslikke hiringuid (metsaplengud, tormikahjustused jt.). Looduslikes hiringutes jb tavaliselt alles oluline osa elus ja surnud puitu, millel on vga suur mju metsa kossteemi edasitoimimisele ja elustiku mitmekesisusele. Lageraie kigus ptakse aga metsast eemaldada nii suur kogus puitu kui vimalik. Seega: kui jtta lageraiet tehes osa elavaid ja surnud puid alles, sarnaneks seisund rohkem loodusliku hiringuga nnda saaks seal hoida liike ja kooslusi, kes muidu kaoksid. Eriti oluline on see maastiku tasemel.
Silitatavatel puudel on kolm philist looduskaitse-eesmrki (Franklin jt., 1997):
aidata organismidel le elada periood jrgmise metsaplvkonna tekkeni,
pakkuda spetsiifilisi elupaiku metsaliikidele jrgmises metsaplvkonnas ja hiringuliikidele raiesmikel,
suurendada liikide levimisvimalusi maastikul.

DOKTORIT SIHT JA METOODIKA
Minu doktorit eesmrk oli anda lemaailmne levaade senistest uurimustest silikpuude kohta ja tuua vlja problemaatilised ja vhe uuritud valdkonnad ning tita ilmnenud teadmistelnki originaaluuringutega.
Doktorit phineb neljal teadusartiklil, millest ks on kokkuvtteartikkel kirjanduse phjal, lejnud uurivad silikpuudel kasvavate sammalde ja samblike ellujmist, raiesmike linnustikku ja silikpuude psivust. Originaaluuringud tegin valdavalt 102 tpilisel silikpuudega raiesmikul Kesk- ja Ida-Eestis (kasutasin siiski kiki uuringu ajal raiesmikel olevaid puid, k.a. seemnepuid). Raiesmike keskmine pindala oli 2,3 hektaril; hel hektaril oli keskmiselt alles jetud 15,9 elus puud ja 3,8 surnud puud vi tgast. Elus puu keskmine diameeter oli 30,2 cm, 33% puudest olid kased, 20% mnnid, 18% saared, 15% haavad, 7% prnad ja 7% teised liigid. Linnustiku uurimiseks vtsin vaatluse alla ka mujal Mandri-Eestis asuvad lisaalad.

METAANALS KIRJANDUSE PHJAL
Silikpuude jtmine on kogu maailmas sna uus praktika, seda moodust on rakendatud vaid paarkmmend aastat. Siiski on avaldatud kllalt palju nendega seotud uurimusi, millest suurem osa prineb Phja-Ameerikast, vhem Euroopast. Mujalt oli uurimusi nii vhe, et neid kokkuvtteartiklis ei kasutatud. Aastaks 2006 ilmunud tdest ji mu uurimuses selale 214 artiklit, mis kokku sisaldasid 273 eri liigirhma vi valdkonna kohta tehtud uurimust (tabel 1). Enamik neist ksitleb silikpuude lhiajalist mju (273 uurimusest vaid 56-l oli raiesmiku vanus le 20 aasta). Valdavalt pole uuringud kikehlmavad: ennekike on piirdutud puistu tasemega ja kolme phieesmrgi hulgast ei ole levimisvimaluste parandamist maastikul uuritud. Liigirhmade uuritus on samuti ebahtlane. Niteks on palju uurimusi linnustikust, aga mitut liigirhma pole ldse vaadeldud (nt. puitu lagundavaid seeni).
Kokkuvtteartikli he osana esitasin metaanalsi, kus kasutasin ainult uuringuid, milles vrreldakse lageraie ja silikpuid jtnud raie (lhiajalist) mju elustikule. Analsi jrgi ei vhenenud kuue ldisema liigirhma seas (rohttaimed, puittaimed, putukad, imetajad, linnud ja seened) hegi liigirhma arvukus ega liigirikkus silikpuude jtmise tttu, kige rohkem kasu said seetttu aga linnud ja ektomkoriissed seened. Samas jid sellest eritelust vlja kik liigirhmad, mille isendid elavad otseselt puude peal: lageraiesmikel neid lihtsalt ei ole.
Samuti analsisin metaanalsis puude tiheduse mju elustikule (kigi liigirhmade peale kokku). Ka viksema silikpuude tihedusega raiel oli isendite arvukusele ja liigirikkusele positiivsem mju kui lageraiel, kuid statistiliselt olid elustikule oluliselt paremad siiski ainult juhud, kus le 15% puudest oli alles jetud.

UURISIN KOLME PHISIHI SAAVUTAMISE THUSUST
Hinnates, kas silikpuid jttes oli jutud sihile, vtsin aluseks ainult need liigirhmad, kellele see eesmrk on kige vajalikum. Niteks (aeglase levikuga) seeneliikidele on pikaajaliseks psimiseks oluline raiesmikualal ellu jda, kuid (kergesti levivatele) lindudele vi imetajatele on eesktt vajalik puidu olemasolu.
Nagu eldud, on silikpuude puhul esmasiht soodustada organismide ellujmist. Seda silmas pidades vhendas silikpuude jtmine kokkuvtteartiklis ksitletud uurimustest 72% juhtudest raie vahetut kahjulikku mju elustikule. Silikpuud suurendasid raiejrgset ellujmust ektomkoriissetel seentel, epiftsetel samblikel ja vikestel maapinnaloomadel, kige vhem parandasid nad eluspsimist sammaldel ja soontaimedel. Sama kinnitas ka minu originaaluurimus epiftide ellujmisest 85 Eesti raiesmikul, kus silikpuude epiftsetest samblikest oli kaks aastat prast raiet kahjustatud keskmiselt 2%, kuid sammaldest 60%.
Samuti olid sammalde ja samblike kahjustuste tagamaad erinevad. Samblike seas leidub lihtsalt tundlikke liike, kes olid kahjustatud nii raiesmikel kui ka metsas. Samblad nivad aga olevat kahju saanud raie tagajrjel: mitu liiki olid kannatada saanud ainult raiesmikel, metsas olid nad elujulised.
Teine eesmrk on pakkuda elupaiku. 76% uurimistde phjal parandas silikpuude jtmine hiringutega kohastunud liikide, eriti putukate ja lindude elutingimusi raiesmikel lhikeseks ajaks.
Vanale metsale iseloomulike liikide vimalused elutseda uuenenud kpses metsas s.o. elupaikade pakkumine pikaks ajaks paranevad uuringute jrgi peaaegu alati tnu silikpuudele. Majandusmetsades on see silikpuude jtmise eesmrk ilmselt kige olulisem. Kuna majandusmetsades on raiering ldjuhul tunduvalt lhem kui loodusliku puistu elutskkel, siis vanade puude olemasolu suurendab seda perioodi, mil metsaliigid saavad puistut kasutada. Niteks samblad, kes muidu edenevad raiesmikel kehvasti, on he Eesti uurimuse kohaselt vimelised levima mbritsevatest puistutest noorde puistusse, kui seal leidub piisavalt sobivat jmedat substraati (Lhmus ja Lhmus, 2007). Phja-Ameerikas on leitud, et mnede ohustatud liikide, nagu thnikkaku (Strix occidentalis) vi mnnikirjurhni (Picoides borealis) populatsioonid on majandatavates metsades elujulised ksnes siis, kui seal leidub silikpuid (Franklin jt., 1997; Phillips ja Hall, 2000). Ka must-toonekurele sobivate vanade pesapuude nappust Eestis saab vhendada silikpuude jtmisega (Lhmus jt., 2005).
Nagu eespool eldud, ei ole kolmandat eesmrki, levimisvimaluste suurendamist maastikul, uuritud.

MIS MJUTAB SILIKPUUDE THUSUST?
Esiteks ilmnes, et elustiku hoiu edukus oleneb uurimuste jrgi alati silikpuu liigist. ldjuhul on igale puuliigile omane teatud elustik. Seega oleks parem jtta alles eri puuliike, kuigi mned puuliigid on (eriti maastiku tasemel) elustikule suurema vrtusega kui teised. Ka oma uurimuses epiftide ellujmisest leidsin, et haaval ja saarel on samblikke rohkem ja need silivad paremini kui teistel puuliikidel. Raiesmike linnustiku uurimus nitas, et mida liigirikkam on silikpuude valik, seda liigirohkem on sealne linnustik ning ka nelinde leidub arvukamalt.
Teiseks ilmnes, et tihedamalt jetud silikpuud suurendavad 65% varasemate uuringute jrgi nende kasu elustikule. Eri liigirhmadele ja liikidele on puude tiheduse suurenemise mju erinev. Niteks tundlikumatele sammaldele, rohttaimedele vi lendoravale pole kasu, kui ka 20% puudest on alles jetud, ent kui see suhtarv on 3050, vivad kahjustused olla vikesed (nt. Hannerz ja Hnell, 1997; Taulman jt., 1998; Jalonen ja Vanha-Majamaa, 2001). Siiski kige tundlikumatele liigirhmadele (nt. maksasamblad; Nelson ja Halpern, 2005) on ka peaaegu poolte puude silitamisest vhe ja nende kaitseks tuleks rakendada psimetsandust.
Silikpuude tiheduse mju hindasin ka oma uurimuses raiesmike linnustikust 77 Eesti raiesmikul. Kaitsekorralduse poolest olulisi linnuliike leidus rohkem tihedama puude asetusega raiesmikul, kuigi see ei mjutanud kuigivrd linnustiku ldisi nitajaid arvukust ja liigirikkust. Ent need nitajad olid seotud surnud puude arvuga. See seos tundub siiski kahtlane, sest surnud puid leidub meie raiesmikel vga vhe (keskmiselt 1,2 m3/ha) vrreldes looduslike hiringute kmnete ja sadade tihumeetritega. ldjoontes vis sedastada, et ka elus silikpuud ei mjuta linnustikku kllap samal phjusel: alles jetud puude vikese arvu tttu.
Kolmandaks selgus, et puude ruumilise asetuse mju pole nii selge, kuigi 50% varasematest uuringutest leidis, et see on elustikule oluline. ldiselt edenevad puude rhmades paremini varjulembesed ning tallamistundlikud liigid. Ent selleks, et hoida metsa sisekliimat tervenisti, peaks puurhm vtma enda alla le he hektari, kuid niisugune praktika oleks meldav vaid Phja-Ameerikas. Siiski tasuks ka Eestis suurematel raiesmikel jtta osa puid alles rhmadena.
Neljandaks: looduslikke hiringuid jljendades peaks silikpuude mju elustikule olenema metsa kasvukohatbist. Seda peetaksegi oluliseks, kuid kogu maailmas puuduvad sellekohased konkreetsed uurimused. Minu originaal uuringud seda hpoteesi ei kinnitanud: ei ilmnenud kasvukohatbi ja silikpuude arvu koosmju linnustiku arvukusele ega liigirikkusele ning sagedasema hiringureiimiga kasvukohatpides ei psinud silikpuud paremini.

MIS MJUTAB PUUDE SUREMUST?
Silikpuude hukkumine tuule tttu on oluline probleem. Loomulikult napib meie majandatud metsades ka jmedat surnud puitu, mis on vajalik paljudele liikidele elupaigaks. ks silikpuude lisaeesmrk on seega tekitada pidevalt (eri lagunemisjrgus) jmedat surnud puitu, kuid jrgmistesse metsaplvedesse oleks vaja ka vanu elavaid puid. Puude suremust saab vhendada, kui silikpuudeks valida teatud omaduste vi asukohaga puud.
Silikpuude silivust uurivas ts hukkus kuue raiejrgse aasta vltel raies mikel kokku 35% puudest (algsest 3255 elusana silitatud puust), kuid aja jooksul on aastane suremus vhenenud (esialgu 10%-lt kuuenda aasta 3%-ni). Tuulekahjustused hlmasid 90% suremusest. Puude elumust mjutavad tunnused on antud tabelis 2.
Paremini psisid kvalehtpuud (saar, jalakas, knnapuu, tamm ja vaher) ning pehmelehtpuudest sanglepp. Pehmelehtpuudel (prn, lepad, paju ja haab) silivad paremini suurema diameetriga, kaskedel aga viksema diameetriga puud. Silivust suurendasid ka raiesmike suurem puude tihedus raie jrel ja vhem avatud maastik (avatuse mtmiseks kasutasin summat puu kaugusest metsaservani kaheksas ilmakaares). Oluline lisategur, mida pole selleteemalistes tdes varem vlja toodud, oli puu asend: paremini silisid varasemates metsaservades (pldude, teede ja varasemate raiesmike res) kasvavad puud, mis on aja jooksul tuultega kohastunud, ning praeguste metsaservade lhedal asuvad puud, millele pakub varju mets. Kige paremini tuule eest kaitstuks osutusid meie philiste tuulte suundade poolt (lnekaarest) metsaga varjatud puud.
Metsa servas asuvatel silikpuudel edeneb paremini ka elustik, nagu ma leidsin epiftide ellujmise uurimusest, kuid lagedate alade servas asuvad puud ei klba tenoliselt kunagi substraadiks tundlikematele liikidele (Baldwin ja Bradfield, 2005), mis vhendab nende vrtust elustikule.
Kuna silikpuude suremus aja jooksul vheneb, andsin minu algandmetest lhtudes prognoosi silikpuude pikaajalise psimise kohta, eeldades, et silikpuude suremus saavutab 30 (40) aasta prast metsapuudega sarnase suremuse (0,5% aastas) ja jb siis sellele tasemele. Prognoosi kohaselt oleks parima stsenaariumi jrgi saja aasta prast alles 2229% silikpuudest, halvima jrgi 915%. Seega, et elustiku jaoks piisav hulk puid siliks pikka aega, tuleks nende algset arvu tunduvalt suurendada.

MILLISEID SOOVITUSI PAKKUS UURIMIST?
Pole kahtlust, et silikpuud on oluline moodus suurendamaks majandusmetsade elustiku mitmekesisust. Eri liigirhmadele on nende mju aga erinev.
Silikpuude esmaeesmrk Eesti majandatud metsades on tenoliselt pakkuda substraati vi pesaalust uuenenud metsas.
Elustiku kaitsel on silikpuud seda thusamad, mida tihedamalt on neid hele hektarile jetud. Sel juhul on nad ka tuulekindlamad. Eestis ja Phjamaades pole aga silikpuid jetud ilmselgelt piisava tihedusega rhmadena, et nad elurikkust oluliselt mjutaksid. Metaanals uuringute phjal nitas, et positiivne mju elustikule ilmneb vaid siis, kui alles on jetud le 15% puudest.
Silikpuude tihedus viks ldiselt vi vhemalt lokaal selt letada seda taset.
Soovitatavalt tuleks silikpuudeks valida kige jmedamad puud, et suurendada nende vrtust elustikule. Seetttu on meie metsades eriti oluline hoida vanu haabasid.
Silikpuudena tuleks eelistada tuulekindlamaid puid: Eestis kvalehtpuid (philiselt saar, tamm, jalakas ja vaher) ja pehmelehtpuudest sangleppa. Samuti on tuulekindlamad tuultega kohastunud (pldude, teede ja varasemate raiesmike servas) vi metsa serva varjus olevad puud. Ka vhem raietega avatud maastikul psivad puud paremini.
Suurematel raiesmikel tuleks vimaluse korral jtta puid alles rhmadena: nnda suureneb nende tuulekindlus ja vrtus elustikule. Eeleldu phjal soovitan raieid edaspidi planeerida maastiku tasemel.
Edasised uuringud peaksid keskenduma silikpuude thususele ning liigirhmadele, mis aitaksid pstitatud eesmrke ellu viia. Niteks mkoriissed seened ja epifdid sobivad edukuse indikaatoriteks, hinnates liikide ellujmust, linnud ja puiduputukad edendavad liigirikkust.
Edaspidi oleks vaja uuringuid teha rohkem maastiku mastaabis ja pikaajalisemana.

Kirjandus
Baldwin, L. K., Bradfield, G. E. 2005. Bryophyte community differences between edge and interior environments in temperate rain-forest fragments of coastal British Columbia. Can. J. For. Res. 35, 580592.
Franklin, J. F., Berg, D. R., Thornburgh, D. A., Tappeiner, J. C. 1997. Alternative silvicultural approaches to timber harvesting: variable retention harvest systems. Kohm K. A., Franklin J. F . (eds.). Creating a Forestry for the 21st Century: The Science of Ecosystem Management. Island Press, Washington, DC: 111139.
Hannerz, M., Hnell, B. 1997. Effects on the flora in Norway spruce forest following clearcutting and shelterwood cutting. For. Ecol. Manage. 90: 2949.
Jalonen, J., Vanha-Majamaa, I. 2001. Immediate effects of four different felling methods on mature boreal spruce forest understorey vegetation in southern Finland. For. Ecol. Manage. 146: 2534.
Lhmus, A., Sellis, U., Rosenvald, R. 2005. Have recent changes in forest structure reduced the Estonian black stork Ciconia nigra population? Biodiv. Cons. 14: 14211432. Lhmus, A., Lhmus, P. 2007. First-generation forests are not necessarily worse than long-term managed forests for lichens and bryophytes. Restor. Ecol. (trkis)
Nelson, C.R., Halpern, C.B. 2005. Short-term effects of timber harvest and forest edges on ground-layer mosses and liverworts. Can. J. Bot. 83: 610620.
Phillips, L.C., Hall, B.S. 2000. A historical view of red-cockaded woodpecker habitat on Fort Polk, Louisiana. J. Field Ornithol. 71: 585596.
Taulman, J. F., Smith, K. G., Thill, R. E. 1998. Demographic and behavioral responses of southern flying squirrels to experimental logging in Arkansas. Ecol. Appl. 8, 11441155. Teadusartiklite nimekiri, millel doktorit phineb
I Rosenvald, R., Lhmus, A. 2008. For what, when, and where is green-tree retention better than clearcutting? A review of the biodiversity aspects. For. Ecol. Manage. 255: 115.
II Lhmus, P., Rosenvald, R., Lhmus, A. 2006. Effectiveness of solitary retention trees for conserving epiphytes: differential short-term responses of bryophytes and lichens. Can. J. For. Res. 36: 13191330.
III Rosenvald, R., Lhmus, A. 2007. Breeding birds in hemiboreal clear-cuts: tree-retention effects in relation to site type. Forestry 80,:503516.
IV Rosenvald, R., Lhmus, A., Kiviste, A. Short-term determinants and long-term prospects of retention-tree survival in hemiboreal cut areas. Ksikiri.



Raul Rosenvald, EM metsakasvatuse teadur

Loe kommentaare (1)
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet