Eesti Looduse fotov�istlus
1/2008



Artiklid
Sertimine suunab metsandust jtkusuutlikumaks

Seda metsa on majandatud jtkusuutlikult. Raiesmikule on jetud silikpuid ja istutatud kuusekultuur.
Sertifikaat tendab, et metsa majandamine ja puidu kasutamine vastab standarditele, mis tagavad metsamajanduse jtkusuutlikkuse.
Artikkel annab ulatusliku levaate sertimise kigust Eestis ja kaugemal.

SERTIMIST HOOGUSTAKS SERTIFIKAADIGA PUIDU KRGEM HIND
Otsides turgu metsamaterjalile vi puidutstuse toodangule, saab ha mravamaks rahvusvaheliselt tunnustatud sertifikaadi olemasolu, sest ostja eelistab tarnijat, kes majandab metsa jtkusuutlikult vi kasutab puitu sstlikult.
Sertimine annab kindlustunde, et niteks metsavarumise ja puidu mgiga tegeleva ettevtte puit on varutud metsast, mida on majandatud sstva metsamajandamise phimtteid jrgides; saetstusettevte, kellel on sertifikaat, kinnitab muu hulgas, et ei osta tumeda taustaga toorpalki jne. Metsaomanikule annab sertifikaat htlasi vimaluse teenida suuremate puidukoguste mgi pealt tavalisest mnevrra rohkem tulu.

Aatelise ja phendunud erametsaomanikuna tuntust kogunud Lembit Laks lasi esimesena Eestis oma metsad sertida FSC-standardi jrgi. Laks on seda meelt, et esialgu ei anna sertimine metsale kll erilist lisavrtust, pigem vaid smboolset, kuid sertifikaadi eelis ilmneb kindlate mgikanalite, tarnelepingute ja boonusssteemidena. Prast sertifikaadi saamist kisid paljud firmad just tema puitu ostmas, et nidata Euroopa partneritele, et Eestis on vimalik serditud puitu osta.
Kui eelmise aasta kevadel oli paljudel metsaomanikel puidust, eriti paberipuust lausa keeruline lahti saada, siis minul suuresti tnu sertifikaadile seda probleemi ei olnud, kinnitab Laks. Niteks kui ma mn paberipuu Norest Woodi vi Stora Ensosse, siis nendel firmadel on omad boonustingimused, nii et olen alati saanud tolle hetke maksimumhinna.
Lembit Laksi hinnangul seisneb sertifikaadi tulusus praegu liialt vikestes nanssides, et hutada omanikke hulgaliselt oma metsi sertima. Sertimislaine viksid paisu tagant psta vaid majanduslikud hoovad.
Kui kokkuostjad oleksid nus puidu eest kas vi kmme krooni tihumeetri pealt rohkem maksma, oleks omanikel motivatsioon sertifikaati taotleda, mnab Laks. Kartustel, et auditeerimise lbi piiratakse kuidagi metsa majandamist, pole alust, sest ega kui metsas ikka kaitsealasid vi vriselupaikasid pole, siis neid ka kunstlikult juurde ei tekitata.
Kll on aga auditeerimiseks vajalik teada, kui palju on omanikul metsa, kus see asub, milline on selle kooslus, palju raiutakse kuuske, palju mndi jne. Iseenesest normaalne arvepidamine, ei midagi leloomulikku, sest kui sellega tegelda, siis peab neid arvestusi niikuinii pidama, kinnitab Lembit Laks.

VARUJA PEAKS MAKSMA LEGAALSE PUIDU EEST KRGEMAT HINDA
Esimesena Eestis oma metsadele 2000. aastal FSC-sertifikaadi saanud metsaomanik Lembit Laks ms mullu suvel protestiks toona veel riigikogus menetluses olnud metsaseaduse vastu Tartu metsaraiefirmale O Lignator Mets 693 hektarit maad, millest 530 hektarit hlmas metsamaa. Laks jttis endale vaid umbes 50 hektarit metsa armsa hobiga tegelemiseks, nagu ta ise kommenteeris.
Oma metsa sertis Lembit Laks ajendatuna esmalt majanduslikest kaalutlustest, teisalt soovis ta nidata, et erametsades ei valitse sugugi halvem olukord kui riigimetsas. Kuna erametsaomanikke oli juba aastaid videtavate sulitempude eest materdatud, soovis Laks testada, et ka erametsaomanike hulgas on neid, kes lhtuvad heast tahtest ja headest teadmistest metsamajandamise kohta.
Ega otseselt ei olnud puidu varujad toona ega ole ka praegu valmis sertifitseeritud metsast prineva puidu eest rohkem maksma, aga tol ajal kehtis n.-. boonusssteem: suuremate koguste puhul oli vimalik saada 1030 kr/tm tavalisest krgemat hinda, selgitab Laks. Tavaliselt oli nnda, et boonushinna saamiseks pidi materjali olema vhemalt 300 tihumeetrit kuus. Minul kll pris niipalju ei tulnud, aga ldiselt mind ikka vrdsustati nende suurtega. Kttepuu puhul mitte, aga tarbepuidu, eriti paberipuu puhul boonusssteem, kuigi smboolsena, siiski toimis.
Kui Laksi metsi esimest korda serditi, maksis he hektari sertimine 40 krooni. Sellele lisandusid iga-aastased auditid (keskmiselt 10 kr/ha aastas), metsa majandamine tuli standardiga vastavusse viia, tellima pidi uued majanduskavad jmt. Praegu hindab ta, et esimese viie aasta keskmine kulu sertimise ja kige sellega kaasneva tttu oli umbes sada krooni hektari kohta aastas. Kuna Lembit Laksi omanduses oli siis umbes 550 hektarit metsa, ulatus tema kulu aastas keskeltlbi 55 000 kroonini. Sertimise ja auditeerimise hind oleneb metsamaa pinna suurusest: mida vhem on pinda, seda kallim on t.
Kuigi praeguseks on Laks suurema osa oma metsadest maha mnud, ei pea ta toonaseid kulutusi sertifikaadi saamiseks korstnasse kirjutatuiks.
Ainus pettumus on see, et tnaseni ei ole Eesti puiduvarumisfirmad enamikul juhtudel nus maksma sertifitseeritud puidu ehk siis legaalse puidu eest krgemat hinda, tdeb ta. Pstaks see, kui puidufirmad, selle asemel et siin teatud vhem thtsaid akte alla kirjutada, deklareeriksid hiselt, et sertifitseeritud metsast prit puidu eest makstav hind on krgem sertifitseerimata puidu hinnast.
Laks kinnitab, et see poleks varujatele ega ettevtetele ka eriline lisakulu, kll aga tagaks firmale stabiilsed legaalse puidu tarned.

NUDLUS SERDITUD PUIDU JRELE SUURENEB
Eestis rakendatakse metsade ja puiduettevtete sertimisel praegu ajutiselt, kuni rahvusliku standardi kinnitamiseni ldist SmartWoodi rahvusvahelist metsamajandamise standardissteemi. Rahvuslikku sertimisstandardit ttab vlja 2002. aastal loodud MT Eesti FSC Tgrupp, kuhu kuuluvad majanduse, keskkonna ja sotsiaalvaldkonna henduste esindajad.
Stora Enso Balti regiooni puiduvarumise juht Rait Hiiepuu kinnitab, et Stora Enso eesmrk on jrjest suurendada serditud metsast varutud puidu osakaalu kikjal, kus ettevte tegutseb. Samas tunnistab Hiiepuu, et firma, kes tegutseb peaaegu kigil kontinentidel, ei saa joondada oma tegevust pelgalt he sertifitseerimisskeemi jrgi, sest tingimused on maailma eri paigus erisugused.
Suur vahe on kas vi selles, kas varuda puitu looduslikust metsast vi istandusest, rgib Hiiepuu. Nii kasutamegi Euroopas FSC- ja PEFC-sertifikaate, Ameerikas juhindume sealsete standardite jrgi.
Metsandusse puutuvatest standarditest on Stora Enso Balti regioonis tsse juurutanud FSC tarneahela juhtimise standardi, FSC-grupisertifikaadi ja ISO 14 000 keskkonnajuhtimisstandardi.
Klient hakkab jrjest enam huvituma puidu vi sellest valmistatud toote pritolust, kinnitab Rait Hiiepuu. Niteks Soomes tuntakse kige suuremat huvi ajalehe- ja kontoripaberi pritolu vastu ning eelistatakse sertifikaati omavat tootjat. ldiselt ongi nnda, et mida kaugemale puittoodangu valmidusastmeid pidi minna, seda suurem vrtus on sertifikaadil.
Hiiepuu hinnangul ei ole sertifikaat thtis niivrd rahalise tulu teenimiseks: see annab ettevttele konkurentide ees parema vimaluse hivata kindalt turusegmenti vi liikuda soodsatele uutele turgudele.
Tundub, et pikemas perspektiivis kuulub tulevik FSC-le. Selles mttes, et FSCsertifikaat muutub vrtuslikumaks kui teised, tleb Hiiepuu.

STORA ENSO SEISAB VASTAMISI PALGIPUAGA
Rait Hiiepuu on seda meelt, et sertimine on kll oluline, aga praegu seisab Eesti metsamajandus tsise probleemi ees, sest Eestis on metsamaterjali toodang praegu alla poole metsade htlase kasutuse mahust.
Selline olukord tingib tsiasja, et Eesti metsatstusel, sh. Stora Ensol ei jtku optimaalsete tootmismahtude tagamiseks vajalikku toorainet, mida viks varuda kohalikest metsadest.
Sellest tulenevalt on meil ettepanek RMK-le, kes viks kaaluda planeeritavate raiemahtude suurendamist jrgneva paari-kolme aasta vltel, tleb Hiiepuu. Seda selleks, et pehmendada tstusele puiduimpordi vhenemisest tingitud tagasilki ja anda aega erametsanduse mahtude taastumiseks. Tarvis on kasutada ra metsa vime toota puitu.
Kaugemas perspektiivis tuleks Hiiepuu hinnangul riigimetsa majandajal suurendada metsade tootlikkust metsakasvatusvtetega: kuivendades metsamaid, igel ajal metsi hooldades, keskendudes kultiveeritavate puuliikide valikule jmt.
Metsi tuleb objektiivselt hinnata ja kus tarvis, seal kaitsta; kus tarvis, seal raiuda. Sertimise kontekstis ei ole oluline niivrd sertifikaadi liik, kui see, et mets oleks jtkusuutlikult majandatud, tdeb Hiiepuu.
Eestis metsade ja puiduettevtete FSCsertimisega tegeleva NEPCon-i juhataja Peter Feilberg mrgib, et ha enam kinnitab metsa ja puiduettevtete FSCsertimine kanda Venemaal, Kanadas ja Aafrikas, kusjuures praegu on kige agaramad sertifikaatide taotlejad puidumassi ja paberit tootvad firmad.
Rohkem kui kmme tuhat toodet maailmas kannab FSC logo, sellist levikut ja populaarsust pole suutnud jrele teha kski teine lemaailmne mrgistusssteem, rgib Feilberg. Tootevalik on vga lai alates tualettpaberist majadeni.
Feilbergi snul sertifitseerimise hoogustamiseks reklaami ei tehta, sest NEPCon usub, et ettevtjad peavad ise selle vajalikkusest aru saama, vaid siis on sertimine tulemuslik.

HARRY POTTER ILMUB LUGEJA ETTE VAID FSCPABERIL
Peter Feilberg tleb, et Eestis on praegu sedasi, et tarnijalt FSC-sertifikaati ksiv klient on firma jaoks tlikas; temast tuleks lahti saada ja pigem uus klient leida.
Kitsaskohale osutab tsiasi, et Eestis tegutsevatel tootjatel on keeruline, kui mitte vimatu leida serditud puidutooret. Niteks ei tegutse siinsel turul htegi paberimjat, kellel oleks knealune sertifikaat, mistttu pole trkikodadel vimalik hankida FSC-paberit.
Sertifitseerimise levikule aitaks thusalt kaasa, kui suured puitu hel vi teisel moel toorainena kasutavad ettevtted asuksid tarnetingimustesse kirjutama FSC (vi ka mne teise sertifikaadi) nuet. Niteks ei nua pakenditootja Tetra Pak kll konkreetselt FSC-d, kll aga on neil toorainele ja selle mjale rida nudeid, mida saab tita erinevate sertifikaatidega, rgib Feilberg. Seega on FSC omanikul ka praegu konkurentide ees selge eelis. Vi kui IKEA, kel le maailma neli tuhat toormetarnijat, hakkaks hel peval ostma vaid sertifitseeritud puitu, oleks sellel kogu tarneahelale tohutu mju. Praegu on IKEA kehtestanud tarnijatele nude, et pooled neist saaksid sertifitseeritud lhema kahe aasta jooksul, teisele poolele annab kontsern aega veel kuni neli aastat.
Niteks Joanne K. Rowling, kelle Harry Potteri lood on enim trkitud raamatuid kogu maailmas, on nudnud, et tema teoseid avaldataks ainult FSCserditud paberil. 2006. aastal sai NEPConi kaudu FSC-kliendiks 400 ettevtet. Maailmas valitseb suundumus, et ha rohkem eelistatakse serditud tooteid sertimata toodetele. Ja pole phjust kahelda selle suundumuse jtkumises. Siia vib lisada veel Ameerika mandrilt alguse saanud ja ha populaarsust koguva nn. rohelise ehitamise, mis on tunduvalt kiirendanud sertimistegevust USA ehituspuidu turul tegutsevate firmade seas.

INGLISMAA TURG SULGUB SERTIMATA TARNIJATE JAOKS
Stora Enso Timberi mgiosakonnas ollakse seisukohal, et kui praegu suudavad kohalikud puidutstused ma oma toodangut ka ilma FSC-sertifikaadita, siis jrjest enam hakatakse tunnistama, et tulevikus soovivad kliendid senisest rohkem osta serditud materjali.
Saematerjali hulgiostjad on valmis maksma serditud toodete eest mingisugust lisahinda, aga praegu on see paraku veel selgelt alla saetstuste ootuste. Seega: kuna sertimine thendab ettevtte jaoks kahtlemata suurt rahapaigutust, ei saa puidufirmad veel loota kegakatsutavat kasu.
Selgelt eelistab serditud puidutarnijaid praegu Euroopas vaid Inglismaa. Samas ei ole Inglismaa kliendid ise nus FSC-vastavustendi eest juurde maksma, vaid ritavad sertifikaadita tarnijaid jrjest kelgu pealt maha raputada. Ent mitmed tootjad Poolas ja Prantsusmaal, kes ttlevad Baltimaadest ostetud materjali Inglise turu jaoks ning annavad siinsele materjalile lisavrtust, on nus Eesti, Lti vi Leedu saetstustele serditud materjali eest juurde maksma, sest muidu pandaks Inglismaa turg nende tarnetele lukku.
Stora Enso Balti regiooni vlismaal tegutsevad mgimehed on seda meelt, et vahe Euroopas kehtivate FSC- ja PEFC-standardite vahel pole kuigi suur, niteks Soome hoiab knte ja hammastega kinni PEFC-st, kuna le 90% phjanaabrite juures vlja antud sertifikaatidest jrgib just seda standardit. Samas maailma suurim puiduimportija Jaapan panustab selgelt FSC-vastavustendiga tarnijatele.

HIND OLENEB ENNEKIKE METSAMAA PINDALAST
NEPConi Eesti koordinaator Hando Hain on seisukohal, et mida suurem on serditav metsamaa, seda odavam tuleb auditeerimise hind hektari ja ka raiutava tihu kohta ehk teisisnu: suhtarvudes on sertimine vikemetsaomanikele kallim.
Metsade sertimine sltub nagu enamiku auditite puhul eelkige sellest, kui suur on audiitorite ajakulu. See omakorda oleneb metsamaa suurusest ja sellest, kuidas metsaomand paikneb (sidule kuluv aeg).
Erametsaomanike puhul on sageli tegemist grupisertifikaadiga (mitu omanikku taotlevad koos oma metsadele hist sertifikaati). Sellisel juhul mjutab hinda ka grupi liikmete arv ja nende metsade asukoht, kuna FSC-l on oma nuded sellele, kui mitut grupi liiget tuleb kontrollida jne. Kuna hind erineb suuresti olenevalt metsa suurusest, ei ole mtet mingit vahemikku kirja panna.
Oleme teinud osa auditeid ka n.-. kordades alla omahinna, lihtsalt et vikemetsaomanike sertimist ja FSC ideed toetada, mrgib Hain. Eestis tehtud esmaste hindamiste puhul on jnud hind hektari kohta vahemikku 20 senti kuni peaaegu 100 krooni. Kavandatava raiemahu kohta arvestatuna vahemikku 8 senti kuni 19 kr/tm.
Tarneahela sertimise hind koosneb mitmesugustest komponentidest ja seda mjutavad jrgmised asjaolud. Eelkige standard ja skeem, mille alusel ettevtet hinnatakse (FSC puhul on vimalik valida erinevate materjali jlgimise skeemide ja standardite vahel, mnel juhul tuleb htaegu sertida eri standardite jrgi, niteks lisaks FSC materjali jlgimisele ka mitteserditud materjali pritolu kontrolli nuete alusel).
htlasi mjutab hinda ka ettevtte suurus ja tootmisprotsesside keerukus (suuremates ettevtetes on ssteemid, dokumentatsioon ja jlgimine harilikult keerukamad ning seetttu kulub rohkem aega). ks osa hinnast kujuneb sertifikaati taotleva ettevtte kogukibe alusel, seega mjutab kulu ka ettevtte kive.
Kui ettevte soovib sertifitseerida mitmeid asukohti, on audit kallim, kuna klastada tuleb erinevaid kohti ja audit osutub pikemaks, mnab Hando Hain.
Esimese aasta kulutused tarneahela sertifikaadile kiguvad suuresti, alates umbes 15 000 kroonist. Keskmine esimese aasta kulu suurus on siiski vahemikus 25 000 40 000 krooni. Vga suurte ettevtete puhul ja siis, kui ametlikku hinnangut vajab mitu asukohta, vib hind olla tunduvalt krgem.



Ain Alvela Alvela, ripeva ajakirjanik

Loe kommentaare (1)
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet