Eesti Looduse fotov�istlus
1/2008



Artiklid
Raietest pikas perspektiivis

2002. aastal kiideti riigikogus heaks metsanduse arengukava kuni aastani 2010. Kuid
teooria ja praktika pole kinud ksikes. Artiklis analsitakse Eestis kavandatud ja
tegelikke raiemahte.
NB! Tabelid ja joonised leiate trkivljaandest!

METSANDUSE ARENGUKAVAS PAKUTI AASTASEKS RAIEMAHUKS LE 12 MILJONI TIHUMEETRI
Metsanduse arengukava aastani 2010 kiideti heaks riigikogu otsusega 13. novembril 2002. aastal. Seal on Eesti metsanduse jaoks oluliste lesannete ja tegevuste hulgas vlja toodud ka optimaalsed aastas raiutavad puidukogused. Uuendus- ja harvendusraietega saadav puit on esitatud puuliikide ja sortimentide viisi, kusjuures optimaalne aastane raiemaht on 12,6 miljonit tihumeetrit, sanitaarraiete hinnanguliseks koguseks on arvestatud 0,5 miljonit tihumeetrit. levaate raiutavatest puuliikidest ja sortimentidest annab tabel 1 ja joonised 1 ning 2.

Raiemahtude leidmiseks tehti ohtralt arvutusi ja arengukava ettevalmistajatele esitati 35 leheklge tabeleid, jooniseid ja teksti. Kuid kavasse kui strateegilisse dokumenti judis sellest vaid ks tabel ning lakooniline selgitav tekst. Arvutustes kasutati statistilise metsainventuuri (SMI) andmeid 1999.2001. aasta kohta. Optimaalse raiemahu mramine phineb metsade puuliigilisel ja vanuselisel struktuuril ning raiekriteeriumidel, uuendusraiete puhul eelkige kpsusvanustel.
Tabelis 2 on toodud nii need kpsusvanused, mis on olnud arvutuste tegemise aluseks, kui ka praegu kehtivad kpsusvanused. Et leida uuendusraiete maht, kasutati metsakorralduse juhendis toodud langi arvutamise valemeid. Arvutatud lankide alusel mrati eksperthinnanguna n.-. Eesti arvestuslank, mis tagab puiduvarude optimaalse kasutuse ka pikemas perspektiivis. Puistute ebahtlase vanuselise jaotuse korral on arvestuslank kompromiss htlase metsakasutuse ja optimaalses eas puistute raie vahel.
Raiutava tagavara leidmiseks korrutati raiutav pindala vastava puuliigi kpsete puistute hektaritagavaraga. Arvutamaks harvendusraiete vimalikku pindala ja mahtu, analsiti lati- ja keskealisi IaIII boniteediklassi (mnnikutes ka IV boniteediklassi) keskmisest suurema tiusega puistuid (okaspuupuistutes tius vhemalt 0,75, lehtpuupuistutes 0,80). Sanitaarraiete maht mrati eksperthinnanguna, valgustusraie pindala leidmisel tugineti optimaalsele uuendusraiete pindalale ja selle puuliigilisele jagunemisele. Arvutused tehti kogu Eesti metsa kohta, olenemata omandivormist, arvestusest jid vlja hoiumetsad (6,4%), kaitsemetsade (16,3%) raiemahuks veti 50% vimalikust.
Leiti, et optimaalne on aastas teha 32 900 hektarit ja 10,6 miljonit tihumeetrit uuendusraieid ning 25 100 hektarit ja 2 miljonit tihumeetrit harvendusraieid. Sanitaarraiete maht on otseses sltuvuses looduse kapriisidest, kuid keskmisena ei tohiks see olla le 0,5 miljoni tihumeetri aastas. Tagamaks uue vrtusliku metsaplvkonna teket, leiti, et valgustusraieid tuleb teha vhemalt 30 000 hektarit aastas.
Kuigi raiemaht vib tunduda suur, hlmavad vrtuslikud okaspuud sellest ainult 42% ning le kolmandiku (36%) raiutavast puidust on kttepuit.

OPTIMAALNE RAIEMAHT EI TARVITSE OLLA MAKSIMAALNE
Tabelis 3 on toodud uuendusraiete optimaalne ja maksimaalne pindala ja tagavara ning vrreldud neid htlase kasutusega.
Maksimaalsete raienumbrite leidmise aluseks oli vanuse ja rinnasdiameetri jrgi lageraieklblike puistute pindala, mis jagati kmnega eeldusel, et kiki neid metsi saab raiuda arengukavaga mratud perioodi (20012010) kestel. htlane kasutus nitab, kui palju saab uuendusraiet teha aastas keskmisena kogu raieringi jooksul. Olenevalt puuliigi puistute vanuselisest jaotusest on optimaalne raie htlasest kasutusest suurem vi viksem. Arvutuste tegemise aegsetel andmetel (SMI 2001) oli lageraie lubatud 30%-l kaitse- ja tulundusmetsade pindalast ning lhima kmnendi jooksul sai raieklblikuks veel 12% metsadest. Miks ei saanud vtta optimaalseks raiemahuks htlast kasutust kui teoreetilist ideaali, aitab seletada tabel 4.
Eesti metsad on suhteliselt vanad ja seda kigi olulisemate puuliikide poolest, kuid eriti on paigast ra haavikute ja hall-lepikute vanuseline jaotus. Nende puuliikide puistute keskmine vanus letab keskmist kpsusvanust.

KUUSKE ON RAIUTUD OPTIMAALSEST NATUKE ROHKEM, LEHTPUID OPTIMAALSEST PALJU VHEM
Prognoositi ka vimalikku uuendusraiete mahtu aastateks 20112040. Iga jrgneva aastakmne prognoos phineb eeldusel, et igal eelneval kmnendil tehakse raieid kavandatud mahus. Majanduslikult olulisemate puuliikide puhul on suundumus mnnikute ja kaasikute raie suurenemisele ja kuusikute raie vhenemisele. ldine arvestuslank peaks vhenema eelkige haavikute ja hall-lepikute raie olulise vhenemise tttu, kuid arvestades nende puuliikide senist raiet, ei ole see tenoline. Arvutuste tulemused on toodud tabelis 5 ja joonisel 3.
Teooria ja praktika ei tarvitse kia ksikes, mistttu tegelikud raiemahud erinevad mrgatavalt optimaalsest. Metsanduse arengukavas peeti optimaalseks raiuda aastas 5,3 miljonit tihumeetrit (42%) okaspuid ja 7,3 miljonit tihumeetrit (58%) lehtpuid. 20012005 raiuti SMI andmetel aastas keskmisena 5,37 miljonit tihumeetrit (61%) okaspuid ja 3,39 miljonit tihumeetrit (39%) lehtpuid. Kuuske raiuti aastas 3,55 miljonit tihumeetrit ehk 111% optimaalsest. Halli leppa raiuti aga aastas 0,43 miljonit tihumeetrit ehk 18,5% optimaalsest. Kokkuvttes raiuti okaspuid ligikaudu optimaalses mahus, kuid lehtpuid le kahe korra vhem (joonis 4). Raiemahud on aastast aastasse vhenenud ja 2005. aastal langesid need 1995.1996. aasta tasemele (joonis 5).
Kui aastatel 20012003 raiuti kuuske lemra ja mndi raiuti optimaalses mahus, siis 20042005 on ka okaspuude raie jnud normaalsest viksemaks. Lehtpuid on vhem raiutud kigil vaatlusalustel aastatel, kuid viimasel paaril aastal on ka kaske kui kige vrtuslikumat lehtpuud raiutud ainult kolmandik optimaalsest (joonis 6).

METSAOMANIKE RHMADE RAIEAKTIIVSUS POLNUD HESUGUNE
Mitmesugused metsaomanike rhmad pole olnud htviisi tegusad raiet tegema. Riigimetsas ja fsilistele isikutele kuuluvas metsas on raiemaht ja osakaal metsamaa pindalast olnud enam-vhem tasakaalus. Ent juriidilistest isikutest metsaomanikud on kasutanud oma metsi liaktiivselt: neile kuulub 8% metsamaast, kuid nende raiutav puit hlmas 2001.2005. aasta raiemahust 23%. Siinjuures tuleb tdeda, et pikemas perspektiivis ei ole nii suur raieintensiivsus jtkusuutlik. Viimaste aastate raiemahu kikumised on tulnud eelkige erametsa arvelt, kuna riigimetsa on raiutud stabiilselt, kuigi kergelt vhenevas mahus. Niteks aastal 1988 raiuti 74% puidust riigimetsast, 25% pllumajandusmajandite metsadest ja 1% mujalt, kuid 2002. aastal 30% riigimetsast ja 70% erametsast.
Lehtpuu alaraie on phjustanud raiekpse lehtpuuvaru kuhjumise. Eriti halb on hall-lepikute seisund, millest arvestatav osa (SMI 2006 andmetel on 41 aasta vanuseid ja vanemaid puistuid 38 000 hektarit) on letanud kriitilise vanuse ning alanud on puistute lagunemine. Tabelist 6 neme, et soovides jrgida metsanduse arengukavas toodud raiemahtu, peaks aastatel 20062010 tunduvalt suurendama lehtpuu raiet. Aastail 20062007 ei toimunud raiemahtudes hpet, kuigi 2007. aastal ilmnes mningane raieaktiivsuse kasv. Seega saame suure tenosusega vita, et lehtpuu puhul jb kogu perioodil valitsevaks alaraie, okaspuu raiemaht aga jb ligikaudu optimaalsele tasemele.
Varsti hakatakse ette valmistama metsanduse arengukava aastateks 20112020. Eeldatavasti tuleb ka seal anda levaade vimalikest raiemahtudest. Kas nende aluseks on kehtivad kpsusvanused, Eesti maalikooli metsateadlaste ettepanekud raiuda mnnikuid keskmiselt 70, kuusikuid 60 ja kaasikuid 50 aasta vanuselt vi hoopis midagi muud, nitab aeg.



Enn Prt, metsakaitse- ja metsauuenduskeskuse dir. asetitja kt.

Artiklile ei ole kommentaare
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet