Eesti Looduse fotov�istlus
1/2008



Intervjuu
RMK korraldatakse mber

Riigimetsa majandamise keskuses on kimas kiired ja ulatuslikud muutused. Eestvedajaks on RMK juht Aigar Kallas, kes ttas
samal ametikohal 2002.2003. aastal. Usutluses selgitatakse mberkorralduste phjusi ja kiku.

Meenutame alustuseks lhidalt, miks RMK on ldse loodud ja mis on tema peamised eesmrgid ja eripra vrreldes niteks rihingutega.

Eesti riik on teinud juba taasiseseisvumise algul otsuse, et riigil on riigimets ja nii jb ka edaspidi. Riigimetsal peab olema majandaja. Riigimetsa rendileandmine eraettevtetele ega muudele organisatsioonidele ei ole alternatiivne vimalus ega ole ilmselt ka kunagi tulevikus. RMK on riigile kuuluv asutus. Ta on riigitulundusasutus.

Kui vrrelda RMK-d rihinguga, siis juhtimises ja aruandluses on palju sarnast. Aga ka seaduses snastatult on oluline vahe selles, et RMK-le saab anda lisafunktsioone, mida rihingul ei pruugi olla. Minu meelevaldne arvamus on kll, et ka niteks AS Tallinna Sadamale vi AS Eesti Lotole viks ju phimtteliselt anda mingeid lisafunktsioone, see oleks vimalik. Aga RMK-le on tehtud lesandeks lisaks majanduslikule tulukusele kanda ka mitmeid avalikke funktsioone. Mina snastaks jrjestuse isegi vastupidi. Esikohale paneks avalikud funktsioonid ja selle jrel majandustegevuse. Ja selleks, et avalikke funktsioone tita, tuleb teenida tulu majandustegevuse kaudu. Tahaks loota, et meie hiskond on seevrra arenenud, et esikohal pole enam vaid RMK poolt raha teenimine, vaid RMK lesanded hiskonna jaoks.

Meenutaks ka RMK snnilugu ja suuremaid muutusi praeguseni.
Organisatsioonina loodi RMK ligi kmme aastat tagasi. See ei loodud thjale kohale. Tnavu thistame Eesti riigimetsanduse heksakmnendat aastapeva. Niisiis on meie riigimetsandusel ligi sajandi pikkune ajalugu ja sellel kokku on kahtlemata suurem kaal kui viimasel kmnel aastal. RMK kui organisatsiooni muutused on toimunud paljus ksikes Eesti Vabariigi alguskmnendi leminekuhiskonna muutustega. Idee srase organisatsiooni loomiseks pandi idanema 1996. aastal. Kui RMK 1998. aastal justunud metsaseaduse phjal 1999. aasta algul ellu kutsuti, siis peamised lesanded jid ju vrreldes eelkija, metsamajanduse konoomika- ja infokeskusega, enamvhem samaks. Aga oluline muutus toimus, kui kasutaksin oma snastust, tkorralduse konomiseerimise mttes. RMK-st sai htne riigimetsa majandaja. Metskondade arv vhenes ligi poole vrra, RMK-sse koondati kogu riiklik jahimajandus, puhkemajandus. Eriti hoogsalt hakkas arenema puhkemajandus. Ehitati palju kilomeetreid ppe- ja matkaradasid, rajati puhkekohti ja looduskeskusi. Just selles osas laienes RMK hiskondlik funktsioon vga juliselt. Puhkemajandust kavatseme hoogsalt arendada ka edaspidi. Kui 2007. aastal finantseerisime puhkemajandusse 29 miljonit krooni, siis 2008. aastal on ette nhtud 42 miljonit krooni.

Kuidas snastada praeguste mberkorralduste thendust RMK-s?
Vliselt vib paista, et kige olulisem muutus on struktuuriksuste mberkorraldamine. Vhendatakse ttajate arvu, tahetakse muutuda efektiivsemaks, konoomsemaks ja nii edasi. Kuid selle taga on ajakohane phimtteline eesmrgipstitus. See on arusaam, et RMK on kll majandusorganisatsioon, aga tema majandamisest saadav tulu ei realiseeru lhiajalises tsklis, tleme kuni kmne aasta jooksul, nagu tavaline riettevtetele, vaid oluliselt pikema aja jooksul. Tahame kindlustada, et praegune majandushuvi ei pse maksvusele nende majandus- ja hiskondlike huvide ees, mis avalduvad, tleme lhema sajandi jooksul.
Vib vljenduda ka nii, et pdleme riskide vhendamise poole. Riskid vivad tekkida huvide konflikti tttu: niteks konfliktid lhiajaliste ja pikaajaliste huvide vahel, majanduslike ja avalike huvide vahel. Just selleks, et riske minimeerida, lahutame selgelt struktuuri eri llide funktsioonid. Phillid on metsahaldus ja metsamajandus. Metsahalduse eesmrgiks on tagada kigi metsa kasutamisega seotud huvide arvestamine ning mitmekesiste metsakasutusvimaluste loomine. Metsamajanduse lli eesmrgiks on olla maksimaalselt efektiivne metsamajandustde korraldaja. Piltlikult eldes hakkab organisatsioon he vaala asemel toetuma kahele vaalale.

Miks muudatused on kavandatud nii lhikese thtajaga?
Struktuuri uuendused peavad olema lpetatud 1. juuliks 2008. aastal. See aeg ei olegi nii lhike, kui meenutada, et jtkub 2003. aastal pooleli jnu. Juba tolleks ajaks oli probleemi olemus selgitatud. Ksimustele, miks on uuendusi vaja, millised lesanded tuleb selleks tita ja millised on lahendused, olid vastused vlja ttatud. Vahepealse viie aasta jooksul on RMK selles suunas ja hel vi teisel viisil ka arenenud. Nd on niliselt kiirel tegutsemisel puhtalt pragmaatiline eesmrk. Ei ole hea hoida inimesi pikka aega teadmatuses. On parem, kui nad saavad end vimalikult ruttu mber positsioneerida. Nii RMK juhatus kui ka nukogu leidsid, et uuendused tuleb teha kiiresti. See vib kll olla mnele valus, aga lpptulemust silmas pidades on nii parem.
Kui 2003. aastal sai plaane tehtud, siis olid need kavandatud pikemale ajale. 2004.2005. aastaks olid planeeritud ettevalmistused ja alates 2006. aastast muudatuste algus. Aga nagu eldud, on RMK vahepealsete aastate jooksul juba ise tublisti arenenud ja seeprast pole nii pikki ettevalmistusi enam vaja.

Mis ajaks loodetakse mberkorraldustega tulemusi saavutada? Milliseid probleeme vib ilmneda?
Loomulikult ei ole me nii naiivsed, et arvata, et struktuuri mberkorraldustega 1. juuliks on kik korras. Sealtpeale on vaid uus struktuur paigas. Arvame,et uuenenud organisatsiooni ttajate t tulemuslikkus suureneb testi edaspidi 12 000 tihumeetrini ehk 4000 hektarini ttaja kohta, nagu oleme pakkunud. Aga kuidas tkorraldus tpselt toimima hakkab, milliseid lisaeeliseid ja -puudusi vib ilmnema hakata, on praegu testi vara elda. Uuendatud organisatsioonil tuleb kindlasti veel kvasti td teha.
Kindlasti tuleb edaspidi arvestada vimalike probleemidega. Niteks on tsine ja pidev probleem, millega RMK alati peab arvestama, see, et metsamajandustde kulud kasvavad kiiresti. Konkreetseks niteks vin tuua, et RMK 2008. aasta eelarves on 2007. aasta omaga vrreldes selliste kulude kasvuks arvestatud tervelt ks kolmandik. Phjused? Ktus kallineb, sisseostetud teenuste hind kallineb, inimesed tahavad oma t eest krgemat palka saada Vib-olla igal aastal kulude kasv nii jrsk ei tule. Kuid meie phimte peab olema, et kui tahame olla konkurentsivimelised, peame maksma tde eest igal juhul iglast hinda.
Probleeme vivad edaspidistel aastatel phjustada ka puidu hinna olulised kikumised. Teatavasti saab RMK valdava enamiku oma tuludest puidu mgist. Kuid puidu hind sltub olukorrast rahvusvahelisel puiduturul. Mletame ju hsti, kuidas mdunud aastal maksti puidu eest vahepeal peaaegu absurdselt krget hinda. Siis sai RMK muidugi korraliku tulu. Praegu see enam nii ei ole. Mis tulevik toob, seda ette ei tea. Siiski annab Eestis teatud kindlustunde see, et meil on vlja arendatud maailmatasemel puidutstus. Tnu sellele on meie metsatstus maksnud Eesti metsakasvatajatele puidu eest vrilist hinda. ldiselt igal aastal jrjest krgemat. Ilma selleta oleks meie puidutootjad, kaasa arvatud RMK, juba korduvalt tsiselt hdas olnud.

Praegu on kimas RMK prooviprojekt Kirde-Eestis. Kuidas see on kulgenud?
Pilootprojektiga testitakse uut tkorraldust Kirde-Eesti seitsme metskonna territooriumil. See peab lppema 15. aprilliks. Lpliku analsi tulemused toome kindlasti prast projekti lppemist avalikkuse ette. Projekti kiku, tulemusi ja probleeme oleme arutanud asjaosalistega keskmiselt ks kord kuus.
Mned esialgsed tulemused on praegu selgunud. Niteks oleme jrele proovinud, kas planeeritud tkoormus inimese kohta on paras. On ilmnenud, et tegelik tkoormus letas planeeritu keskmiselt 20%. Kuid arvestagem sellega, et tlesanded, t piirkond ja palju muud on inimestele uudsed. Seega vib eeldada, et jrgmisel kuul, kui t on selgemaks saanud ja llide omavaheline koost sujuvam, ttundide arv kahaneb. Melgem ka sellele, et nii halba talve metsatde jaoks kui tnavu, keegi ei mleta. Vib-olla on see isegi hea. Sest kui isegi nii rasketes tingimustes toime tullakse, siis edaspidi tullakse kindlasti.
Oluliseks projekti eesmrgiks oli panna proovile eri struktuuriksuste koost. Kui nd melda, kas on ilmnenud probleeme metsahalduse ja metsamajanduse ksuste omavahelises koosts, siis he proovikivi tekitas just erakorraline talv. Maa ei klmunud. Tahes-tahtmata tekkis metsatdel pinnasesse mnel pool sgavaid rpaid, osa materjali on praeguseni metsast vlja toomata. Halduse lli tegi selle kohta majandamise llile etteheiteid. On olnud huvitav jlgida, kuidas konflikti lahendati. Majandamise pool esitas halduspoolele ksimuse: pange end meie olukorda mida teeksite teie? Vastaja pidi tdema: teeksime vist samamoodi, sest sdi pole tkorraldus, vaid erakordsed ilmastikuolud. Nagu nha, on konfliktist lesaamiseks olnud thtis see, et tuntakse end tegelikult htse organisatsiooni liikmetena. Ei ole nii, et he kaotus on teise vit, nagu oleks vib-olla eri organisatsioonide puhul. ldiselt leian, et senised projekti tulemused on olnud vga julgustavad.

Juba alanud mberkorralduste raames on koondatud finantsttajaid. Kui paljud koondatutest on td leidnud? Kui paljud on jnud tta?
Meie andmetel on 14 inimest veebruariks tkoha leidnud. Teame ka, et osale on tpakkumisi tehtud, kuid nad pole neid vastu vtnud. Praegu on neil aega melda ja paremaid pakkumisi oodata. RMK maksis kollektiivselt koondatud ttajatele poolteist korda suurema koondamistasu, kui seadus ette neb. Kui nad tahavad niteks mber- vi tiendusppes osaleda, mis vimaldab paremat tkohta, siis on neid selleks rahaliste vahenditega toetatud.

Ees on mberkorraldused muudes RMK struktuuriksustes. Kui kaugele on ndseks jutud? Kui palju uusi ametikohti on tidetud?
RMK uue struktuuri vtmettajad said veebruari esimeseks pooleks paika ja nende nimed ning ametikohad on Internetis RMK kodulehekljel nha. Metskondade arv vheneb kuuekmne kahelt seitsmeteistkmnele. RMK metsamajanduse regioonide arv vheneb viielt kolmele, see on tehtud vastavalt metsade paiknemisele. Metskondade suurus kasvab mrgatavalt ja enamikusse maakondadesse jb vaid ks metskond.
Alumiste tasandite tkohtade titmine on alles ees. Selleks on kigepealt vaja selgeks saada tpne vajalike tkohtade arv. Siin annab palju selgust juurde pilootprojekt. ritame siiski juba mrtsi lpuks esialgse pildi saada. Kindel on, et suureneb metsakorraldusega tegelejate arv, selles valdkonnas praegusest tjust ei piisa. Ka puhkemajanduse ttajate arv kasvab. Kuid kui palju tpselt, on vara elda. Oleneb niteks ka sellest, kuidas hakkab toimuma koost looduskaitsekeskusega.
Taimlamajandus on olnud siiani korraldatud sna mitmekesiselt, et mitte elda segaselt. Hulk suuri taimlaid on koondatud htse juhtimise alla, osa taimlaid on juhtinud metskonnad ja siis on veel eraldi rihing AS Eesti Metsataim. Siin on mberkorralduste sisu selles, et kolme juhtimise all olevad osad viia htse juhtimise alla ja seejrel hakkab tegutsema ks omaette ksus.
mberkorralduste ajakava jrgi lppeb tjuhtide vrbamine mai lpus. Nagu eldud, tielikult on ttajad paigas 1. juuliks.

Milline on uues struktuuris halduspersonali ja tliste osakaal?
RMK-s ei ole uue tju vajadus kige suurem mitte valgekraede ehk halduspersonali osas, vaid sinikraede ehk tliste osas. Esimeste hulk kahaneb mberkorralduste kigus tugevalt, teiste hulk suureneb. Halduspersonali on praeguses struktuuris 550 inimest, nendest juhid 70, spetsialistid 135 ning tjuhid 345 inimest. Uuendatud struktuuris peaks halduspersonalis olema 250260 ttajat, teiste snadega peaks halduspersonali arv vhenema kaks korda.
Oskustlisi on praegu 332. Nende hulk viks kasvada kuni 600 vrra. Seejuures ei ole meie silmis vahet, kas ttatakse RMK palgalisena vi eraettevtjana. Igaks peab selle valiku ise tegema. Meie pakume td, ja selleks et seda td ra teha, on kik legitiimsed vahendid samavrselt head. Meie phimte on see, et maksame t eest iglast hinda. Kui tullakse tle era ettevtjana, kasutatakse oma tvahendeid, vetakse suuremad riskid, teenitakse ka rohkem raha. Ettevtja vib vtta pangast laenu ja liisida niteks harvesteri. Meie garanteerime talle lepinguga pikaajalise t niteks harvendusraietel.
Kindel on, et me pakume igale praegu RMK-s ttavale inimesele lbirkimisi selle le, kuidas temale sobival viisil RMK uuenenud struktuuris koostd jtkata.

Nd sai jutu sees nimetatud harvendusraieid. RMK jaoks on tegemata harvendusraied ammune probleem. Neid pole jaksatud teha, sest tde omahind on suhteliselt krge ja paigad tihti raskesti ligipsetavad. Praegu lubatakse harvendusraiete ja ka teiste hooldusraiete mahtu kiiresti suurendada. Kuidas?
Siin ongi oluline RMK uus tkorraldus. Seda inimest, kes otsustab, et kusagil tuleb teha hooldusraiet, sest see on metsakasvatuslikult vajalik, ei rhu sund, et peab ise selle t ra tegema. Jrgmisel inimesel, kes konkreetses kohas niteks harvendusraie peab ra tegema, ei ole aga enam phjust arutada, et kas viks raiuda hoopis naabermetsas, sest seal on kergem. Vi et lkkaks raie hoopis edasi, sest raie on ebamugav. Kui ta saab t eest iglast hinda, asub ta saadud lesannet titma.
On kll ennatlik arvata, et harvendusraiete maht suureneb vajaliku mrani lhema aasta jooksul. Iga-aastane vajadus harvendusraiete jrele on riigimetsas ligi 15 000 hektarit. Tegelikult on sellest raiutud aastas umbes pool. Tahame harvendusraiete mahtu suurendada aastas 1520% ja juda vibolla kolme kuni viie aastaga normaalsele tasemele.

Kui 2003. aastal kpses mte reformida RMK, oli arvatavasti mne konkreetse Euroopa maa eeskuju silme ees?
Nii see oli. Seda viks nimetada Phjamaade mudeliks. Muidugi ei kopeeri me midagi otseselt, vaid teeme ikka oma. Aga see, et igal ttajal oleksid selged lesanded, et lesanded oleksid selgelt jagatud, et hele ttajale ei oleks koondunud palju eri lesandeid jne., see on Soome, Rootsi ja Norra riigimetsanduses testi teoks saanud.
Mitte ainult Phjamaad, vaid ka Lti on meist riigimetsa tde korraldamise efektiivsuselt selgelt ees ja vrib seeprast kogemuste jagajana tit thelepanu. Nende tviljakus on meie omast selgelt le. Ltis on riigimetsa majandamise organisatsiooni kujunemise lugu olnud ldse erinev meie omast. Kui nad omal ajal riigimetsa majandamise organisatsiooni mber tegid, siis vastupidi eestlastele alustasid nemad nii-elda thjalt lehelt. Loodi tiesti uus organisatsioon, alustati otsast. lesanded, mida meil tidavad praegu keskkonnateenistused, keskkonnainspektsioon ja psteamet, jid Ltis metsaametile. Selline struktuur on seal psinud praeguseni. Alles on ka ttajate ametinimetused, isegi niteks metsavahid. Nii et Eesti ja Lti struktuurid on erinevad ja seeprast tekitab nende metsandusadministratsioonide vrdlemine kergesti segadust.

Lpetuseks ksimus, kas ndsetel ja varasematel suurtel muutustel RMK-s, mtlen siin ka juhtide vahetumist, on olnud selgeid seoseid Eesti poliitilise situatsiooniga?
Olen ise jrginud seda phimtet ja soovitanud ka teistele RMK ttajatele, et las poliitikud tegelevad poliitikaga ja RMK ttajad riigimetsaga. Kui vhegi vimalik, hoidkem neid kahte asja lahus, nii on kokkuvttes kigile parem. Selge see, et igal erakonnal on selle kohta, mis Eesti metsanduses viks teha, oma vaated. Aga tunnistan, et selle kohta, mida RMK-ga teha, pole ma hegi erakonna kest nu ksimas kinud.

Kuid Aigar Kallase RMK juhi kohalt tagasikutsumine 2003. aastal oli ju seotud reformierakondlase vahetumisega rahvaerakondlasega keskkonnaministri toolil?
Noh, kindlasti oli. Uuel keskkonnaministril olid siis eelmisest erinevad vaated ja soovid. Mis puutub viimase RMK juhi tagasikutsumisse 2007. aastal, siis sellega mina kindlasti seotud ei ole olnud. Kui mind juhi kohale tagasi valiti, siis tahan eeldada, et phjuseks oli siiski ametisse sobivus. Ei maksa oletada, et see, mille prast mind valiti, on seotud minu poliitiliste suundumustega. Ma ei kuulu hessegi parteisse.



Aigar Kallast ksitlenud Hendrik Relve

Artiklile ei ole kommentaare
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet