Eesti Looduse fotov�istlus
1/2008



Siit metsast
Estonian Cell gab murekoorma all

Estonian Celli omanikud on tsiselt mures siinse majanduskliima halvenemise prast, kaaludes mitmesuguseid stsenaariume tehase tegevuse jtkamiseks. Kui olukord ei parane, vib tehas Eestist ra kolida. Oleme saatnud valitsusele oma raske olukorra leevendamiseks ka ettepanekuid ja ootame reageeringut: kas Eesti vajab tstust vi mitte, selgitas Riia Ratnik. Tstus on majanduse alustala, mitte kinnisvarari vi kaubandus, lisas ta.
Estonian Celli mjutavad enim elektri hinnaga seonduvad otsused. Elektriaktsiis, muutus vrgulekande tasude arvutamise metoodikas, mis tstaks vrguhenduse hinda meie jaoks 18 protsenti, mullu mais kehtestatud taastuvenergia tasu, mis peagi tuseb, loetles Riia Ratnik. Estonian Cell tarbib le kahe protsendi Eestis tarbitavast energiast ja elektrihinna tus seab firma raskesse olukorda. Energia osa Estonian Celli tootmiskuludes on le 20 protsendi. Teine oluline probleem, mis lahendamist vajab, on ssihappegaasi saastekvootide kogus, mis tehasele on eraldatud. Aastateks 20082012 on jaotuskava aluseks vetud 2006. aasta tarbimine. Meie 2006. aasta aprillis alles kivitasime tehase ja ttasime pea kogu aasta osalise vimsusega, rkis Ratnik. Saastekvootide algne idee oli vhendada saastet. Nd oleme judnud olukorda, kus need, kes 2006. aastal saastasid, vivad seda jtkata, aga meie peaksime hakkama saastamist oluliselt vhendama, lausus ta. Mne kuu taguse ajaga vrreldes on siiski vike valguslaik tunneli lppu ilmunud. Meile anti igus valitsuse reservfondist lisakvooti taotleda, selgitas Riia Ratnik.



VIRUMAA TEATAJA

Artiklile ei ole kommentaare
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet