Eesti Looduse fotov�istlus
4/2007



intervjuu
Villu Pikst saab erametsaomanikuna hakkama

Tnavusel Eesti erametsaliidu korraldatud talumetsade konkursil tunnistati teise koha vriliseks Villu Pikst Plvamaalt.
Phjenduseks toodi, et ta majandab oma metsa tegusalt ja mitmeklgselt.

Kuidas teist sai erametsaomanik?

Metsandushariduse sain Kaarepere sovhoostehnikumis. Enne seda, kui erametsandusse lksin, ttasin Plva KEK-is
keevitajana. Tollel ajal olid palgad etsanduses
vga vikesed ja selle palgaga ei oleks hsti vlja tulnud. Metsandusega hakkasin tegelema krooni saabudes. Kinnistute ost algas 1994. aastal ja jrkjrgult sai kinnistuid juurde ostetud.

Kuidas iseloomustaksite oma maid?
Elan Plva linnas omas majas. Maad asuvad lahustkkidena Plva- ja Vrumaal. Praeguseks on maid ostetud piisavalt palju, et seal tegutsedes end elatada. Ostetud on ka mnikmmend hektarit pllumaad, mida olen vlja rentinud. Phitulu tuleb ikkagi metsade majandamisest. Vanuse poolest on nende seas kige rohkem keskealisi ja valmivaid puistuid. Loomulikult leidub ka noorendikuealisi ja kpseid metsi. Liigiliselt koosseisult on kige rohkem mnnikuid, jrgnevad kuusikud, siis kaasikud. Boniteediklasse on parimatest ehk 1 A-st kuni kige kehvemateni ehk 5 A-ni vlja. Pris palju on siiski viljakatel kasvukohtadel asuvaid, esimese ja teise boniteedi puistuid. Sellised on niteks Sadrametsa kuusikud Vrumaal.

Milline on olnud metsamajandustegevus?
Olen kmne aasta jooksul teinud 50 hektarit metsaklvi ja istutust. Eelmisel aastal tegin noorendikke hooldades 35 hektaril valgustusraieid. Olen seda plaaninud veel teha 40 hektaril. Olen rajanud ka kuus kilomeetrit kraave, ehitanud metsadesse kaks veevtukohta, rajanud 800 meetrit uut metsateed. Aastas olen keskmiselt raiunud 2000 tihumeetrit marmaterjali. Kuigi tihti kaevatakse, et metsauuendustde ja valgustusraiete tegemiseks olevat raske tjudu leida, pole minul seda probleemi olnud. On kujunenud kindlad inimesed, kes sobiva tasu eest on nus neid tid tegema. Ka raiebrigaad ja harvesteri firma on olnud ikka samad.
Kige rohkem sai raiutud umbes viis aastat tagasi. Tollal oli aastane maht isegi 5000 hektarit. ks phjusi oli siis see, et olin ostnud juurde uusi kinnistuid ja seal oli suhteliselt rohkesti raiekpseid metsi. Neid ei vinud lasta raisku minna. Viimastel aastatel on raiemahud vhenenud. Philine materjal on ikka olnud palk ja paberipuu. Kui metsad on korras, siis kttepuud sealt eriti ei saa. Olen kasutanud ra kik metsamaade erastamise vimalused ja majandamisest tekkinud tulu investeerinud kohe uute metsamaade ostmiseks.

Metsade majandamisele on lisandunud puidu ttlemine. Kuidas see on arenenud?
Saematerjaliga hakkasin tegelema juba 1993. aastal. Aastane palgivajadus on umbes 4500 tihumeetrit. Palk tuleb osalt oma metsast, aga pris palju on vaja ka juurde osta. Philiselt ostan palki erametsadest. Tnavu sgisel on metsatstus palju hdaldanud selle le, et toormaterjali ei jtku ja et selle hind on tusnud lakke. Mina oma kogemuste jrgi nii ei tleks. Oktoobris olid hinnad testi krged, aga nd on pidevalt langenud. Olen oma silmaga ninud, et meie kandi suuremate saeveskite laoplatsid on palki tis. Novembris polegi nad tahtnud enam palki juurde osta. Vist ootavad, et hinnad veelgi langeksid.

Kust olete oma metsandustegevusele tuge saanud ja kuidas suhtute metsamajanduskavasse?
Olen Plva metsaomanike seltsi liige, kuid seal aktiivselt ei tegutse. Toetusi olen saanud erametsakeskuselt. Samuti olen saanud tuge PRIA-lt, niteks noorendike hooldamiseks. Nd kavandan oma metsa rajada kahele veevtukohale lisaks veelgi veevtutiike. Need aitavad tagada tuleohutust. Nende tegemiseks saab nd samuti taotleda tuge eurofondidest.
Metsade korraldamist ja metsamajandamiskava pean vajalikuks asjaks. Kui sul on ikka kmne aasta kava olemas, siis on olemas ka levaade oma metsadest. Kavade tellimisel on hirinud see, et seal on liiga pikad jrjekorrad.

Kuidas paistab metsaomaniku tulevik Eestis?
Erametsaomaniku suuremateks valupunktideks pean liigset brokraatiat. PRIA toetusi saada on vga keerukas ja pindalade arvutamisel tuleb olla litpne. Ka erametsaomaniku maksustamispoliitika on ebaiglane. Niteks on metsamaa maksumrad minu arust liiga krged. Nad ei ole proportsioonis pllumaa maksustamishindadega.
Laiematest probleemidest pean suurimaks reformimata metsamaa erastamise teemat. Kui see erastamine kord algab, viks nende metsamaade erastamise eelisigus olla kohalikel FIE-del ja vikeettevtjatel, kes on niteks metsade majandamisega tegelenud vhemalt viimased kolm aastat. hele sellisele taotlejale viks erastada veel kuni 200 hektarit metsamaad. Seejuures tuleks eelistada naaberkinnistu omanikke.
Viimasel ajal on kuulda ideed, et reformimata metsamaa tuleks panna oksjonile. Seda ma igeks ei pea. Siis satuvad eelisolukorda vimsad firmad, kelle ainus eesmrk on teenida kiiresti rohket tulu. Kohalik maarahvas jks siis mngust vlja.
Reformimata metsamaa erastamisel viks veel kehtestada maa vrandamise keelu pikemaks ajaks, niteks 20 aastaks. Erandina viks maad vrandada vaid lhisugulastele. See paneks paljud hlptulu otsijad mtlema, kas ta ikka nii vga tahabki uut maad osta.



Villu Piksti usutlenud Hendrik Relve

Artiklile ei ole kommentaare
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet