Eesti Looduse fotov�istlus
4/2007



artiklid
Metsakaitse- ja metsauuenduskeskusel rohkesti tegevusvaldkondi

Vaatluse all on metsakaitse- ja metsauuenduskeskuse tegevusvaldkonnad ja lhituleviku plaanid. Artikkel on omamoodi jrg
eelmises Eesti Metsa numbris ilmunud kirjutisele.

KONTROLLIME KULTIVEERIMISMATERJALI, ANNAME
VLJA TEGEVUSLUBE, HINDAME JA PROGNOOSIME
METSAUUENDUSTDE MAHTE

ks metsakaitse- ja metsauuenduskeskuse lesandeid on kontrollida uuendusel kasutatava seemne ja taimse paljundusmaterjali kvaliteeti ja ksiti
korraldada metsakultiveerimismaterjali sertimist. Aastas oleme analsinud 200250 seemnepartiid ning vljastanud metsapuude seemnepartiidele 150 phitunnistust, taimepartiide kohta aga 400500 phitunnistust.
Samuti teeme jrelevalvet metsakultiveerimismaterjali sisse- ja vljaveo le, anname metsakultiveerimismaterjali impordilube.

htlasi annab keskus vlja tegevuslube turustuse tarbeks meldud metsakultiveerimismaterjali tootmise vi pakendamise kohta; seni on antud ligi 200 luba. Tootjate nimekiri, samuti tegelikult metsataimi pakkujate andmed on huvilistele kttesaadavad keskuse kodulehel http://www.metsad. ee/main.html.
Keskus hindab metsapuude seemnekandvust ning plusspuude, valikseemnepuistute, seemlate-klooniarhiivide ja geenireservimetsade seisundit, juhendab nende tegevust ja kontrollib majandamist. Valitakse ka uusi plusspuid. Mullu ja tnavu tehti kogu Eestis metsaselektsiooniobjektide phjalik levaatus ja inventuur.
Koosts keskkonnaministeeriumi ja keskkonnateenistustega hindab keskus igal aastal metsauuendustde mahtu ja kordaminekut Eestis, prognoosib ja kavandab metsauuendustde mahtu tulevikuks, samuti kultiveerimismaterjali vajadust. Kogutud infot kasutatakse metsanduse igusaktide loomisel ning toetuste kavandamisel. Lhitulevikus tehakse selle valdkonna t sstva metsanduse seire infossteemi raamistikus.
Keskus korraldab teabepevi metsakultiveerimismaterjali kohta ja kirjastab infomaterjale. Olulist teavet metsauuenduse kohta nii taimekasvatajale kui ka metsauuendajale pakub infoleht Meie metsa heaks, mis on keskusest saadaval nii paberkandjal kui ka kodulehelt aadressil http://www. metsad.ee/projekt/2007%20mmk_infoleht_ metsauuendajale.pdf

TEEME METSAKAITSEEKSPERTIISE JA DETAILUURINGUID, OSALEME METSASEIRE PROGRAMMIDES
Et thustada metsade hoidu, teeb keskus metsakaitseekspertiise ja detailuuringuid. Kuna viimastel aastatel on olnud ulatuslikke tormikahjustusi ja plendikke, 50008000 hektarit aastas, on ka ekspertide tkoormus olnud suur. Eeldatavasti muutub metsapatoloogide tpinge siiski mrksa viksemaks: uue metsaseaduse rakendumise tttu ja seeprast, et vikesepindalalistel kahjustusaladel on seda laadi ekspertiisid keskkonnateenistuste kohustus. Nnda odavneb ekspertiiside ldmaksumus, vheneb klientide ooteaeg ning avaneb vimalus keskenduda ekspertiisi kigus olulisemale, suurematele ja keerukamatele metsakahjustustele. Korraldame ka riikliku keskkonnaseireprogrammi alamprogrammi Metsaseire td. Metsaseiret tehakse rahvusvahelise koostprogrammi ICP Forest raames. Euroopa Liidu liikmesriikides on viimastel aastatel lhtutud Euroopa Parlamendi ja Nukogu mrusest nr. 2152/2003 (Forest Focus). Metsaseire haare on viimastel aastatel tunduvalt laienenud: 1) nii 2001. kui ka 2002. aastal rajati kolm uut esimese astme vaatluspunkti, kokku jlgiti metsa seisundit 92 seirealal. Aastail 2002 ja 2005 rajati kummalgi ks uus teise astme metsaseire proovitkk, ksiti asutakse ttlema ilmavaatluste andmeid.
Mullaseire ettevalmistus- ja vlitd esimese astme proovitkkidel algasid aastatel 2006 ja 2007 (mruse Forest Focus kivitatud leeuroopalise projekti BioSoil jrgi). T phjal kujuneb phjalik metsamuldade seisundi andmebaas. Metsaseire esimese astme vaatlusalasid on kokku 96, kusjuures mullaseire vlitd olid tnavu augusti alguseks tehtud juba 70 vaatluspunktis.
Heas koosts RMK puhkemajanduse osakonna ja Eesti maalikooli spetsialistidega hinnatakse keskkonnamjusid, mis kaasnevad metsade kasutusega puhkealana. Aina enam inimesi otsib kosutust metsast, seetttu kahjustub ka mets htesoodu. Ilmne on vajadus teha vaatlusi enim kasutatavatele puhkealadele rajatud alalistel seiretransektidel. T tulemusena valmivad majandussoovitused: vajalik on teavitada ja suunata loodushuvilisi puhkealadel, piirata teatud puhketegevusi, vtta maastikukaitsemeetmeid ning teha investeeringuid parklate, radade, piirete, vaatlusplatvormide jm. rajamiseks.
Oleme jlginud ka taimlamuldade agrokeemilisi omadusi. Nnda on kogunenud andmestik taimlamuldade taimetoiteelementide sisalduse ja taimlamuldade vetustarbe kohta. On antud soovitusi, kuidas arendada metsataimekasvatust agrotehnika ja agrokeemia abil.

KOGUME STATISTILIST INFORMATSIOONI
Keskus kogub, analsib ja avalikustab metsandusstatistika teavet, korraldab metsandusvljaannete kirjastamist, projektiphiseid metsanduse rakendusuuringuid ja arendustegevust, kogub teavet rahvusvaheliste lepingute titmiseks ja raportite jaoks.
Metsandusstatistika osakonna phisiht on koondada, tdelda ja avalikustada statistilist infot. Selleks kasutatakse ka partnerorganisatsioonide abi, niteks vliskaubanduse, puidutoodete tootmismahtude ja metsamaakasutuse puhul. Statistilises vaatluses Metsandus esitatavaid andmeid kogutakse maakondade keskkonnateenistustelt, RMK-lt ning MMK metsauuenduse osakonnalt metsataimekasvatuse ja -seemnemajanduse kohta ja SMI osakonnalt metsavarude olemi ja kasutuse kohta.
T ks phivljund on aastaraamat Mets, mille trkiarv on olnud 800. See andmekogu on kttesaadav ka MMK kodulehel http://www.metsad. ee/trykised_mets.html. Rahvusvahelised organisatsioonid, kellele esitatakse statistilist teavet, on eesktt Pan-Euroopa ministrite kogu (nn. metsakaitseprotsess; MCPFE), RO Toidu- ja Pllumajandusorganisatsioon (FAO), Euroopa Majanduskomisjoni puidukomitee (UN-ECE Timber Committee), Euroopa Liidu Statistikaamet (Eurostat) ja Rahvusvahelise Troopilise Puidu Organisatsioon (ITTO).
Oluline t statistika valdkonnas on projektiphine arendustegevus. Viimasel ajal on keskendutud sstva metsanduse seire infossteemi (SMSIS) vljattamisele ja rakendamisele. Neid teemasid on phjalikult valgustatud ajakirja Eesti Mets tnavuses kevad- ja sgisnumbris. Edaspidi valmib SMSIS rakendustarkvara, mis phineb metsaregistri tarkvaral ja vimaldab hallata metsateatiste, vlihindamiste ja vriselupaikade andmeid.
Lhitulevikus on tegevuse keskmes ssteemi ldine ja hetaoline rakendus, muu hulgas on koosts metsaregistriga plaanis pakkuda kasutajatuge, ka vlitde puhul. htesoodu tiendatakse vlit metoodikat, hlmates vajaduse korral uusi komponente, niteks ulukikahjustuste kahjutasude hindamine. Seda laadi anals muutub kindlasti veel thusamaks, sest vtame just selle sihiga tle analtiku.

KORRALDAME ULUKIASURKONDADE SEIRET
Jahinduse arengukava jrgi on selle valdkonna eesmrk hoida elujulisi ulukipopulatsioone ja liikidevahelist koloogilist tasakaalu, et ulukikahjustused jksid maaomaniku taluvuse piiridesse; looduskaitse arengukava kohustab kaitsma ohustatud liike ja nende elupaiku.
Keskus korraldab ulukiasurkondade seiret, et asurkondade seisundi muutuste ja nende mju pikaajalise korraprase jlgimise kigus saada andmeid, hoidmaks asurkondade ja keskkonna soodsat seisundit. Jahinduse vi looduskaitse mttes olulisemate liikide puhul jlgitakse paljusid parameetreid, niteks levikut, arvukust, soolist, vanuselist ja sotsiaalset struktuuri ning juurdekasvu, vhem oluliste liikide puhul vaid levikut ja arvukust.
Plaanis on vtta seire alla seitse liiki. Omaette teema on ulukikahjustuste leviku, esinemissageduse ja tugevusastmete jlgimine. Hirvlaste tekitatud kahjustusi seiratakse koos RMK-ga enam kui sajal proovitkil nii kuusikutes kui ka mnninoorendikes. Tehakse vastavaid ekspertiise.
Vaatluse all on suurkiskjate populatsioonid, samuti hinnatakse nende tekitatud kahjustusi. htlasi teeme ettepanekuid, milliseid meetmeid rakendada, et kaitsta asurkondi, vhendada ulukikahjustusi ja mrata kttimismahte.
Tulevikus on kavas arendada uusi seireprogramme ning koosts looduskaitse keskuse, teadusasutuste ja RMK-ga ehitada valmis ulukiuuringute keskus Tartus.

THTIS VALDKOND ON METSAKORRALDUS
Selles vallas on metsakaitse- ja metsauuenduskeskuse lesanded oluliselt muutunud. Siiani oli keskus saanud riigilt kohustuse korraldada metsakorraldustid ning riigihankeid, et hankida erametsade inventeerimisandmeid ja teha metsamajanduskavu. Nd hlmab keskuse tegevus eesktt metsakorralduse igus- ja korralduspoolt: igusbaasi arendus, riigi jrelevalvefunktsioon ning metsakorralduse rakendusuuringute tegemine. Riigi tellimusel korraldatavate maaksuste nimekiri on huvilistele kttesaadav keskuse kodulehel http:// www.metsad.ee/main.html. Viimasel ajal on keskus keskendunud kaitsealadel oleva metsa inventeerimise korraldusele, mida tehakse koosts riikliku looduskaitsekeskuse ja RMK-ga.
ldjoontes on meie keskuse hooleks metsakorraldustde ldine planeerimine ning metsakorralduse tegevuslubade ja metsakorraldaja tunnistuste vljastamine. Alates 2004. aasta maikuust tuleb metsakorraldustde tegijaid atesteerida ja nad peavad taotlema tegevusluba. Metsakorraldajaid atesteeritakse kahes etapis: teoreetiline eksam ja katset metsas. Edukatele antakse metsakorraldaja tunnistus, mis annab iguse teha metsakorraldustid. Praegu on vlja antud le 120 tunnistuse.
Meie lesanne on teha ettepanekuid, kuidas parandada metsakorralduse ja -majanduse igusakte. htlasi hindame metsakorraldustde kvaliteeti ja viime need vastavusse igusaktidega. Samuti kontrollime esitatud andmete vastavust metsaregistri formaadile. Aastane tegevusmaht on olnud 10 000140 000 kava (metsa - maa pindala hlmab 120 000170 000 hektarit). Plaanis on suurendada vlitingimustes kontrollitavate alade osa - thtsust seniselt 5%-lt 1015%-ni. Metsakorraldustde mahtu on raske prognoosida: see oleneb metsaomanike huvist, raie intensiivsusest ja ka sellest, kuidas riik td finantseerib.
Keskuse tegevusvlja kuulub ka aeropildistamine metsakorralduse tarbeks. Seda tehakse koosts RMK-ga; aastas tehakse aerofotosid 600 000 hektari kohta. Korraldame ka metsakorralduse rakendusuuringuid (puistute kasvukigu, juurdekasvu ja mahufunktsioonide jm. kohta) koosts Eesti maalikooliga. Teene metsa inventeerimisega seotud ekspertiise (peamiselt teiste riigiasutuste tellimusel). Hindame erastatavat ja kasutusvaldusesse antavat metsa (aastas keskmiselt 800011 000 hektari ulatuses); prognoositav maht lhiaastateks vib jda kuni 5000 hektari piiridesse.
Lhiajal on plaanis korrastada metsakaitse- ja metsauuenduskeskuse kasutuses olev metsakorralduse katsealade arhiiv, mta uuesti proovitkid ja uuendada nende thistust ning teha andmed kttesaadavaks teistele kasutajatele.
Vrdlemisi uue kohustusena lisandub teabe kogumine metsatulekahjude kohta ja selle anals. Endistviisi koostame metsatuleohutuskaarte, mille vastu tunnevad suurt huvi psteamet ja omavalitsused. Tulevikus on kavas koostada tuleohutuskaardid kikide keskmisest suurema tuleohtlikkusega maakondade kohta.

KORRALDAME JAHIMAID
Jahiseaduse jrgi on jahimaakorralduse perioodiks planeeritud kmme aastat. Selle aja jooksul tuleb koostada kikide jahipiirkondade jahimaakorralduskavad, kuna need on jahimaade kasutuse alusdokumendid.
Meie keskuse kohustuste hulka kuulub: 1) jahimaade inventeerimine; kavandatud aastane tmaht on 400 000 hektarit; 2) ulukihoolde rajatiste kontroll ja planeerimine, jahiulukite hooldustde olemuse ja mahu mramine; 3) hinnangu andmine jahiulukikahjustustele jahipiirkondades; 4) jahipiirkondade piiride korrigeerimine ja jahipiirkondade loomine vi sulgemine, piirikirjelduste koostamine; 5) jahipiirkondade majanduskavade koostamine (hinnangu andmine ulukite elupaikade kohta, sraliste ja kobraste minimaalse ja maksimaalse asustustiheduse mramine, kasutusiguse tasu mramine, hinnangu andmine senisele tegevusele jm.); aastas on kavandatud koostada 35 majanduskava; 6) vastava kaardimaterjali koostamine ja valmistamine; 7) jahimeeste tienduskoolitus ja noorjahimeeste vljape; 8) jahimeeste nustamine (jahiseaduse, -eeskirjade jms. alal).
Samuti osaletakse rahvusvaheliste ja vabariiklike jahindus- ja jahimaakorralduse trhmade ning komisjonide ts.

ARENDAME JA HALDAME METSAVARUDE ARVESTUSE REGISTRIT
Metsaregistri vastutav ttleja on keskkonnaministeerium ja volitatud ttleja metsakaitse- ja metsauuenduskeskus. Metsaregistri eesmrk on pidada arvestust metsa pindala, tagavara, paiknemise, seisundi, omaniku, kasutamise ja selle kitsenduste le.
Keskuse hooleks on ttada vlja tarkvara, klassifikaatorid ja dokumendivormid, hallata metsavarude arvestuse registri avalikku kaardirakendust, teha koostd andmete esitajate ja teiste riigiasutuste andmekogudega ning korraldada registriandmete kaitset, pidada arvestust metsa pindala, tagavara, paiknevuse ja seisundi le riiklikus registris, vljastada metsaregistri andmeid ning vastata infopringutele.
Metsaregister hlmab aktuaalseid andmeid sisaldavat osa ja arhiveeritud andmeid. Registrisse kantakse registriobjektide paiknevust kajastav digitaalne metsakaart ja registriobjektide takseerkirjeldused. Seni kajastuvad registris 1995. aasta ja hilisemad metsakorralduse andmed kokku enam kui 1,83 miljoni hektari metsamaa kohta.
Metsaregistri infotehnoloogiline lahendus on universaalne kaardirakendus, millega on vimalik vaadata ja muuta erisuguseid kaardiandmeid, vajaduse korral luua uusi kihte ja kujundada neid. Kasutajad saavad ise koostada pringuid ja teemakaarte nii andmebaasist kui ka kaardikihtidelt.
Kik metsaregistri andmed on avalikud riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustele. Andmeid vljastatakse metsaregistri volitatud ttlejale esitatud taotluste alusel.
ldsusele meldud metsaregistri leiab aadressilt http://register.metsad. ee/avalik/ Lhiajal on kavas metsaregistri kasutajate arvu ja kasutegurit oluliselt suurendada.

TEEME STATISTILIST METSADE INVENTEERIMIST
Metsade inventeerimine statistilisel valikmeetodil (SMI) on metsanduse andmehive lioluline osa, sest selle alusel valmistatakse sageli ette ldriiklikke metsandusotsuseid ning koostatakse metsavarusid ksitlevaid riiklikke ja rahvusvahelisi levaateid.
SMI on iga-aastane kogu riiki hlmav inventuur, mis kivitus 1999. aastal metsakorralduskeskuses. Eesti territooriumi kattev SMI proovitkkide vrgustik on projekteeritud aastateks 19992008. Sel perioodil traktivrgu kujunduses muudatusi kavandatud ei ole. Igal aastal on kavas mdistada ligikaudu 300 trakti ehk le 4000 proovitki.
Vlivaatlustel kasutatakse kolme tpi kindla raadiusega proovitkke: 1) mahuproovitkid (alalised ja ajutised), 2) kasvukoha proovitkid, 3) raie- ja uuenemise proovitkid.
Statistilised hinnangud metsaressursi olemi, seisundi ja muutuste kohta arvutatakse nimetatud proovitkkide mtmisandmete ldistuse alusel. Meetod annab minimaalsete vahenditega olulist ja vajalikku teavet metsade ja teiste puudega kaetud alade kohta riigis tervikuna.
SMI kigus hinnatavate tunnuste hulk on pidevalt suurenenud ning letab praegu 80 piiri. Senise teabe krval on viimasel aastal metoodikasse lisandunud elupaikade ja koosluste bioloogilist mitmekesisust, metsade looduslikkust ning Natura 2000 metsaelupaigatpide levikut ja seisundit ksitlevad tunnused.
Rahvusvahelist koostd SMI vallas on tehtud European National Forest Inventory Networki (ENFIN) raames, tulevikus arendatakse seda arvatavasti ka LIFE+ raames taotletava FutMoni projekti raames. T vljund on iga-aastane trkis Eesti metsad, mis on huvilistele kttesaadav ka Internetis aadressil http:// www.metsad.ee/main.html, samuti vastused infopringutele ning rahvusvahelistele teabenuetele. Aastail 2008 ja 2010 on kavas SMI materjalide phjal vlja anda ka mahukamaid trkiseid.
Lhitulevikus plaanitakse veelgi arendada SMI metoodikat ning thustada vlitid ja andmete ttlust ning analsi, et teave juaks metsandusadministratsiooni, huvirhmade ja ldsuseni kiiremini ja vahetult.



Kalle Karoles, metsakaitse- ja metsauuenduskeskuse direktor

Artiklile ei ole kommentaare
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet