Eesti Looduse fotov�istlus
4/2007



artiklid
Euroopa metsandusest 2007. aasta sgisel

Ka seda valdkonda mjutab muu maailma, eriti Phja-Ameerika ja Hiina areng. Nnda on keeruline anda levaadet kogu Euroopa metsandusest. Vtmesnadeks on EL metsanduse tegevuskava, lemaailmne kliimaraport ja puidukomitee 2007.2008.aasta turuprognoos.

Kanadas Briti Columbias on metsad hiigelsuurtel aladel hvinud ja seejrel maha raiutud. Fotol on ruske vraga puud huku rel. See hiiglaslik raskirste on ksiti mjutanud ka Euroopa puiduturgu.
EUROOPA LIIDU METSANDUSE TEGEVUSKAVA VIIAKSE
ELLU SAMM-SAMMULT

Euroopa Liidu metsanduse tegevuskavast olen kirjutanud Eesti Metsa 2006. aasta kevadnumbris. Seetttu vtan vaatluse alla vaid tegevuskava titmise praeguse seisu, millest anti levaade tnavusel viimasel metsanduse ja korgimajanduse nuandva komitee istungil.

Metsanduse Alaline Komitee (SFC) on ndseks ellu kutsunud kaks trhma, hindamaks metsa mittepuiduliste hvede vrtust ning edendamaks laialdast puidukasutust, sealhulgas mrksa thusamalt ka energiatootmises. Sektori konkurentsivime tugevdamiseks on tellitud IIASA-lt anals globaliseerumise mjudest Euroopa metsasektorile. Peale selle korraldati 15.16. mail Hannoveris Metsatehnoloogia Platvormi (FTP) konverents teadusarenduse teemal ja 20.21. juunil Mnchenis konverents Metsasektori konkurentsivime tugevdamine. Viimase ettekanded on nha kodulehel http://www.forestplatform. org/index.php?mid=167. Tellitud on uuring vimalustest arendada koostd metsaomanike ja energiaturu vahel. Projekt EUROFORNET peaks kulmineeruma 20. novembril peetava konverentsiga Sstlik metsandus ja puiduenergeetika: kohaliku koost arendamine era- ja munitsipaalmetsades.
Veel selle aasta jooksul peaks pllumajandusdirektoraat allkirjastama lepingu mahuka uuringu kohta, mis ksitleb kliimamuutuste mju metsandusele ja metsanduse ajakohastamist. Eesktt selle uuringu phjal saab edaspidi luua strateegiat. Omamoodi avapauguks sellele oli eelmisel aastal algatatud laiaulatuslik metsakahjustuste uuring, mis pdis hinnata ka kliimamuutustest tulenevaid metsakahjustusi ja pakkuda vlja EL meetmeid nende vastu vitlemiseks. Esimesi tulemusi tutvustati juba septembris Hamburgis ja eeldatavasti valmib lppraport tnavu detsembris.
Koordinatsiooni ja kommunikatsiooni edendamiseks on komisjon koostanud detailse aastaplaani (2008. aasta plaani arutatakse 14. detsembril peetaval SFC istungil) ja osalenud koosts eesistujamaaga Euroopa metsandusdirektorite kohtumiste ettevalmistamisel (26.28. mrtsil Wiesbadenis ja 24.26. oktoobril Madeiral). ksiti on ptud koordineerida liikmesriikide tegevust rohelisi riigihankeid puudutavate regulatsioonide vljattamisel. Kuna eri riikide nuded pole htsed, prsib see puidukasutuse arengut ldiselt. Seetttu on ptud ldphimtteid, ennekike serditud puitu puudutavaid nudeid, htsemaks muuta.

EUROOPA METSASEKTORIT MJUTAB LEILMASTUMINE
Nagu mainitud, on prof. Sten Nilssoni juhatusel valmimas IIASA anals globaliseerumise mjust metsasektorile. Sama meeskond avaldas tnavuse aasta algul raporti energeetikast ja puidukasutuse perspektiividest Euroopas. Seal tdeti, et tagamaks majanduslikku kasvu, energiatarnete turvalisust ja keskkonnaeesmrkide titmist, tuleks aastas vtta tarvitusele veel mitusada miljonit tihumeetrit puitu. Nd on aeg hinnata sektori konkurentsivimet: ainult majanduslikult tugev sektor suudab ajaga kaasas kia ja panustada kliimamuutuse vhendamisse.
Raportis on analsitud peamisi puiduturgu mjutavaid tegureid ja suundumusi. ra on mrgitud kuus kige tenolisemat puiduturgu muutvat aspekti: 1) nudluse kasv Hiinas, 2) Venemaa puidutollide rakendamine, 3) illegaalsete puidutarnete vhenemine, 4) ulatuslikud raskikahjustused Briti Columbias (Kanada), 5) bioenergia nudluse kasv ja 6) leraie.
Hiina on praegu suurim palgi, tselluloosi ja vanapaberi importija. Viimase kmne aasta jooksul on Hiina puidudefitsiit suurenenud 10 miljonilt tihumeetrilt 80 miljoni tihumeetrini. Prognoosi jrgi oleks see nitaja 2020. aastal juba 160 miljonit tihumeetrit. Briti Columbias on ulatuslikud mnni raskikahjustused levinud aladele, kus neid varem pole olnud (vt. Kaljo Voolma kirjutist Eesti Metsa 2006. aasta 2. numbris). Ndseks on juba le 9,2 miljoni hektari metsa kahjustatud, ning ennustatakse, et aastaks 2008 sureb kahjustuspiirkonnas 50% keskealistest mnnikutest ja aastaks 2013 juba 80%. Kahe aasta prast peaks kahjustatud puidu maht kndima 600 miljoni tihumeetrini. Tnavu rahastas valitsus seejuures vastumeetmeid 200 miljoni dollari eest.
Raporti hinnangul on Euroopa metsasektor globaliseerumisest ldjoontes vitnud ja tootmismahud on suurenenud. Nd on aga aeg paradigmat muuta. Ida- ja Kesk-Euroopa metsandussektoril on soovitatud keskenduda toodete konkurentsivimele, Phjalal ja Balti riikidel aga uue plvkonna toodetele ja Luna- Euroopal niitoodete arendamisele.

IPCC ARUANNE KNELEB KLIIMAMUUTUSTEST
Kindlasti hakkab kliimamuutus ha enam mjutama metsanduse kekiku. Hmmastaval kombel pole sektor ise probleemist kuigivrd teadlik. Nited Kanadas vi Krg-Tatra mestikumetsades toimuvast on alles jme tipp. Tasub lugeda hiljuti avaldatud lemaailmse Kliimamuutuste Komitee (IPCC) neljandat aruannet, kus eraldi peatkk ksitleb Euroopat (vaata www.ipcc.ch).
Paratamatult mjutavad kliimamuutused kiki Euroopa piirkondi ja phjustavad probleeme mitmele majandusharule, sealjuures metsasektorile. Negatiivse mjuna vib nimetada leujutusi ja sagenevaid metsatulekahjusid. Mestikupiirkondades aktiveerub liustike sulamine. Luna-Euroopas halveneb veelgi veerezhiim, pikenevad puaperioodid ja suureneb tuleoht. Tenoliselt vheneb nii pllu- kui ka metsamajanduse toodang. Kesk- ja Ida- Euroopas vheneb suviste sademete hulk. Metsanduse toodang kahaneb ja rabades tuleb ha sagedamini ette plenguid. Phja-Euroopas avaldub mju mitmeti. helt poolt peaks soojemate talvede tttu suurenema ka metsa juurdekasv, ent teiselt poolt muutuvad talveolud ohustatud kossteemidele ebasoodsamaks. Kardetavasti laienevad putukarsted ning pikenevad suvised puaperioodid.
Hinnangu jrgi on eeldatav kahju siiski suurem kui kaasnev kasu. Kui kliima soojeneb le kolme kraadi, ei suuda 50% kaitsealadest enam tita neile pstitatud eesmrke. Seda rhutati ka 18.19. oktoobril Sagadis peetud rahvusvahelisel metsandusseminaril, kus riigi- ja erametsade majandajad ning mned tippteadlased pdsid hinnata kaitsealade majandamist muutuvas kliimas. Ilma kliimamuutusi ohjeldamata on metsade mitmekesisuse kaitse sna vheperspektiivikas.
Eespool ksitletud raport on paljuski mjutanud ndseid poliitilisi otsuseid, niteks bioenergeetika, teaduse ja Euroopa Liidu eelarve vallas. Vga palju oleneb tulevik sektori arvamusliidritest: kuidas nad probleemi omaks vtavad ja edasi tegutsevad. Suurimad shansid on neil sektoritel, kes praegu on valmis investeerima, ja mitte ainult adaptatsiooni vaid ka kliimamuutuste rahoidmisse. hiskonna ressursid nii teadlaste osas kui muudes valdkondades on piiratud ja neid paigutatakse eelistatult sinna, kus kasu kikidele suurim. he vi teise sektori pstmine pole varsti enam ksimus. Seetttu peab metsandus suutma nidata oma rolli just kliimamuutuste rahoidmisel: metsade ssinikusidumise ja puidutoodete (sh. bioktuste) ssinikuneutraalsuse kaudu.

PUIDUTURU ARENGUSUUNDUMUSI AASTATEL 20072008
Kliimamuutuste krval on loomulikult pideva huvi objektiks ka igapevane turusituatsioon. Kige ammendavamalt kajastatakse seda Euroopa Majanduskomisjoni puidukomitee sgisistungil. Seekordne oli juba 65.
Kui 2007. aastal peaks Euroopa raiemaht kokku suurenema 5,4%, siis 2008. aastal psib see muutumatuna. Eeldatavasti vib vhesel mral raiemaht suureneda Soomes ja Balti riikides, kui Venemaa tollipoliitika jtkub. Prognoositakse, et viimane avaldab tugevat mju Euroopa ja Hiina marpuidu impordile Venemaa saepalgi eksport peaks vhenema 20,5 miljonilt tihumeetrilt jrgmisel aastal 11 miljoni tihumeetrini. Seetttu on saepalgi hinnad endistviisi kerkinud ja osa saeveskeid vhendanud tootmismahtu.
Surve saetstusele suureneb ka Phja-Ameerikast. Kuna USA ehitusturg on madalseisus, turule on judmas mratul hulgal odavat okaspuupuitu Briti Columbiast ja dollar euro suhtes nrk, on Euroopa saetsturid sealsetelt turgudelt vlja surutud ning oodatavasti vtavad Kanada ja USA tootjad teatud eksporditurud le (nt. Phja- Aafrika) ja sisenevad isegi Euroopa turule. Seevastu Venemaa prognoosib saematerjali ekspordi kasvu 2008. aastal 10%.
Mnevrra parem on olukord plaaditstuses, kus prognoositakse nii tootmise kui ka nudluse kasvu. MDF ja OSBl on mnevrra paremad perspektiivid kui vanadel plaatidel. Vineeri nudlus peaks samuti stabiilselt suurenema. Ka selles sektoris on Venemaa prognoosinud thelepanuvrset kas vu: kuni 8%. Plaaditstusega konkureerib tooraine prast just bioenergeetika sektor. Selle areng on olnud peadpritav kogu arenenud riikides. Nudlus tdeldud bioktuse, sh. puidugraanulite (prullide) jrele on olnud vga suur ja pidevalt kergitanud hindu. Mrkimist vrib, et umbes 80% Phja-Ameerika prullitoodangust on eksporditud Euroopasse. Ka Venemaa on les nidanud huvi ma Euroopasse bioktust, kas siis prulle, gaasi vi bioli. Iseksimus on, kas mberorienteerumisel Siberist ammutatud fossiilsetelt ktustelt Venemaal toodetud bioktustele muutub Euroopa energiaturvalisuse olukord.
Lehtpuu saematerjali Euroopa turg peaks tnavu suurenema kokku 2,4% ja tuleval aastal psima samal tasemel. USA-s ja Hiinas on suurenenud nudlus eelkige Euroopa ja Ameerika tamme ja ka pgi jrele. Tselluloosi- ja paberiturgudel psib prognoosi jrgi praegune turusituatsioon: stabiilne tootmise kasv ja jtkuv nudlus nii paberi kui ka tselluloosikiu jrele.

METSASERTIMISE ARENGU KOHTA ON VASTAKAID ENNUSTUSI
Metsade sertimise ja serditud puidutoodete turustamise kohta polnud Genfis htset arusaama. Sertijad ise rhutasid jtkuvat arengut ja viitasid uutele vitudele: lisandunud on ligi 20 miljonit hektarit serditud metsa. Nii mnegi osaleja hinnangul on sertimine siiski suur ebannestumine: prast 12 aastat ollakse olukorras, kus 294 miljonist hektarist serditud metsast 87% asub n.-. vales kohas ehk Phja- Ameerikas ja Euroopas, kuigi oluline oleks sertida just lejnud maailma metsi. Peale selle pole globaalselt arvestatavat nudlust sertifitseeritud puidutoodete jrele (ametliku statistika alusel tuleb kll 24% tstuslikult kasutatavast puidust serditud metsadest, kuid tegelikult juab lpptarbijani sellest mrgistatud kujul vaid vikene osa). Seejuures on theldatav areng, kus Euroopa tootjad pavad hankida endale mlemad konkureerivad sertifikaadid (PEFC, FSC), sest puudub ksteist tunnustav ssteem. Seetttu peavad tootjad tegema lisakulutusi, mis pole sstva metsanduse seisukohast phjendatud. Arvestades sertimise algset eesmrki peatada troopiliste metsade hving on kriitika mnevrra omal kohal. Tsiasi on ka see, et paljud palgivood on praegu hakanud Hiinasse ja Indiasse liikuma, kus majanduskasv on kiire, nudlus suur ja elanikkond ei tunne veel nii suurt muret globaalsete keskkonnaksimuste prast.
Selle sgise metsapoliitiline thtsndmus oli kindlasti 5.7. novembril Varssavis peetud viies Euroopa metsandusministrite konverents (MCPFE). Seal veti vastu kaks olulist metsandust puudutavat deklaratsiooni bioenergeetika ja veekaitse kohta. Loodetavasti kajastavad Eesti delegatsiooni liikmed sellel krgetasemelisel konverentsil arutatut ja kokku lepitut juba jrgmises Eesti Metsa numbris.

NB! Joonised, tabelid ja fotod leiate ajakirja trkinumbrist.



Erik Kosenkranius, EUSTAFOR-i (European State Forest Association) tegevjuht

Loe kommentaare (2)
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet