Eesti Looduse fotov�istlus
4/2007



artiklid
Uuendusraied riigimetsas nd ja tulevikus

Artiklis vaadeldakse, milliseid puiduhankevimalusi RMK metsadest pakub uuendusraiete planeerimine eri stsenaariumide jrgi.

RAIEMAHT ON VIIMASEL KMNENDIL SUURESTI KIKUNUD
Viimase kmne aastaga on Eesti metsadest raiutud puidukogused esmalt
hoogsalt suurenenud ja seejrel niisama
judsalt kahanenud. Aastaks 2006 oli raiemaht judnud 1996. aasta tasemele,jdes 67 miljoni tihumeetri piiresse. Vahepeal, 1999.2001. aastal,oli raiemaht aga kaks korda suurem.
Srases olukorras soovivad puidu kasutajad
saada tpseid ja ausaid vastuseid selle kohta, mida on oodata tulevikus. Seeprast vtame vaatluse alla, millised on jrgmise kahekmne aasta jooksul vimalused varuda uuendusraiete kigus puitu riigimetsa majandamise keskuse
(RMK) hallatavatest metsadest.

Uuendusraie maht mratakse arvestuslangi alusel, mille arvutamise reeglid on stestatud metsa korraldamise juhendis: lhtutakse puistu vanusest, kpsusvanusest ja pindalast; tulemus ei olene tagavarast ega juurdekasvust. Planeeritav uuendusraie on metskonna metsamajandamiskava oluline osa ja see arvutatakse siis, kui koostatakse uus majanduskava. SEADUSERAAMID ON MUUTUNUD MISTLIKUMAKS
Bioloogiliselt on puu kps siis, kui ta mber kukub. Paraku huvitab tarbijat hoopis teistsugune puit. Majanduslikus mttes tuleks puu maha raiuda siis, kui see annab suurimat kasumit. Metsa korraldamise juhendiga stestatud kpsusvanused on rmusi vlistav kompromiss. Kui eelmine metsaseadus suutis lageraiet lubavate vanustena defineerida vaid kolm arvu (100, 80 ja 70), siis kehtiv metsaseadus diferentseerib uuendusraiet lubavad vanused taas enamuspuuliikide ja boniteetide kaupa, nii nagu see oli enne 1999. aastat. Seejuures langevad raiet lubavad vanused kokku kpsusvanustega. Nnda on vlistatud eelmise metsaseadusega tekitatud veider olukord, kus oli keelatud raiuda osa puuliikide suurte boniteetide kpseid metsi, ent htaegu vis raiuda vikeste boniteetide valmivaid vi isegi keskealisi metsi. Kuid arvestades, et le 40% Eesti metsadest on segametsad, kus peamise puuliigi osalus jb alla 70%, jagub kehtivatelegi uuendusraiet lubavatele kriteeriumidele arenguruumi veel kllaga. Raiet lubav diameeter pole kpsuskriteerium ning seega arvestuslangi tulemust ei mjuta.

UUENDUSRAIED KAITSEMETSADES
Riigimetsa metsamaa pindala on 816 500 hektarit, millest 15,3% vtavad enda alla hoiumetsad, 19,4% kaitsemetsad ja 65,3% tulundusmetsad. Vrreldes 2005. aasta algusega on hoiumetsi lisandunud 0,6% ja kaitsemetsi 1,1%, aga tulundusmetsi on vhemaks jnud 1,7%.
Uuendusraie arvestus tehakse eraldi tulundusmetsadele ja kaitsemetsadele. Seejuures jvad arvestusest vlja vriselupaigad ja 5a boniteedi puistud. Kaitsemetsade raiearvestuse puistutest on 29% kpsed ja 11% valmivad. Kikide metskondade valitud ehk mratud lankide summa on 2040 hektarit, mis hlmab kpsuslangist veidi le 60%. Arvestades aga kaitsemetsade arvukaid piiranguid, on tegelikult vimalik aastas raiuda 9001100 hektarit, mis on pool mratud langist ja kolmandik kpsuslangist. Valmivatest metsadest kasvab aga aastas peale keskmiselt 1200 hektarit kpset metsa ja seda ka kahekmne aasta prast. See thendab, et hoolimata uuendusraietest kpsete metsade pindala kaitsemetsades ei vhene, vaid suureneb.
Mis takistab aga kaitsemetsi raiuda 2000 hektarit aastas? Piirangute hea nitena sobib siia metsise psielupaiga piiranguvnd, kus lageraie on iseenesest kuni 30 meetri laiuse ja kuni he hektari suuruse langina lubatud, kuid seda vaid siis, kui le 60-aastaste metsade osakaal letab 50%, uues mruse eelnus 60%. Paraku on juba metsise psielupaikade loomise kigus kaasatud piiranguvnditesse kvartaleid peamiselt latiealiste metsade ja noorendikega, mis vlistab lageraie aastakmneteks.
Kindlasti ei ole looduskaitseseaduse alusel kaitsemetsadeks mratud metsade uuendusraie ka edaspidi kuigi ulatuslik. 1. jaanuarist 2008 rakendub ties mahus kaitsemetsade majandamise eeskiri, mille jrgi mratakse kaitsemetsi metsaseadusest lhtudes. Kuigi metsade kaitsemetsadeks mramise alused ja kord sellega oluliselt muutuvad, on phjust arvata, et uuendusraie maht jb kaitsemetsades ka edaspidi 1000 hektari piiresse; kasvava metsa raiutav tagavara on seejuures keskmiselt 0,25 miljonit tihumeetrit aastas.

UUENDUSRAIEID TULUNDUSMETSADES ANNAB PAINDLIKULT PLANEERIDA
Tulundusmetsades on vimalik lank ldjuhul loodusesse ra paigutada. Tabelis 1 on toodud kikide metskondade kehtivate metsamajandamiskavade uuendusraie arvestuse koondandmed tulundusmetsade kohta.
Valitud lank langeb ldjoontes kokku 2006. aastal koostatud RMK arengukava prognoosiga: erinevus on vaid 3,8%. Raietagavara on mneti suurem arengukavas toodust, kuna uus metsa korraldamise juhend kehtestas uued tagavara arvutamise reeglid, mis annavad mnevrra suurema tulemuse. Uuendusraie arvestuse raiutav tagavara on hinnanguline: arvutatakse vastava peapuuliigi kpsete metsade keskmise hektaritagavara kaudu.
Valitud lank mratakse eksperthinnanguna. Metsa korraldamise juhendi jrgi ei tohi mratud lank peapuuliigiti letada kige suuremat lanki. Selline piirang annab ka seaduskuulekuse piires avara otsustamise ruumi, muutudes rmiselt tlikaks vaid vga vikeste arvude korral. Missugune otsus on parim? Vaatame kolme peamise puuliigi nitel, missuguseks kujuneb olukord 10 ja 20 aasta prast, kui 20 aasta jooksul raiuda 2008. aasta uuendusraie mahu piires (joonis 2).
Arvud 2017. ja 2027. aasta kohta nitavad nende puuliikide kpsuslangi suurust, mis on selleks ajaks kujunenud raie tttu. Vrreldes 2008. aastaga vheneb mnni kpsuslank 650 hektari vrra (vrdle tabel 1), kase kpsuslank 400 hektari vrra ja kuuse kpsuslank 270 hektari vrra. Kahekmne aasta prast on sama tendents veelgi ulatuslikum.
Missugused on raiemahud aastatel 2017 ja 2027, kui me ei raiu 20 aastat jrjest 2008. aasta optimaalse mahu piires, vaid lhtuvalt metsa olemist korrigeerime oma otsuseid, et tagada vimalikult htlane kasutus?
Joonisel 3 pole 2017. aasta kohta toodud arvud enam kpsuslangi suurus 10 aasta prast, vaid uute otsuste alusel antud hinnang, mille tulemusel muutuvad kpsuslangid 20 aasta prast. Mnni puhul jb kik endiseks, kuna raiemaht pole 20 aasta vltel muutunud ja ka jtkata saab samamoodi. Kase puhul on 10 aasta prast mistlik vhendada raiemahtu 200 hektari vrra, ent samavrd suureneb raiemaht 200 hektari vrra 20 aasta prast, vrreldes graafikuga joonisel 2. Veidi viksema langusega on vimalik htlustada kuuse raiemahtu. Vrreldes arengukavaga on kase 2008. aasta raiemaht 100 hektari vrra suurem ja graafik seega veidi rohkem kaldu. Samas pole mtet lasta kpsetel kaasikutel nii pikka aega seista nagu mnni puhul.

MILLISED ON SOBIMATUD STSENAARIUMID?
Vtame nd vaatluse alla olukorra, kui 20 aasta jooksul on raiutud 2008. aasta maksimaalse langi mahus seaduskuulekuse piiril (joonis 4).
Kuigi graafikute esimene ots on tusnud lootustandvalt krgele, on langus kiire ja 20 aasta prast on raiutavat metsa jnud jrele sna vhe. Praktikas pole selline stsenaarium vimalik, sest kui 10 aastat on raiutud nii palju, kui vimaldab 2008. aasta maksimaalne lank, on uus maksimaalne lank mrksa viksem.
Kui mnnil ja kasel on maksimaalne lank tavapraselt kpsuslank, siis kuusel seevastu htlase kasutuse lank. See on ulatusliku kuuse kultiveerimise tulemus 3040 aastat tagasi, mistttu 30 aasta prast hakkab kpsete kuusikute pindala taas judsalt suurenema. 42% tulundusmetsade kuusikutest jb vanusevahemikku 2150 aastat. Praegu poleks sellist kuuse htlase kasutuse lanki vimalik raiuda, kuna kpsetest metsadest jb lihtsalt vajaka.
Sstva metsanduse soovitusena on kostnud arvamusi, et kige parem on htlase kasutuse lank, mille puhul jaotuvad raiemahud htlaselt kogu raieringi kestvuse jooksul (joonis 5).
Kuuse puhul on olukord sama mis joonisel 4, kuna maksimaalne lank on htlase kasutuse lank. Kpsete kaasikute pindala suureneks 10 aastaga 10% vrra ning oleks ka 20 aastat hiljem suurem kui aastal 2008, ning me jksimegi raiuma leseisnud kaasikuid. Kpsete mnnikute osakaal kasvaks veelgi hoogsamalt: 20 aastaga le 20%. Kindlasti ei saaks sellist kpsete metsade akumuleerimist tulundusmetsades pidada sstlikuks puidu kasutamiseks.
Tegelikult ei tehta otsuseid uuendusraie mahu kohta muidugi 10 aasta tagant. Riigimetsa uuendusraie maht saadakse metskondade kavandatud raiemahtude summana ja metskondade metsamajandamiskavad koostatakse mrksa lhemaks ajaks kui 10 aastat. Seega ei saa tegelikus elus vtta eritlusaluseks nii pikki sirglike nagu joonistel toodud ning leminekud on mrksa sujuvamad ja areng selgepiirilisem.

RMK KUI METSAKASUTUSE STABILISEERIJA
Kui tenoline on vimalus, et saame 20 aastat raiuda metsi kavandatud optimaalse mahu jrgi? Esimene eeldus on see, et tulundusmetsade pindala psib 530 000 hektari piires. Teiseks on vaja, et tulundusmetsade majandamisele ei seataks lisapiiranguid. Peale igusaktide nuete saab riigimetsa puidukasutusele lisapiiranguid kehtestada ka kokkuleppeliste kohustustega, mis ei tulene otseselt seadusest. Riigimets peab titma mitmesuguste huvirhmade ootusi. Ennekike loodetakse, et riigimets, resp. RMK etendab puiduturu stabiliseerija rolli. See ei thenda aga, et riigimets peaks korvama Eesti puiduvoo puudujgid vi vhendama raiet, kui puiduvoog letab ootusi. Stabiliseeriv roll seisneb selles, et riigimetsast on vimalik raiuda aastate kaupa enam-vhem hesugune kogus puitu, olenemata juhuslikest teguritest, ja et avalikkusele on see kogus teada.
Praegu on riigimetsas kik tingimused olemas, et saaksime jrgmise 20 aasta jooksul raiuda uuendusraie korras 2,02,3 miljonit tihumeetrit aastas kasvava metsa tagavarana. Loodetavasti suudavad ka hiskonna eri huvirhmad seista vastu kiusatusele seda stabiilsust hte- vi teistpidi kigutada.


NB! Joonised ja tabelid leiate ajakirja trkinumbrist.



Veiko Eltermann, RMK metsakorralduse osakonna juhataja

Artiklile ei ole kommentaare
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet