Eesti Looduse fotov�istlus
4/2007



intervjuu
RMK tegutses stabiilselt

Tnavu 28. augustil kutsus RMK nukogu ametist tagasi RMK juhatuse esimehe lo Viilupi. Ta oli juhtinud RMK-d alates 2004.
aasta veebruarist. Usutluses vaadatakse tagasi mdunud ajale ja hinnatakse RMK ndset seisu.

lo Viilup
Ajakiri Eesti Mets on pdnud ikka ajada tasakaalukat joont. Ei tahaks praegugi viskuda poliitikasse ega emotsioonidesse. Keskendume RMK metsade majandamisele. Kuidas iseloomustaksid riigimetsa ldist kekiku taasiseseisvunud Eesti ajal?
Metsakasvatuse seisukohalt on need veidi rohkem kui 15 aastat olnud lhike ajajrk. ks metsaplvkond kasvab ju 80100 aastat. Aga selle aja sees on vastu vetud kolm metsaseadust: 1993., 1998., ja 2006. aastal. Lisaks on ks kord, 2004. aastal metsaseadust oluliselt muudetud. Juba nd rgitakse, et viimane metsaseadus ei tulnud hsti vlja, vaja on seda muuta. Minu meelest muudetakse meil metsaseadust liiga sageli. Mets elab ju kik need kiired suunamuutused kuidagi le. Aga metsamajanduslikke phimtteid ei tohiks siiski nii tihti muuta, need peaksid olema psivamad. Muuta viks nansse.

Viimastel kuudel on palju juttu olnud riigikontrolli auditist RMK-s ja seal vlja toodud puudustest. ks suur etteheide oli, et RMK on vassinud uuendusraiete andmeid: tegelikult on raiutud rohkem.
Peamiselt oli seal tegemist audiitori vritimistmisega. Niteks vrdles ta RMK keskusest saadud andmeid metskondadest saadud andmetega. Kuid tihti need ei saanudki klappida, sest metskonnas oli aasta lpuks ehk aruandepevaks osa tid langil veel lpetamata ja osa materjali mmata. Jrgmisel aastal, kui kogu metsamaterjal oli mdud ja lplik puidukogus selgunud, ei olnud andmetes enam tegelikult nimetamisvrset erinevust.
Tsi on ka see, et aastate jooksul on RMK oma arvestamise ja mtmise metoodikat korduvalt tpsustanud. Eri mtmise metoodikad annavad ka veidi erinevaid tulemusi. Erinevusi kahtlemata oli, kuid need ei olnud kuigi suured. Aga et RMK oleks kuidagi sihilikult nidanud oma raiemahte tegelikkusest viksemana vi et uuendusraie lankide arvutustes oleks kogemata tehtud vga suuri vigu, see ei ole kinnitust leidnud.

Teine suur etteheide oli, et riigimetsi on inventeeritud ja metsamajanduskavu koostatud kahtlastel alustel. Seetttu tehti ettepanek, et riigimetsade korraldamist tuleks edaspidi osta erasektorilt.
Traditsiooniliselt on Eesti metsakorralduses metsamajanduskavasid testi tehtud kmneaastase tskliga. Selle ks puudus on, et me teame metsa seisu, mis oli aastaid tagasi, kuid mitte seda, mis on sel aastal. Jooksev tegevus, mida metskonnad kogu aeg teevad, peaks kuskil kajastuma. Eriti siis, kui majandustegevus on intensiivne. Siit tulenes vajadus jooksva andmebaasi jrele. See on olnud lihtsalt aja nue. Endisaegset jika kmne aasta tsklit ei ole olnud vimalik jrgida ka seetttu, et niteks igusaktid muutusid jrsult ja kiiresti. Uued metsaseadused kehtestasid uusi kriteeriume (muutunud raievanused, kaitsealade laienemine) ja seeprast tuli korduvalt palju mber arvutada. Kuid ka niteks tormid, neist suurim 2006. aasta jaanuaris, sundisid plaane oluliselt kohendama.
See audiitori kriitika, et RMK ei tee pikaajalisi raieplaane ja koostab ainult raiete nimekirju, pole ige. RMK arengukavas on tehtud koguni kolmekmne aasta raiearvestus. On ka arvestus kmne ja kahekmne aasta peale. Paratamatult osutuvad need meie kiirelt muutuvas ajas aga vaid prognoosideks. Raienimekirjade ajaline ulatus on ha pikenenud. Algul tehti need testi he-kahe aasta peale, nd juba kolme-viie aasta peale.
Mis puutub ettepanekusse osta riigimetsade korraldamist erasektorilt, siis pole see reaalne, sest erafirmad, kes Eestis metsakorraldusega tegelevad, on liiga vikesed. Nad ei jaksaks nii palju inventeerida, kui RMK-l igal aastal tarvis. Nende inventeerida on ju ka Eesti erametsad. Paratamatult peab RMK ise hakkama saama.

Kas RMK kaitsealuse metsa osakaal on vrreldes tulundusmetsaga praegu optimaalne?
Neid tuleb seoses Natura 2000-ga pris palju juurde. Ma ei arva, et ksimus oleks selles, et kaitsealust metsa on liiga palju. Phiksimus on minu arust see, mismoodi kaitsealuseid metsi kaitstakse. Need jagunevad teatavasti kahte kategooriasse: hoiumetsad ja kaitsemetsad. Hoiumetsaga on selge, seal on oma vrtused, mida tuleb hoida ja majandustegevust seal ei toimu. Kuid kaitsemetsadega on asi keerulisem.
Toon nite. Kaitsemetsa kategooriasse kuulub viljakal kasvukohal kasvav kuusik. Selle kaitsemetsa eesmrk on maastiku ilme silitamine. Kui me siin keelame raied, siis vanad kuused viimaks kaovad, jrelkasvu ei tule ja kuusiku asemele tekib sarapik. Kas kaitsemetsa eesmrk on saavutatud? Ei ole! Palju igem oleks mistlikult majandada, nii et vanad kuusikud asenduksid jrk-jrgult noorematega.
Mistlik majandamine kaitsemetsades on omaette teema. Praegu on see kaitse- eeskirjade tttu suhteliselt raskeks tehtud. Kaitse-eeskirjad ei luba paindlikult lheneda. Oleks vaja rohkem diferentseerimist, mtestatud majanduslikku tegevust. Tegevust kaitsemetsas peaks hinnatama tulemuste jrgi, mitte selle jrgi, kas jiku kske-keelde on rikutud ja kas nd ei saaks kuidagi tegijat vahele vtta.

Kuidas suhtud surnud puidu silitamisse metsas?
Iga hinna eest selle nimel videlda on minu meelest mttetu. Niteks nmmemnnikus on alati vhe surnud puitu. Mis siis teha kas seda juurde tekitada? Vi teisest metsast juurde vedada? Hea kll, surnud ja lamapuit on loodusliku mitmekesisuse jaoks vajalik. Kuid meie metsades on seda ldiselt klluslikult. tlen ausalt: mina olen selle plvkonna inimene, et minu meelest on meie metsades ikka veel risu liiga palju. Mitme koha pealt tuleks seda vhemaks koristada, mitte juurde tekitada.

Need olid looduskaitsjate huvirhmaga seonduvad teemad. Kneleme metsatstuse huvidest. Sealt avaldatakse survet, et riigimetsas suurendataks raiemahte. Puidupuudus annab ju testi praegu Eestis teravalt tunda.
Metsatstuse poolelt on ju testi kidud isegi vlja ettepanek, et raiuge praegu rohkem, sest praegu on suur toormepuudus. Et eks siis prast, kui suurem kriis mdas, vib jlle vhem raiuda. Selline tee oleks lhingelik. Nii tekitaksime endale probleemi jrgnevateks aastateks. Raiudes mnel aastal kahekordse mahu, tekib jrgmisel aastal probleem lankide liitumisega. Kokkuvttes juhtuks siis see, et raiemahtu tuleb hoopis vhendada.
Tegelikult peaks RMK esmane lesanne metsatstuse ees olema see, et ta tagab psiva ja htlase puiduvoo. Et metsatstus teab, kui palju on tal ette loota tnavu ja kui palju tuleval aastal. Muidugi vib see mingil mral kikuda, nii umbes kmne protsendi piires. Samuti kigub see sortimentide arvestuses, olenevalt sellest, mida metsast vtta on. Kas niteks looduslikud tegurid, nagu oli 2006. aasta torm, korrigeerivad oluliselt raiutava puidu hulka ja sortimenti.
RMK uuendusraiete pindala on olnud viimasel ajal aastas sna stabiilselt 7000 hektari ringis. 2008. aastal raiemaht veidi suureneb, phjuseks uus metsaseadus. See diferentseerib raievanuseid sltuvalt boniteedist ja vimaldab seetttu enam raiuda. Minu arusaamist mda viks raiemaht 2008. aastal suureneda umbes kmme protsenti. Kuid pikemas perspektiivis, lhemate aastakmnete jooksul peaksid raiemahud hakkama veidi vhenema. Oluliseks phjuseks on kaitsemetsade ja hoiumetsade pindala suurenemine: neilt aladelt enam endisel mral raiuda ei saa.

Metsatstuse liit on kinud vlja kuulsa lause, et 60 000 hektarit riigimetsa on raisku lastud. Kuidas sellesse suhtud?
Siin on peamine hda selles, et videt pole lhemalt seletatud. See prineb SMI tabelist, kus asja sisu on sna hmar. Esiteks on selle pindala sisse minu teada arvestatud kik RMK metsad, millest on lahutatud rangelt kaitstavad metsad. Seega kuuluvad sinna niteks kaitsemetsad, mille majandamist ei saa kuidagi mta sama mdupuuga kui tulundusmetsade oma.
ksiti loob SMI tabelis illusioone see, et suurem osa metsadest, kus raied on tegemata, on need, kus pole tehtud harvendusraieid. Siinkohal tleks metsatsturitele nii, et kui isegi teeks need hooldusraied ra, ega sealt eriti palki ikka ei saaks. Aga miks on osa harvendusraieid tegemata? Esiteks selleprast, et neid ei saa ette ra teha, osa harvendusraieid peabki olema kogu aeg varuks. Teine phjus on selles, et kogu vajalikku mahtu testi ei jaksa teha. Praegu pole Eestis tjudu, kes teeks. Pealegi asuvad metsatkid, kus raied tegemata, tihti kuskil kaugetes kolgastes, kus puuduvad teed. Metsa lesttamine ja vljavedu lheks sealt kalliks.
Tegelikult on riigimetsas ikka olnud mingi kogus metsaalasid, kus raieid pole jaksatud teha. See pole tekkinud le. Mletan, et vist 2005. aastal hinnati majandamata jetud metsade pindalaks 58 000 hektarit. Ei tohi unustada ka seda, et hektarite arvestus on SMI puhul ige ligikaudne. Lubatud viga oli vist 2530 protsenti. Julgen arvata, et umbes samas suurusjrgus majandamata metsi on riigimetsas ka varem olnud.

Mida tooksid ise esile neist rohkem kui kolmest aastast, kui juhtisid RMK-d?
On hea meel, et Sagadi metsakeskus sai kindlamad alused. Metsamuuseum sai uue hoone, looduskool tegutseb aktiivselt, RMK haldab endistviisi metsakeskust terviklikult. Teiseks olen siiralt rahul Kihelkonna metskonna uute hoonetega Saaremaal. Ka teiste metskondade hoonetele sai tsist thelepanu pratud. Kolmandaks on puhkemajanduse sektor iga aastaga judu juurde saanud. Nende puhkealad, looduskeskused, pperajad ja muu on olnud RMK-le suureprane visiitkaart.
Vga oluliseks pean 2004. aastal alustatud ldrahvalike metsaistutuskampaaniate traditsiooni. Selle kaudu saab ldsusele selgitada RMK metsamajandusliku tegevuse positiivset snumit: istutame hisel jul uut metsa! Kokkuvtteks tleksin, et mdunud kolm aastat olid RMK arengus stabiilsuse aastad. See oli ka peamine eesmrk, millega omal ajal RMK juhi kohale asudes pstitasin.



lo Viilupit ksitlenud Hendrik Relve

Artiklile ei ole kommentaare
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet