Eesti Looduse fotov�istlus
4/2007



artiklid
Saeveskeid kollitab palgipuudus

Palgitoorme nappuse tttu on kerkinud saeveskite tooraine hind ja puidufirmasid on tabanudkoondamiste laine. Mis on olukorra
phjustanud? Mis saab edasi?

OLUKORD ON HULL JA HULLEMAKS LHEB

Palgitoorme nappus ja ha teravamaks muutuv konkurents metsatstusettevtete seas on kergitanud saeveskite tooraine hinda viimase paari aasta jooksul vhemalt kaks korda. Suuremat sorti hinnatus aga hvardab jrgmisel ja lejrgmisel aastal, kui Venemaa tstab pilvedesse ttlemata marpalgi vljaveotariifid.

Puidutmehed, nood, kellele metsa lesttamine vi palgist saematerjali likamine thendab igapevast td ja leiba, hindavad praegu valitsevat olukorda hullemaks, kui see on kunagi varem olnud. Prognoosid nitavad, et veel hullemaks lheb.
Et Venemaa tollitariifide tus oli ette teada, lootsid paljud saeveskid sel suvel idapiiri tagant varuda tagavaraks veel nii palju palki kui vhegi vimalik. Kuid aprillikuu lpus alguse saanud pronksmehe saaga tagajrjel kehtestatud raudteeblokaadi tttu lks see plaan vett vedama. Vagunitesse kavandatud toormetarned tuli mber korraldada ning hakata palki meritsi sisse vedama. See aga vttis aega ja thendas omakorda lisakulutusi.
Kui aasta esimesel poolel vttis Venemaa he tihumeetri toorpalgi vljaveo eest neli eurot (62 krooni) tollimaksu, siis 1. juulist tusis see 10 euroni (157 krooni), mida meie puidutsturid niigi juba liialt krgeks peavad. Ent 2009. aasta alguseks kerkib tollimaks 50 euroni (785 krooni) tihumeetri eest. Eesti metsatstuse liidu tegevdirektor Andres Talijrv ei hakka keerutama, vaid tleb otse vlja, et sellise hinna kehtimahakkamine thendab Venemaaga marpuidukaubanduse lppemist.
Majanduslikult ongi otstarbekas Venemaa puidu asemel kasutada kodumaist, sest miks peaksime maksma makse Vene riigile ajal, mil oma metsade seisund mittemajandamise tttu pidevalt halveneb, esitab Talijrv retoorilise ksimuse.

PUIDUFIRMASID TABAS KOONDAMISTE LAINE
Juba 2007. aasta esimesel poolel tabasid Eesti metsatstust tagasilgid, mis ndseks on arenenud kriisieelseks seisundiks, et mitte enamat elda: palgipuuduses vaevlevad saeveskid ja teised puitu toorainena kasutavad ettevtted sulevad uksi vi tmbavad ttajaid koondades tegevust koomale. Toormepud on vallanud juba ka Eesti saetstuse turuliidri Stora Enso omanduses olevaid saeveskeid, rkimata siis vikeettevtetest, kes siiani vaid kodumaise tooraine peal elanudki. Nii lpetas tnavu juunikuu lpus tootmise Stora Enso Timberi aastaid Eesti viie suurima hulka kuulunud Sauga saeveski, selle toodangu ja lepingud vttis le samasse gruppi kuuluv Paikuse saeveski. Sauga oli spetsialiseerunud philiselt lhikeste ehitusprusside saagimisele, t kaotas le 70 inimese.
Linud suvel, kui Eesti metsa- ja puidutstuse sektoris oli koondatud juba le 350 inimese, nentis ASi Viiratsi Saetstus tegevjuht Tnu Ehrpais, et Sauga saeveski on kll esimene tegevuse lpetanute seas, kuid ei pruugi jda viimaseks. Vib-olla tahtmatult, ent Ehrpaisi snad osutusid prohvetlikeks: ndseks ulatubki mbli-, metsa- ja saetstuses koondamisteate saanud inimeste arv juba viiesajani, tielikult on tegevuse lpetanud kmmekond ettevtet.
Viksematest firmadest on uksed sulgenud niteks Vrumaal Antslas tegutsenud O Magerra saeveski (t kaotas 10 inimest) ja Prnumaal aiamblit tootnud AS Berit (koondas 37 inimest). Valgamaal tispuidust mblit tootev O Dirolex pani seisma puitkilbi tootmise osakonna ning koondas 14 ttajat, Tartus tegutsev mbli- ja vineeritootja Tarmeko vabastas ametist poolsada inimest, 42 ttajat sai koondamisteate Rootsi kapitalil phineva aiambli tootja Thor Eesti kontorist prast seda, kui ettevtte juhtkond otsustas Viru-Jaagupi tootmisksuse tegevuse lpetada. Niteid kollektiivsete koondamiste kohta on veelgi, andmed ksikute inimeste lahtilaskmise kohta aga sageli avalikkuse ette ei juagi. Koondamiste phjusena nimetavad ettevtete juhid aga ikka sedasama toorainepuudust, tooraine hinnatusu ja tootmise mberkorraldamist. See viimane thendab teisisnu ldiselt tootmise automatiseerimist ning on koondamislaviini tekitajana kll kige marginaalsem phjus.

PALGIMAJANDUSES VALITSEB REVOLUTSIOONIEELNE SEISUKORD
Olukorra kodumaa metsanduses vib piltlikult selgitada nnda, et saetstused ei saa enam Venemaalt palgitooret tuua ja kohalikud omanikud ei taha seda puidutsturitele ma. Nii seisavadki saekaatrid ja nende omanikud lhkise kna ees: maailmatasemel konkurentsivimelise tstuse lesehitamiseks on maetud miljoneid kroone, spetsialistid on palgalehele vetud ja tellijad seisavad toodangut nurudes jrjekorras ukse taga, ka kohalik ressurss raiekpse metsana on justkui olemas. Mida aga ei ole, on tehasevravast sisse vuravad palgikoormad. Ja lisaks toorpalgi jrkjrgulisele kallinemisele on palki jrjest keerulisem ktte saada, isegi kalli raha eest.
Erametsaomanikud leiavad, et Eesti maksussteem, mille kohaselt kogu kasvava metsa ja marmaterjali mgist saadav tulu maksustatakse eraisiku puhul tulumaksuga, prsib metsade majandamist ning ohustab tervet riigi majandust. Tegemist on tdemusega, mida metsandusorganisatsioonid on teadvustanud juba viimase aasta-kahe vltel. Maksussteemi negatiivne mju puidutstusele avaldub Eesti erametsaliidu tegevdirektori Ants Varblase hinnangul just toorainepuuduse ja ebaausa konkurentsi svenemises.
Andres Talijrv peab kodumaise toorme mittekasutamise peamiseks phjuseks metsaomanike vikest huvi oma metsade majandamise vastu. Seda eelkige vale maksupoliitika ning raietega kaasneva suure brokraatia tttu.
Metsaomanike huvipuudust nitab asjaolu, et vaid kolmandik metsaomanikest on endale kehtiva majandamiskava muretsenud, tdeb Talijrv. Tulemus on see, et 1,1 miljonist hektarist erametsast on reaalses kasutuses vaid 367 000 hektarit.
Talijrv neb metsasektoris ldise majanduslanguse tagajrgede leevendajat, aga seda ainult juhul, kui riik lahendab kiiresti metsanduse arengut prssivad ksimused: loob erametsa tasuvat majandamist vimaldava maksussteemi ning vhendab metsatde, sh. raietega kaasnevat paberimrimist.

METSATSTUSE SEISUKOHALT RAIUTAKSE VHEM, KUI OLEKS OPTIMAALNE
Olukorras, kus tooraine ha kallineb, seisneb Eesti saetstuste traagika peaasjalikult selles, et toodangu vljamgihinda, eriti seda, mis suunatakse ekspordiks, pole vimalik tsta. Pigem prognoositakse lhemal ajal Euroopa puiduturul saematerjali hinnalangust. Jutt pole enam kasumimarginaalide vhenemisest, vaid sellest, et tootmisele tuleb ise hakata peale maksma. See aga pole hegi rihingu eesmrk.
Peamiselt kasevineeri tootva UPM Kymmene Otep juht Ando Jukk nendib, et lhiajal peab mingi osa tstusettevtetest kindlasti oma tegevuse lpetama vi siis toorainet vahetama. Tema hinnangul tuleks palgitoorme asemel kasutusele vtta rohkem saematerjali vi ettevttele koguni hoopis teine tegevus leida. Tulevikku neb ta olevat suurtel ja efektiivselt ttavatel saematerjalitootjatel ning pris vikestel nishitootjatel, vahepealsed lauavabrikud vaevalt raskeid aegu suudavad le elada.
Ka Ando Jukk on seda meelt, et metsavarud lubaksid Eesti puidutstusel hoogsalt areneda. Aastas viks meie metsadest raiuda 12 miljonit tihumeetrit, raiume aga ainult kuus miljonit tihumeetrit, tdeb ta. Kui arvestada metsaressurssi, on puidutstus Eestis vgagi perspektiivikas ettevtmine.
Puidutstuse kui perspektiivika rivaldkonna eufooriat aga pisendab keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja kt. Marku Lamp, nustudes, et konkurents tooraine prast teravneb ning viksemad ettevtted peavad kas hinema vi tegevuse lpetama. Samas mrgib Lamp, et praegu on aastased raiemahud jnud alla Eesti metsanduse arengukavas kehtestatud optimaalseid piirnorme.
Kui sellisele veendumusele on judnud juba metsandusvaldkonda kureeriv krge riigiametnik, ei j ka rimeestel enam palju lootust riigi abisse uskuda.
Ent kes vi mis siis aitaks, sest ka Hiiumaa metsaseltsi esinaine Aira Toss kinnitab, et probleemi lahendamisel on jme ots praegu riigi, tpsemalt poliitikute kes. Kui maksuseadus lhiaastatel normaalsemaks muutub, siis tenoliselt suureneb ka metsaraie, usub Toss.
Ent riik ehk ametnikud ja poliitikud pareerivad arutluse raiemahu suuruse vi viksuse le tdemusega, et Eestis kehtib kllaltki vrskelt vastu vetud metsaseadus, kus on kik metsade majandamiseks vajalikud stted olemas. Samuti on kehtestatud Eesti metsanduse arengukava aastani 2010, kus plaanitud optimaalsete aastaste raiemahtudeni ei juta veel niipea. Ja mis puutub maksussteemisse, siis tles Aivar Serd, kui ta veel aasta alguses rahandusministri toolil istus, et riigi maksupoliitikat ei saa kujundada hte sektorit vi ettevtlusvaldkonda soosivaks.

METSA TULEB KASVATADA KIRVEGA!?
Seega tdevad kik organisatsioonid ja ametkonnad, kellel on metsa ja puiduga pistmist, et toorainenappus puidutstuses aina sveneb. Puidutsturid on seda meelt, et kodumetsadest nii RMK kui ka erametsadest raiutakse liiga vhe. Seevastu looduskaitsjad kinnitavad, et praegune raiemaht on optimaalne ja selle suurendamine seaks ohtu Eestimaa metsade tervikliku kossteemi. Ent tdemused tdemusteks, aga mida siis ikkagi teha, et saetstusettevtetel toorainet jaguks ja ksiti meie metsarikkus siliks?
Andres Talijrv paneb ette raiuda vhemalt heksa miljonit tihumeetrit aastas, seda enam, et tulevikus suureneb puidu kasutamine energeetikas.
Meil on olemas oma ressurss, samas valitseb ka puidudefitsiit. Viimase leevendamiseks ei ole impordi kasutamine majanduslikult otstarbekas ei riigile ega ettevtetele. Selleprast peaks riik leidma moodused metsade majandamise motiveerimiseks, selgitab Talijrv, lisades, et avalikkuses ei tohiks metsade majandamisest ja puude raiumisest rkimine olla tabu vi kohatu, vaid argumenteeritud ja vajalik.
ASi Lemeks juhatuse esimees Jri Klvik tleb, et konkurentsivimelised ettevtted jvad psima vaid siis, kui turul on piisaval hulgal puitu.
Oluline on metsamajandamise tdede laiem mistmine, toonitab Klvik. Niteks, et mets ei lhe seistes paremaks nagu vein; metsa kasvatatakse ennekike kirvega; pikaaegne metsamaterjali pud suretab suure hulga puidufirmadest vlja.

LIKALLIS TOORAINE HALVENDAB SAEVESKITE KONKURENTSIVIMET
Palgi hinna jrsk tus avaldub saematerjali hinnatusus. Praeguseks on lpptoodangu hinna kasv pidurdunud ning kohati isegi langenud. Kui veel kevadel oli igasugust saematerjali suhteliselt kerge turustada, siis sgiseks on olukord muutunud ning valmistoodang hakkab kogunema lattu. Seda nii krge hinna kui ka ehitusturu jahtumise tttu Eestis ja ka ekspordi sihtriikides. Kui vheneb saematerjali tarbimine, vheneb ksiti tootmine, mis omakorda thendab seda, et ka palgi nudlus ja hind hakkab alanema.
Eestis on puidu sisetarbimine (oma puidu ja puidust toodete kasutamine ilma tstusliku tootmiseta ekspordiks) viimastel aastatel olnud keskmiselt 4,7 miljonit tihumeetrit aastas, see on vaid mnisada tuhat tihumeetrit vhem, kui on aastane raie. Samas ei ole tarbimise mahu vhenemist ette nha. Niteks oktoobri keskpaigas pandi nurgakivid kahele uuele elektri- ja kttejaamale, kus puidutarbimine kokku on le poole miljoni tihumeetri. Seega: ainuksi nende ettevtete vajadusi arvestades kasvab sisetarbimine lhiajal suuremaks, kui on raiemaht. Nii et peale tstuses kasutatava tarbepuu peame hakkama sisse tooma ka energia tootmiseks vaja minevat ktet.

ROHELISED PEAVAD PRAEGUST RAIEMAHTU PARAJAKS
Eesti metsaraie maht suurenes mdunud aastal 2005. aastaga vrreldes ligi 16%, hlmates 5,9 miljonit tihumeetrit. Roheliste hinnangul vikski siia piiri tmmata ja raiete suurendamise plaanid maha matta.
Probleem on selles, et 1990ndate teisel poolel investeeriti Eesti saetstusesse mitu korda rohkem, kui jtkusuutlik raie vlja kannataks, tdeb EERi juhatuse liige Toomas Trapido. Nd tstab Venemaa eksporttolle, vhem palki juab Eestisse ja saetstus soovib oma ririske kodumaist raiemahtu suurendades maandada. Inimlikult on mistetav, et ettevtete omanikel on rahast kahju, kuid see pole piisav phjus, et ohverdada terviklikku kossteemi.
EER peab ligi kmme aastat tagasi koostatud metsanduse arengukavas soovitatud 12,6 miljoni tihumeetri suurust raiemahtu praegustes oludes ebaadekvaatseks.
Arengukavas vlja kidud 12 miljonit tihumeetrit aastas on suure raiemahu soovijate meelisnumber, millele toetudes avaldavad nad survet metsaraie suurendamiseks, rgib Trapido. Samas on koalitsioon lubanud erametsaomanikele mistlikus mahus tulumaksuvabalt metsa ma ning sellest peaks tiesti piisama.
Keskkonnaministeeriumi tellitud metsanduse arengukava analsis seisab kirjas, et viimastel aastatel on okaspuupalgi raiemahud olnud isegi suuremad, kui arengukava seda ette ngi. Samas on tdetud, et vhevrtuslike puuliikide ning sortimentide puhul on raiutud mrksa vhem, kui viks.

LOODUSKAITSJATE MEELEST ON SAETSTUSED ENNAST LHKI INVESTEERINUD
Eestimaa Looduse Fondi (ELF) metsaspetsialist Kaupo Kohv tuletab puidufirmadele meelde, et nood peaksid arvestama kodumaa metsaressursi reaalsete vimalustega ega laskma ennast kanda sajandivahetusel tehtud leraiete optimismist.
Puidutstus, eriti saetstus on ennast selgelt le investeerinud ja seega pannud ennast ise sltuvusse Venemaalt ja teistest naaberriikidest imporditavast puidust, selgitab Kohv enda ja kogu ELFi seisukohta. Ta lisab, et kohaliku metsaressursi arvelt saematerjali tootjate toorainenlja kustutamist pole vimalik teostada jtkusuutlikult. Kuna enamik tstustest on orienteeritud kuusepuidule, viimastel aastatel on ka just okaspuid Kaupo Kohvi hinnangul le raiutud, siis saavad igasugused kunstlikud vtted, niteks metsaseadusega raievanuste alandamine, pakkuda vaid lhingelikke ja keskkonnavaenulikke lahendusi.
Osa saetstusi peab mber orienteeruma viksemat toorainemahtu nudvat, aga suuremat lisandvrtust omavate toodete valmistamisele, pakub ta vlja lahenduse.
RMK metsakorralduse osakonna juhataja Veiko Eltermann peab RMK hallatavates metsades jtkusuutlikkust tagavaks aastaseks raieks kolm miljonit tihumeetrit.
See on kasvava metsa tagavara, mis sisaldab kiki saadavaid sortimente alates palgist, lpetades kttepuuga ja lisaks raiejtmeid sltuvalt raiest vahemikus 1520%, selgitab Eltermann. Seejuures he puuliigi vi raieviisi vhemraie ei anna vimalust raiuda rohkem teist puuliiki vi teisel viisil.
Ja et riigimetsades on kaitstava metsa pindala aasta-aastalt suurenenud, siis tegelikkuses on vlistatud vimalus, et riigimetsast hakataks raiuma rohkem kui kolm miljonit tihumeetrit aastas.
Teatud reservi kujutab endast praegu n.-. aktiivsest kasutusest vljas olev 380 000 hektarit reformimata metsamaad. See on kll riigi omanduses, ent seda ei majandata aktiivselt. Vib-olla peaks thelepanu koondama just nendele aladele, et seal vimalikult kiiresti metsamajandustegevust alustada ja sel viisil praegust toormenappust pisutki leevendada.



Ain Alvela, ripeva ajakirjanik

Artiklile ei ole kommentaare
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet