Eesti Looduse fotov�istlus
3/2007



artiklid
Metsakaitse- ja metsauuenduskeskuse sihid

Metsakaitse- ja metsauuenduskeskusel valmis hiljuti arengukava aastani 2010. Vaatluse all on selle asutuse olemus ja ldsuundumused

KS ARENGUKAVA SIHTE OLI ANALSIDA KESKUSE
TEGEVUST MUUTUNUD OLUDES
Metsakaitse- ja metsauuenduskeskus on
valitsusasutus, kellel htasi on hulk hallatavale
riigiasutusele ja info- vi arenduskeskusele
omaseid funktsioone metsanduses.
Keskus aitab kaasa keskkonnaministeeriumi
metsandusvaldkonna igusloomele,
pakub lhteinfot metsandusotsuste
langetamiseks ja aitab leida probleeme
ja puudusi, mis takistavad sstva metsanduse
arendamist. Keskuse struktuuri
kuulub kaheksa osakonda ja kaks brood.
Phikohaga on ametis 70 ttajat, peale
selle projektiphised ja ajutised ttajad.

Hiljuti on valminud metsakaitse- ja metsauuenduskeskuse arengukava aastani 2010. Selle koostamise eesmrk oli kigiti analsida keskuse tegevust, seada pikaajalised ldised ja valdkondlikud sihid, vlja ttada strateegia ja tegevused nende eesmrkide saavutamiseks, samuti hinnata tegevustega seotud ressursivajadust ning riske.
Viimastel aastatel on metsasektoris toimunud olulised muutused. Metsade raiemaht on viimasel viiel aastal vhenenud peaaegu kaks korda ja htaegu on ebaseaduslik metsaraie kahanenud aastatel 20012005 mahult viis korda. Seetttu pole metsamajandustde phjalik riigi kontroll enam nii aktuaalne kui varem. Senisest suurema thtsuse omandab metsasektori ldine arendamine ja konkurentsivime parandamine, arendustegevus ja innovaatika, metsandustegevuste mitmekesistumine, hiskonna arvamusliidrite ja avalikkuse parem teavitamine metsandusksimustes, metsanduse infossteemide arendamine ja ldsuse parem juurdeps neile, e-teenuste arendamine, metsandustegevuse madalam maksustamine, toetusmeetmete rakendamine ning metsaomanike parem histegevus ja nustamine.

MRATI KINDLAKS ARENGUSUUNAD
Eelnevast lhtudes snastati metsakaitse- ja metsauuenduskeskuse arengusuunad, perspektiivid. Eesmrk on olla kompetentne, uutele ideedele, arengule ja koostle orienteeritud metsandusasutus, kes tidab tulemuslikult riigi funktsioone elukeskkonna ja metsade hoiu ning sstliku kasutuse alal.
Mullu oktoobris-novembris korraldatud metsanduse arvamusliidrite ksitluse phjal toetati enim kaht arengusuunda: 1) thustada td haldusasutusena, igusloomes, metsapoliitika ellurakendaja ja avalike teenuste pakkujana, 2) keskenduda eesktt rakendusuuringutele ja uurimiskeskuse funktsioonidele. Siinkohal ei dubleerita kindlasti Eesti maalikooli tegevusi, vaid eesmrk on teha aktiivselt koostd ja koordineerida tegevust. Kliendiuuringu jrgi vrtustati ka keskuse tulevikurolli infokeskusena.
Lhiaastatel on plaanis tasakaalustatult edasi arendada kiki tegevussuundi. Arengukava jrgi viks keskus edaspidi koosts keskkonnaministeeriumi, RMK ja Eesti maalikooliga senisest enam tita ka metsanduse innovatsiooni- ja arenduskeskuse kohustusi.
Samuti viks keskus etendada senisest suuremat rolli sltumatu eksperdina metsavarude ja metsamajandustegevuse hindamisel. htlasi on vajalik korraldada rakendusuuringuid. Sealhulgas tuleks koosts keskkonnaministeeriumiga korraldada metsaseaduse ja selle rakendusaktide mju analsi. Keskus on saavutanud edu metsanduse andmehive korraldamisel. Paraku pole suure vlitmahu ja andmehive arengu tttu suudetud andmeid piisavalt analsida, kavandada prognoose ja tulevikusuundumusi, avaldada tulemusi publikatsioonidena ning Internetis.
Keskus teavitab kliente ja ldsust oma tegevusest ning pakub avalikke teenuseid oma kodulehe www.metsad.ee kaudu, koostab metsastatistika aastaraamatut Mets ja infovoldikuid, korraldab seminare, ksik- ja rhmanustamist ja koolitusi, arendab ldsusele kttesaadavaid infossteeme ning vastab teabenuetele. Et avalikkust paremini informeerida, on esmathtis luua uus dnaamiline koduleheklg.
Kaasamaks huvirhmi, viks metsanduse huvirhmade esindajate arvates korraldada vtmeklientide esindajatest marlaua. htlasi aitab see huvirhmadel saada levaate keskuse arengust. Oluline on endiselt osa vtta Euroopa Liidu keskkonna- ja metsapoliitikat kujundavate otsustus- ja koordinatsioonikogude tst, samuti osaleda Pan-Euroopa Ministrite Metsakaitseprotsessi ning FAO Euroopa Metsanduskomisjoni tegevuses eksperttasemel. Lhitulevikus prgib metsakaitse- ja metsauuenduskeskus heks metsanduse arvamusliidriks.

KAVAS TIHENDADA KOOSTD EUROOPA LIIDUGA, ARENDADA UUSI TOOTEID JA TEENUSEID, SAMUTI INFOSSTEEME
Lhitulevikus mjutab keskust Euroopa metsade seiressteemi loomine ja Euroopa Liidu programmi Life+ rakendus.
Senise statistilise metsade inventeerimise ja metsaseire eri tasandite vrgustike alusel on lhiaastatel kavas projekti FutMon rakendudes luua Euroopa metsade htne seiressteem, mis hakkab jlgima mrksa enamaid sstva metsanduse valdkondi kui seni. Sealhulgas on olulised: metsavarud ja selle seisund, looduslik mitmekesisus, kliimamuutused ja ssiniku sidumine metsades, keskkonna ja atmosfrihu saastumine, metsade funktsioon vee- ja pinnasekaitsel, metsatulekahjud ning metsanduse sotsiaalne ja kultuuriline dimensioon.
Keskus peaks thusamalt osalema metsade tulevalveinfo kogumisel ja analsimisel ning koordineerima metsatulekaitsekaartide ettevalmistust Eesti suurema tuleohuga maakondades; selleks rakendatakse tle uus spetsialist.
Metsakaitse- ja metsauuenduskeskuse lesanne on arendada praeguseid ning uusi tooteid ja teenuseid riigi ja klientide vajadust mda, jrgides rahvusvahelisi nudeid. Kavas on teha tpsemalt kindlaks keskuse kliendid, selgitada vlja nende vajadused (arengukava kigus tehtud uuringuga on esimene samm tehtud), samuti arvestada oma tegevuse korraldamisel enam klientide vajadusi ja arvamusi. Selleks hakatakse jrjepidevalt korraldama kliendiuuringuid.
Raha tegevuskulude katteks saadakse keskuse eelarvest, eelarvestatud omatulu ja vlisabi summadest ning projektide kaudu. Uusi suuri rahvusvahelisi kohustusi ei veta ennatlikult, kuna seniste rahvusvaheliste projektide elluviimine on thendanud projektijuhtidele tga lekoormatust pdevate ekspertide vhesuse ja hivatuse tttu.
Kogu metsakaitse- ja metsauuenduskeskuse t peab vimaldama ssteemselt planeerida infossteemide arendamise vajadusi, lhtudes ldistest tegevuseesmrkidest ja tagama nende hilduvuse. Metsanduse infossteemid peavad olema seotud metsaressursi arvestuse riikliku registriga.

VAJA PAREMINI MOTIVEERIDA PERSONALI
Keskuse personal on suhteliselt heas teas; nende kutseoskused on head. Ttajaid on praegu 70 ja keskmine vanus 43 aastat. Personali voolavus on viimastel aastatel olnud vaid 14%, mis on keskkonnaministeeriumi haldusalas vga vike nitaja.
Eduka t ja sihtide saavutamise aluseks on ttajate motivatsioon ja rahulolu. Selleks on kavas: tpsustada ttajate tlesanded ja tegevuse eesmrgid, jlgida tpinget ja -koormust, luua enesetienduse ja karjri vimalusi ning ttada vlja senisest selgem palga- ning tulemustasude maksmise ssteem.
Vaid ndisaegne tkeskkond vimaldab metsakaitse- ja metsauuenduskeskusel tita oma kohustusi ja tegusalt osaleda rahvusvahelises metsanduskoosts. Mdapsmatu on jtkata keskuse hoonete renoveerimist (Tartus Rmu tee 2 ja Tallinnas Iva tn. 12) ning valmisehitamist. Lhitulevikus tuleb tiustada keskuse smboolikat ja ttada vlja ldine esindusstiil.



Kalle Karoles, metsakaitse- ja metsauuenduskeskuse direktor,Kirjutis on valminud paljude autorite ko

Loe kommentaare (1)
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet