Eesti Looduse fotov�istlus
3/2007



artiklid
Sstva metsanduse seire infossteem kivitunud

Eesti Metsa 2007. aasta esimeses numbris oli juttu sstva metsanduse seire infossteemi (SMSIS) loomisloost, seekord on kne
all SMSIS kasutusvimalused ja perspektiivid.

METSAREGISTER ON TOIMINUD LE NELJA AASTA
SMSIS on metsandusteabe haldamise ssteem, mille peamised kasutajad on eri asutuste metsandusspetsialistid. Selle siht on vimaldada sstva metsanduse jaoks tarvilike metsandus andmete ristkasutust ning tagada mugav ja tkindel geoinfossteemi (GIS) phine tkeskkond.

Metsaressursi arvestuse riiklikku registrit ehk metsaregistrit on peetud juba le nelja aasta. Keskkonnaministri 13. juuni 2007. aasta mruse nr. 43 jrgi on metsaressursi arvestuse riikliku registri ja sellele tuginevate andmekogude ning kaardikihtide pidamine ja registriandmete vljastamine metsakaitse- ja metsauuenduskeskuse lesanne. Metsaregistri vastutav ttleja on keskkonnaministeerium. Metsaregistri objekt on metsainventuuri kigus eraldi ksusena kirjeldatud, pinnalt terviklik metsaosa ehk metsaeraldis. Selle kirjeldus sisaldab digitaalset kaarti, andmeid pindala, tagavara, seisundi, kasutamise ja kitsenduste kohta. Tnu metsaregistrile on vlja kujunenud htne metsaeraldist kirjeldav andmeformaat, mis on avalikustatud metsakaitse- ja metsauuenduskeskuse kodulehel.
Metsaeraldiste kirjeldused on metsaregistrisse kogutud mitmel moel. Esimestena kanti andmebaasi riigihangete raames saadud andmed. Seejrel lisandusid Eesti metsakorralduskeskuse (ndseks suletud) ja O Metsaruum omanike tellimusel kogutud andmed. Kuna kehtestatud korra jrgi tuleb koostada metsamajanduskava, on kik tegevusloaga metsakorraldusettevtted kohustatud digitaalselt esitama metsaeraldiste kirjeldused ka metsaregistrile. Esialgu edastati kik andmed CD-del, kuid alates tnavusest aastast on kasutusel uus Interneti-phine tarkvara e-katrin. Tarkvara kasutamiseks on vljastatud personaalsed paroolid. Samuti kontrollitakse e-katrinis automaatselt andmete terviklikkust. Metsamajanduskavasid saab nd esitada ka pdf-formaadis.

AGAR METSAREGISTRI KASUTUS HA SUURENDAB HUVI SELLE VASTU
RMK-ga on kokkuleppe, et andmeid edastatakse registrile kaks korda aastas ning kogu RMK andmebaas korraga. Peale selle kantakse metsaregistrisse eriinventeerimiste andmed. Nitena saab tuua Elva linnametsad ja Matsalu rahvuspargi metsad. Erametsade andmed kannavad metsakaitse- ja metsauuenduskeskuse metsaregistri osakonna ttajad metsaregistrisse kolme tpeva jooksul prast jaatavat kehtestamisotsust. RMK suuremahulise andmebaasi sissekandmine vtab kuni kaks ndalat aega. Praegu on registris andmeid 1 820 016 hektari kohta, sh. 766 604 hektarit erametsi ja 1 053 412 hektarit RMK halduses olevaid metsi.
Metsaregistri tarkvara kasutajate hulk on ndseks tunduvalt suurenenud. Kui mni aasta tagasi oli tarkvara tarvitusel ligi 100 arvutis, siis nd on see arv juba ligi 300. Suurimad kasutajad on keskkonnaministeeriumi maakondade keskkonnateenistused, keskkonnainspektsioon ning metsakaitse- ja metsauuenduskeskus. Samuti on tarkvara kasutusel keskkonnaministeeriumis, sealhulgas info- ja tehnokeskuses, maaametis, erametsakeskuses, RMK-s ja riiklikus looduskaitsekeskuses. Tarkvara vastu on huvi tundnud ka maakondade planeeringute spetsialistid.
Mida agaramalt metsaregistrit (igem oleks siiski elda sstva metsanduse seire infossteemi) kasutatakse, seda enam sellest huvitutakse. Suuresti on aidanud kaasa koolitused. Samuti saavad metsandusspetsialistid arvutiabi foorumi kaudu vi telefoni ja e-posti vahendusel. Esmapilgul vib GIS tunduda rmiselt keeruline. Kui aga lihtsamad tarkvara kasutusvtted kes, siis on sellest palju abi. Siin kehtib kindlasti tlus, et ks pilt on rohkem vrt kui tuhat sna. Peale metsaeraldiste piiride on tarvitusel maa-ameti phikaardid koos katastripiiridega, Eesti looduse infossteemi looduskaitsepiirangute kaardid ja ortofotod. Kokku vib eri kaardikihtide arv ulatuda kuni sajani. Kasutajad saavad ka ise teha uusi kihte, nagu niteks GPS-mdistused. Nimelt vimaldab metsaregister jooksvalt nidata ja salvestada GPS-i andmeid. Eriti suureks abiks on see vlitdel, kus kasutatakse spetsiaalseid ilmastikukindlaid ja GPS signaali vastu vtvaid arvuteid.

SMSIS LAHUTAMATU OSA ON METSATEATISTE REGISTER
Metsateatiste registris hoitakse andmeid omanike kavandatud tegevuste, avastatud metsakahjustuste ja loodusvrtuste kohta ning teatise menetlemisega seotud teavet. Kui metsaregistris on tallel andmed metsade seisundi, paiknemise ja olemi kohta inventeerimise ajal, siis metsateatiste andmed sisaldavad infot metsaomaniku kavandatud tegevuste kohta. Metsateatis ongi omaniku tahet ja plaane sisaldav dokument, mis on aluseks metsaomaniku ja metsaametnike suhtlemisel. Metsateatise alusel antakse raietegevuseks luba ning kontrollitakse planeeritud raiete ja metsauuendustde vastavust igusaktidele. Metsateatis on enamasti aluseks ka metsade kahjustusi hindavale ja tegevusabinusid kavandavale metsakaitseekspertiisile. Ka keskkonnajrelevalveasutustele on metsateatis kontrollide planeerimise lhtealus. Seega on metsateatiste kiire menetlemine ja andmete edastamine hdavajalik.
Kuni tnavuse aasta alguseni pidas iga maakonna keskkonnateenistus eraldi metsateatiste registrit. SMSIS rakendamisel tekkis vimalus hallata keskselt metsateatiste andmeid. Nii peabki keskkonnaministri 21. detsembri 2006. aasta mruse nr. 83 Metsateatise vorm ja esitamise kord alusel metsateatiste registrit metsakaitse- ja metsauuenduskeskus (MMK). Metsateatiste register hakkas infossteemis tle tnavu 1. mrtsil. Nd muutusid SMSIS-i tarkvaras keskkonnateenistuste metsaspetsialistide sisestatud ja andmevahetuse kigus keskregistrisse edastatud andmed kttesaadavaks teistele ssteemi kasutajatele.
Infossteemis on metsateatistega teavitatud metsatde kohta iseseisev ruumiandmete kiht ning neid on vimalik kaardil kuvada kasutajale sobivate kaardikihtide taustal. Eesmrk on saavutada olukord, kus iga metsateatise treaga on seotud kaardiobjekt. Metsateatise andmeid saab vaadata teatise vormil, mida on vimalik ka trkkida. Metsateatiste registris talletatakse teavet ka teatise menetlemise etappide, aja ja menetleja kohta, mis vimaldab kahtluse korral kiiresti menetluskiku kindlaks teha. Teatiste otsimise, kuvamise ja vljatrki vimalused on ptud teha kasutajatele vimalikult mugavaks. Kui metsateatiste registri pidaja MMK vastutab andmete terviklikkuse, hoiu ja edastusvimaluste ning arendustde eest, siis teatisi sisestavad ja menetlevad endiselt maakonna keskkonnateenistuste metsaspetsialistid.

E-METSATEATISE TEENUS VIMALDAB METSAOMANIKUL ESITADA TEATIST INTERNETI KAUDU
Vhendamaks keskkonnateenistuste tkoormust ning pakkumaks metsaomanikele vimalust esitada metsateatist elektrooniliselt, loodi SMSIS-is eraldi komponent e-metsateatis. Praegu saab seda teenust kasutada fsilisest isikust metsaomanik, kelle metsamaa kohta on metsaregistris kehtestatud metsamajanduskava. Teenuse kasutamiseks peab metsaomanikul olema ligips Internetile, ID-kaart ja/vi Internetipanga konto: nende abil saab kindlaks teha andmete esitaja isiku.
E-metsateatise teenuse kivitamiseks tuleb siseneda niteks kodanikuportaali (www.eesti.ee/) kaudu xtee portaali ja valida pringute lehelt nimetuse Metsaregister alt teenus Metsateatise esitamine, siis avaneb veebivorm, mis sarnaneb metsateatise pabervormiga. Seal tuleb tita nutud vljad ning siduda iga teatise trida veebikaardiaknas metsaeraldise kaardiobjektiga. Kui kik andmed on sisestatud, jb le vaid andmed nupulevajutusega edastada. Sel moel teatist esitades sstab metsaomanik nii enda kui ka ametnike aega ning keskkonnateenistuse metsaspetsialist saab keskregistrist andmeid uuendades teatist kohe menetlema hakata.
Arendusjrgus on analoogse vimaluse loomine juriidilisest isikust metsaomanikele. Eraldi andmevahetuskanal luuakse RMK-le. Lhitulevikus tienevad ka veebikaardi vimalused: kasutajatele lisandub vimalus hallata paremini veebikaardikihte ning muuta vi lisada kaardiobjekte.

ARENDUSTD JTKUVAD
SMSIS vimaldab hallata htlustatud vlitde metoodika alusel kogutud metsandustegevuste hindamiste ja mtmiste andmeid. Ssteemis saab sisestada hindamis- ja mtmistulemusi ning arvutada mtmistulemuste alusel mitmeid metsa kirjeldavate tunnuste vrtusi. Hindamiste puhul talletatakse info ka toimingute aja ja tegija kohta. Iga hindamine saab oma kaardiobjekti ning hindamistulemused muutuvad pooltele kttesaadavaks kindlaks mratud ulatuses. Eraldi saab hallata metsakaitseekspertiisi andmeid. Ssteemi abil on vimalik hindamisandmete ja mtmistulemuste phjal koostada raporteid ning akte. Uuest metsaseadusest tulenenud muudatuste justumise jrel on ka see rakendus judmas lppjrku.
Tnu SMSIS arengule psevad metsandusandmetele ligi ka teised riigiasutused. Nitena saab tuua maksuameti, kelle ametnikud saavad lhitulevikus x-tee vahendusel kontrollida metsateatiste andmeid. Samuti ei ole ra unustatud metsaomanike ja metsanduse huvirhmi. Nimelt on plaanis veel sel aastal kuulutada vlja riigihange uue Interneti-phise metsaregistri loomiseks. Uue veebiphise tarkvara vimalused oleksid mrksa suuremad kui praegusel (http://www.metsad.ee/ mets_reg/).
Niisiis on SMSIS tle hakanud, kuid veel mitte kaugeltki valmis. Laienenud kasutajaskond ja lisandunud kasutusvimalused rgitavad edasisi arendustid ning koostprojekte.

Autorid:
Priit Lepiku, metsakaitse- ja metsauuenduskeskuse metsaregistri osakonna juhataja kt.
Mati Valgepea, metsakaitse- ja metsauuenduskeskuse metsandusstatistika osakonna juhataja kt.



Priit Lepiku, Mati Valgepea

Loe kommentaare (1)
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet