Eesti Looduse fotov�istlus
3/2007



artiklid
Hoiumetsade laiendamine lheb ksjagu maksma

Rangelt kaitstavate metsaalade suurendamisel on kahtlemata oma hind ja vrtus. Kuidas neid rahaliselt hinnata?

EESMRK ON 10% HOIUMETSI
Eesti metsanduse arengukavas aastani 2010 on kirjas, et bioloogilise mitmekesisuse hoid ning loodusvrtuste kaitse nuab osa metsade puutumatut arengut ja lejnud metsades bioloogilise mitmekesisuse elemente kaitsvate meetmete rakendamist. Praegu on rangelt kaitstavaid metsi (hoiumetsi) ligikaudu 172 500 hektarit, mis on 7,6% kogu Eesti metsade pindalast. Kuigi see suhtarv on ks Euroopa suurimaid, ei taga see arengukava koostajate hinnangul Eestile omaste metsaliikide hoidu. Lhtudes vajadusest kaitsta bioloogilist mitmekesisust, ongi meie metsanduse arengukavas pstitatud eesmrk hoida praegust bioloogilist mitmekesisust Eesti metsades ning suurendada rangelt kaitstavate metsaalade osathtsus seniselt vhemalt 10%-ni.
Kuna kaitstavate metsade pindala suurendamine on vaieldamatult oluline metsapoliitiline otsus, tuleks selle mjusid hinnata peale koloogiliste kaalutluste ka sotsiaalsest ja majanduslikust kljest. Mullu tehtud uuringus, millest anname lhilevaate, keskendutigi kaasnevale majanduslikule ja sotsiaalsele mjule.


LDISTUSI TEHTI JRVSELJA PPE- JA KATSEMETSKONNA ANDMETE PHJAL
Et hinnata rangelt kaitstavate metsaalade osakaalu suurendamise mju metsamajanduse tulukusele ning kaasnevaid kulusid ja tulusid, veti aluseks andmed Jrvselja ppe- ja katsemetskonna puistute kohta. Hindamaks majanduslikku mju, leiti kigepealt metsade majandamise keskmine tulukus metsakategooriate kaupa, arvestamata kaitse- ja hoiumetsades seatud kitsendusi ning eeldades, et kik metsakategooriad on samamoodi kui tulundusmetsad tielikult majandatavad. Arvutuste phjal saadi jrgmised aastase tulukuse andmed: tulundusmetsad 1939 kr/ha, kaitsemetsad 1647 kr/ha ja hoiumetsad 1227 kr/ha. Seega on looduskaitse seisukohalt vrtuslikemate puistute majanduslik potentsiaal viksem kui tulundusmetsadel.
Edasistes arvutustes eeldati, et kaitsemetsadele kehtestatud majandamise piirangud vhendavad sealt saadavat tulu 50%. Seda silmas pidades arvutati tulu, mis jb saamata, kuna puitu ei saa ma ega maksustada. Samuti hinnati, kui palju mjutab kaitsekava metsamajanduse ja metsavarumise thivet ning ttasudega seotud makse.

MAJANDUSLIKKU MJU HINNATI KAHE MALLI PHJAL
Esimese mudeli kohaselt suurendati rangelt kaitstavaid metsaalasid (hoiumetsi) tulundusmetsade arvelt ning teise jrgi kaitsemetsade arvelt, kusjuures mlemal juhul peatuks majandustegevus 54 474 hektaril.
Laekumata jvat maksutulu hinnati katsealal tehtud arvutuste phjal: tulundusmetsas kulub metsa majandades keskmiselt 695 kr/ha ning kaitsemetsades 292 kr/ha (arvesse veti metsauuendamise ja -varumiskulusid). Aastaseks tjukulude osakaaluks veti 20% kogukulust ehk 139 kr/ha tulundusmetsades ja 58 kr/ha kaitsemetsade puhul.
Esimese malli kohaselt vheneb metsamajanduse potentsiaalne tulu ligikaudu 106 miljoni krooni vrra aastas. Teise mudeli jrgi jb aastas saamata ligikaudu 45 miljonit krooni. Metsade range kaitse alla vtmine mjutab maamaksu laekumist kohalikele omavalitsustele ning ttasuga seotud maksutulu (sotsiaalmaks, tulumaks ning ttuskindlustusmaks).
Viimaste andmete jrgi [1] hlmavad tulundusmetsad 1 578 900 hektarit ja kaitsemetsad 533 200 hektarit Eesti metsamaa pindalast. Vttes arvesse katsealal tehtud arvutusi ning Eesti keskmist brutottasu metsamajandus- ja metsavarumissektoris (2005. a. 8365 krooni kuus), on hinnanguliselt kogu brutottasu umbkaudu 250 miljonit krooni aastas. Metsamajandustdega on hivatud ligikaudu 2500 inimest (arvestamata haldusttajaid) ning ttasudelt laekub riigieelarvesse 128,5 miljonit krooni aastas.

HOIUMETSA VRTUST SELGITATI KSITLUSE JRGI
ks keskkonnakonoomika phiksimusi on, kuidas vljendada rahaliselt mittekaubeldavate toodete ja teenuste (nt. kossteemid, kaitsealused metsad) vrtust: neil pole turuhinda.
Kllaltki levinud on meetod, kus kossteemi vrtust selgitatakse ksikisikute maksevalmiduse vi loobumistasu kaudu. Selline tingliku hindamise meetod phineb hpoteetilisel mallil, mille abil selgitatakse inimeste valmidus osta mingisugust kossteemi hve. Tehakse kindlaks, kui palju on inimesed nus maksma, et nad saaksid tarbida mingit kossteemi hve. Loobumistasu selgitamiseks pstitatakse ksimus teisiti: kui suure summa eest inimesed loobuksid mingi hve kasutamisest.
Et hinnata kaitstavate metsade pindala suurendamise vrtust, korraldati elanike seas ksitlus, mille abil selgitati ksikisikute hoiakuid vljapakutud kaitsekava suhtes ning inimeste valmidust programmi rahastada. Selleks tehti Eesti 1874- aastaste elanike seas telefoniksitlus, valimis oli 500 inimest.
Esmalt uuriti, kuidas hindavad ksitletud rangelt kaitstavate metsaalade osakaalu suurendamist 10%-ni Eesti metsamaa pindalast. Seejrel selgitati, kui palju ollakse nus maksma kaitsekava elluviimiseks.

ENAMIK METSAOMANIKKE EI POOLDANUD KAITSEKAVA, AGA ENAMIK MITTEMETSAOMANIKKE KIITIS SELLE HEAKS
Selgus, et ldiselt suhtutakse kaitsekavasse jaatavalt: 86% vastajaist oli meelestatud positiivselt vi vga positiivselt. Kuid selgelt tuli vlja meelestatuse erinevus metsaomanike ja mittemetsaomanike vahel. Kui mittemetsaomanikest oli jaatavalt meelestatud 57% vastajaist ning eitavalt 22%, siis metsaomanikest tunnustas kaitsekava vaid 22% ning laitis 61% vastajaist. Metsaomanike meelest seab ulatuslikum metsade kaitse piiranguid nende omandi kasutamisele, seetttu on nende hoiak ldjuhul negatiivne. Ksitluses uuriti ainult inimeste hoiakuid, andmata neile lisateavet programmi vimalike rahaliste mjude kohta ksikisikutele vi eelarvetele.
Kui riik on otsustanud avalikes huvides piirata metsaomandi kasutamist, viks htaegu pakkuda teatud hvitisi, et saavutada metsaomanike poolehoidu. Tnavu teoks saav Natura 2000 toetus erametsamaale on ks reaalseid samme, kuid paljud piirangutega seotud alad ei ole Natura-alad. Seega on looduskaitse- ja metsapoliitika kujundajatel ja elluviijatel kindlasti tarvis leida teisigi lahendusi.

POOLDAME METSADE KAITSET, KUID EI OLE VALMIS SELLE EEST MAKSMA
Ksitlus selgitas htlasi, kui palju oldaks nus loovutama oma aastasest sissetulekust, toetamaks kaitsekava. Vastustes ilmnes kurb tsiasi: ehkki hoiakud on ldiselt positiivsed, pole inimeste enda valmidus kanda looduskaitsega seotud kulusid kuigi suur. Reaalset valmisolekut loobuda osast sissetulekust looduskaitse nimel vljendas vaid 19% ksitletutest, vastuste mediaan oli 1%. Seega heksa inimest kmnest toetab metsade ja looduse kaitset snades, ent kui tarvis on anda oma panus, teeb seda kmnest inimesest vaid kaks.
Taas olid kaitsekava suhtes jaatavamalt meelestatud mittemetsaomanikud ning eitavamalt metsaomanikud. Kuid valdavalt ei olda valmis seda otseselt toetama.
Eeldades, et hivatud elanikest (vanuses 1574) vaid 19,4% on nus loovutama osa oma sissetulekust, oleks kaitsekava teoreetiline aastane majanduslik vrtus keskmise palga kaudu arvutatuna ligikaudu 114 miljonit krooni. See on summa, milles eestimaalaste jaoks vljendub kaitstavate metsade pindala suurendamise positiivne vrtus.

METSAOMANIKE JA MITTEOMANIKE SUHTUMISES PEEGELDUB KONFLIKT
Kahtlemata pole selle uurimuse puhul esmathtis kulude ja kasu absoluutvrtus. Samuti vib vaielda analsimetoodika detailide ja ksitlustulemuste ldistuste le teistsugune metoodika vinuks anda teist laadi tulemusi.
Oluline on, et metsaomanike ja mittemetsaomanike vastustes kajastub arvamuste ja hoiakute erisus ning need peegeldavad paraku konflikti. Metsaomanikud pakuvad oma metsade kaudu hiskonnale avalikke hvesid. Pole tenoline, et nad ei hinda loodusvrtusi. Vastupidi, 2001. aastal tehtud uurimus nitas, et keskkonna- ja looduskaitse olid metsa funktsioonide seas puidu saamise jrel vahetult teisel ja neljandal kohal [3]. Midagi on vist paigast ra, kui arvamused on nii erinevad? Keskkonnapoliitika lesanne viks olla seda lhet vhendada, kige reaalsem nib olevat iglase kompensatsioonimehhanismi rakendamine.

Kirjandus
1. Aastaraamat Mets 2005. Keskkonnaministeerium, metsakaitse- ja metsauuenduskeskus, 2006. Tartu.
2. Eesti metsanduse arengukava aastani 2010. Keskkonnaministeerium, 2002. Tallinn.
3. Projekti Metsandusliku nuande vajaduse anals ja metsandusliku nuande strateegia vljattamine lpparuanne. Metsakaitse- ja metsauuenduskeskus, 2001. Tartu.

Autorid: Risto Sirgmets, Eesti maalikooli metsandus- ja maaehitusinstituudi teadur
Allar Padari, Eesti maalikooli metsandus- ja maaehitusinstituudi teadur
Paavo Kaimre, Eesti maalikooli metsandus- ja maaehitusinstituudi direktor



Risto Sirgmets,Allar Padari, Paavo Kaimre

Artiklile ei ole kommentaare
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet