Eesti Looduse fotov�istlus
3/2007



artiklid
Omanikud majandavad metsi tagasihoidlikult

Tnavuse aasta esimesel poolel avalikustas uuringufirma Emor kahele ksitlusele tugineva aruande, kus peegelduvad tavakodanike
ja metsaomanike hoiakud metsamajanduse suhtes.
Aruande tulemusi ja metsanduse tegelikku seisu vaevad metsanduseksperdid.

TEADMISED METSAST JVAD PEALISKAUDSEKS
Stora Enso ja RMK tellitud uuringute anals nitab, et ldiselt ei tea inimesed suurt midagi pealekasvava metsa ning maharaiutava metsa suhtest. Erametsaomanikest aga vaid pooled majandavad oma metsa aktiivselt. Samas ei saa sellest ka kaugeleulatuvaid jreldusi teha, sest ligemale pooled vastanutest tunnistavad, et ei ole metsade olukorrast ja nende majandamisest ldse informeeritud. Seda tendavad ka uuringu tulemused, niteks vaid ligi veerand vastanutest teadis, et umbes pool Eestimaa pindalast on kaetud metsaga. Enamiku meelest on metsa osakaal kindlasti alla 40%.

Kige ksmeelsemad on uuringus osalenud inimesed selles, et Eestis raiutakse metsa rohkem, kui seda juurde kasvab nnda arvas 78% vastanutest. Kuigi Eesti metsade le statistikat pidava metsakaitse- ja metsauuenduskeskuse andmetel on metsa juurdekasv meil alates 2001. aastast letanud raiemahtu.
Selline suhtumine kinnitab kaudselt ka tsiasja, et avalikkuse silmis on metsa lesttamisega tegelevaid ettevtjaid juba aastaid kui mitte lausa rvliteks, siis vhemalt saamahimulisteks looduserstajateks tembeldatud. Ilmselt prineb selline arvamus kmmekonna vi enamagi aasta tagusest ajast, mil tepoolest valdav osa saemeestest hegi puu ega metsa ees risti ette ei lnud.
Stora Enso Metsa nukogu esimehe Rait Hiiepuu snul vib inimeste kartusest aru saada, kuna erametsandus rkas varjusurmast alles koos Eesti taasiseseisvumisega.
Siiski on olukord tnaseks palju muutunud ning selle asemel, et lasta metsal le kasvada vi vsaks muutuda, julgustame meie erametsaomanikke oma metsaga teadlikult tegelema, rgib Hiiepuu.

JUURDEKASV LETAB RAIEMAHU
Metsakaitse- ja metsauuenduskeskuse direktori asetitja kt. Enn Prdi hinnangul ji raie krghooaeg Eesti metsades 1990. aastate teise poole ja sajandivahetuse vahele.
Tundub, et sinna on jnud ka inimeste teadmised, nendib Prt. Uuringutulemustest klama jnud mure liigraie prast on asjatu, pigem peitub Eesti metsades suur hulk kasutamata potentsiaali, kinnitab ta.
Tegelikult hlmab metsamaa Eesti pindalast 51,8%, millest metsaga on kaetud 93,7%.
Alates 2001. aastast pole helgi aastal raiutud Eestis nii palju metsa kui riiklik arengukava seda vimaldaks, kinnitab Prt. Raiemahud on alates 2000. aastast tepoolest vhenenud, samal ajal kui juurdekasv on jnud suhteliselt samale tasemele. Niteks 2005. aastal raiuti Eestis 6,9 miljonit tihumeetrit puitu ja juurde kasvas 11,7 miljonit tihumeetrit.
Uuringu tulemustest vib jreldada, et puidu- ja metsatstuse rolli Eesti majanduses tajuvad Eestimaa elanikud teisejrgulisena. Puit ehitusmaterjali ja energiaallika ning puidutstus tandjana pole vastanute eelistuses kuigi krgel kohal.
helt poolt saadakse kll aru selle tstusharu thtsusest ning puitu kui materjali hinnatakse samuti vga krgelt, teisalt aga kardetakse metsade liigraiet ja ebamistlikku majandamist.

EESTIMAALANE OTSIB METSAST VAIKUST JA RAHU
TNS Emori esindaja Mari-Liis Eensalu snul hindavad eestlased metsa eelkige hapniku tootja ning taimede ja loomade elukeskkonnana.
Mned korrad aastas satuvad metsa peaaegu kik eestimaalased, metsast otsitakse eelkige vaikust ja rahu ning vimalust end hingeliselt laadida, iseloomustab Eensalu eestlaste armastust metsa vastu.
Eensalu hinnangul meldakse metsast peamiselt kui inimesest puutumata looduslikust keskkonnast. Metsas kies ja puhates otsitakse rahu ja vaikust. Vrdlemisi harva meldakse metsast kui tuluallikast ja majandamise objektist.
Metsa hoidmisele ja sstmisele suunatud mtteviis viitab helt poolt sellele, et me oskame oma loodusressurssi vriliselt hinnata, selgitab Eensalu. Teisalt on meie suhtumises ka juba omajagu linnainimese loodusest vrandumist, mis enam ei pea loodusressursi enese heaks kasutamist loomulikuks. Tsine taluperemees hoiab oma metsa ja hoolitseb selle eest, aga toob sealt rahuliku sdamega ka julukuuse ja kttepuid. Kui viimast patuks pidada, siis on suhtumine juba kuidagi nihkes.

SUHTUMINE METSANDUSSE PARANEB VISALT
Puiduvarumise ja metsatdega tegeleva AS-i A & P Mets logistikajuht Mart Rebane mnab, et srane negatiivne suhtumine metsafirmadesse on olnud valdav juba aastaid. Arvatakse, et metsaris ringleb ratult suur raha ja selle nimel petetakse kiki niikuinii.
Eks meid ole jah ikka varasteks ja pttideks tembeldatud, aga ma usun, et mida aeg edasi, seda enam ka suhtumine paraneb, mrgib Rebane. Mets tahab majandamist ja see thendab ka raiumist. Kigil on tarvis lauda ja tooli ja kappi ja ehitusmaterjali. Aga keegi peab selle puidu ka metsast vlja tooma. Kik kasutavad puitu kas otsesemalt vi kaudsemalt. Olgu siis mbel vi paber ikka prineb see ju metsast.
Mart Rebane on seda meelt, et suhtumine metsatga tegelevatesse inimestesse ja metsamajandusse tervikuna on htesoodu paranenud.
Vahepeal kis ka meie arvates tepoolest mingil mral asi alla, aga nd on turule jnud ikka juba valdavalt ainult korralikud firmad ja igasuguseid suvalisi tpe enam metsa raiumas ei ki ning seetttu ka metsi le ei raiuta, mnab ta.
Rebane meenutab mne aasta taguseid aegu, kui oli tavaline, et osteti mingi metsakinnistu ning veti sealt puud viimseni maha. Kuid nd ei saa enam nii asju ajada. Selliseid lageraieid harrastanud firmad pakkusid kinnistuid ostes omanikule konkurentidest krgemat hinda, sel moel saadi mets ktte ja veti sealt kik kuni noorendikeni maha, iseloomustab Rebane. Ilmselt ongi metsamajandamine suuresti korda saanud tnu konkurentsile metsafirmade vahel: korralikud ettevtjad on need, kes pavad pettusega asju ajada, lihtsalt turult vlja trjunud. Sama kinnitab ka Rebane, lisades, et suuremad firmad peavad htlasi igal moel testama puidu pritolu jne. Samuti on keskkonnainspektsioon hakanud oma td paremini tegema. Sulid on n.-. luubi alla vetud. Kui puitu raiutakse majandusmetsadest, siis mina kll ei ne, et selles midagi valesti oleks, vidab Rebane. Ja kui praegu raiutakse aastas mingi 56 miljonit tihumeetrit, siis arvestuslik juurdekasv on minu teada 1012 miljonit tihumeetrit aastas. Vahepeal ehk raiutigi juurdekasvu piiril, aga praegu enam mitte. METSADE MAJANDAMISE SEIS MUUTUB HA KRIITILISEMAKS Stora Enso Mets juhataja Marek Kase mrgib uuringut iseloomustades, et see kinnitab eestlaste kahepalgelist suhtumist metsamajandamisse: helt poolt saadakse aru, et mets annab td ja leiba, tulu riigikassasse ning vrtuslikku ehitusmaterjali, teisalt ollakse oma hoiakutes endiselt vga kriitilised. Eestlased peavad end metsarahvaks ja satuvad metsa sagedamini kui keskmine eurooplane, kuid vrarusaamad metsade olukorra osas tulevad sisse pris fundamentaalsel tasandil, tdeb Kase. Kuna arvatakse, et metsaga on kaetud vaid kolmandik Eestist (tegelikult 51,8%), siis kardetakse selle viimasegi kadumise prast. Marek Kase snutsi kulmineerus raiemahtude kasv aastaga 2001 ning sellest ajast alates pole helgi aastal raiutud niigi palju, kui riiklik arengukava seda vimaldaks. Eesti metsa- ja puidutstusel, mis annab td igale 13. inimesele Eestis, napib toorainet. Ja kui tna napib toorainet, siis homme napib tkohti. Selle asemel, et osta puitu kokku Eestist, tuuakse seda sisse vlismaalt. Olukorras, kus Eestis on ressurssi piisavalt, pole see mistlik, leiab Kase. Raiemahud Eestis on vhenenud alates 2000. aastast, samal ajal kui juurdekasv on jnud suhteliselt samale tasemele. Arvestades Eesti metsade seisundit (puude vanust), on metsade majandamine praegu liialt passiivne ning sellega kaasneb otsest majanduslikku kahju. Statistika kinnitab, et metsarikkumiste arv on viimaste aastate jooksul mitu korda vhenenud. Tnapeval on probleemiks saamas hoopis see, et metsadega ei veta midagi ette, neid ei majandata. Mets ei muutu aga alati seistes paremaks. Selle asemel, et lasta metsal le kasvada vi vsaks muutuda, tuleb sellega teadlikult tegeleda. Ainult nii tuseb Eesti metsavarust tulu nii omanikule, majandusele kui ka riigile tervikuna.



Ain Alvela, ripeva ajakirjanik

Loe kommentaare (1)
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet