Eesti Looduse fotov�istlus
2/2007



artiklid
Meie metsades leidub mitmesuguseid Natura 2000 alasid

Eesti metsades leidub mitut tpi alasid, mida Natura 2000 raames juba kaitstakse vi kavandatakse kaitse alla vtta. Tnavu
sgisest saavad erametsaomanikud, kelle maadele selliseid alasid jb, taotleda rahalist tuge.

Lammimets Soomaal Halliste je res kuulub Natura 2000 soostuvate ja soo-lehtmetsade esmathtsasse metsa-elupaigatpi.
Tiit Leito
NATURA 2000 HLMAB NII LINNU- KUI KA LOODUSALASID
2004. aasta Eesti Metsa sgisnumbris tutvustas Hanno Zingel Natura 2000 alasid Eesti metsades. Millised on need alad nd, vrske pilguga vaadates? Natura 2000 alad jagunevad kahte tpi: linnualad ja loodusalad. Linnualad on meldud kogu Euroopas hvimisohus linnu- ja rndlinnuliikide elupaikade kaitseks, loodusalad huku rel taime- ja loomaliikide (v.a. linnuliigid) ning ohustatud elupaigatpide hoiuks. Ent mistagi ei saa linde muust loodusest tiesti eraldada, seega kattuvad tegelikkuses Natura 2000 linnu- ja loodusalad tihti kas osaliselt vi tervenisti.

Asjaolul, et eraldi on loodud linnuja loodusalad, on ajalooline tagaphi. Euroopa Liit vi ieti selle eelkija Euroopa Majandushendus alustas looduse kaitsmist lindude kaitsest, sest linnud ei tunnista riigipiire, mistttu on neid vga raske ainult riigi sees kaitsta. Nii koostatigi aastal 1979 linnudirektiiv, mille eesmrk on kaitsta kiki linde ja luua spetsiaalsed kaitsealad ehk linnualad olulisemates lindude pesitsuspaikades, rndepeatuskohtades, talvitus- ja sulgimisaladel. Loodusdirektiivini judis Euroopa Majandushendus 1992. aastal ja sellega stestati teiste liikide kaitse ning loetleti les kogu Euroopas ohustatud elupaigatbid, mille kaitseks tuleb luua loodusalad.

EESTIS LEIDUB KMME KOGU EUROOPAS OHUSTATUD METSA-ELUPAIGATPI
Kogu Euroopas ohustatud elupaigatpe on loodusdirektiivis loetletud le 200, millest 70 on metsa-elupaigatbid. Eestis leidub kmme le Euroopa ohustatud metsa-elupaigatpi, millest kuut peetakse esmathtsaks: need on Euroopa Liidu territooriumil hvimisohus ja vajavad seetttu erilist kaitset. Vtame need pgusalt vaatluse alla.
Vanad loodusmetsad (kood direktiivis *9010) on loodusdirektiivis mrgitud esmathtsa elupaigatbina ja thistatud trniga. Vanade loodusmetsade alla kuuluvad vhese inimmjuga vi tiesti inimmjuta vanad metsad, aga ka hiljutisi plengualasid katvad looduslikult uuenenud metsad. Meie metsadest hlmavad need vanu loometsi, nmme-, palu- ja laanemetsi ning rabastuvaid metsi.
Vanad laialehised metsad (*9020) on samuti esmathtis elupaigatp loodusdirektiivi mistes. Selle tbi hulka on arvatud meie vanad salumetsad, mille puurindes valitsevad prn, tamm, vaher, jalakas vi saar. Vanad salumetsad on Eestis vrdlemisi haruldased; neid peetakse jnukiks sellest ajast, kui siin valitses veel soojem ja niiskem kliima.
Rohundirikaste kuusikute (9050) hulka kuuluvad lopsaka alustaimestikuga liigirikkad salukuusikud ja soostuvad kuusikud. Okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel (9060) on meie oosidel, moreenikngastel ja voortel kasvavad srjametsad. Metsaelupaikade puhul tuleks mainida ka metsastunud luiteid (2180), mida loodusdirektiivis on ksitletud koos luiteelupaikadega. Selle tbi alla kivad rannikuluidetel kasvavad nmme- ja palumnnikud ning sanglepikud. Erandina teistest tpidest arvatakse metsastunud luidete hulka ka rannikuluiteid katvad kultuurpuistud, mis on omandanud rohkem vi vhem loodusliku ilme. Esmathtis metsaelupaik on meil rusukallete ja jrakute metsad ehk pangametsad (*9180). Siia kuuluvad peamiselt Phja-Eesti pankranniku rusukallete liigirikkad laialehised metsad.
Esmathtis tp on ka soostuvad ja soolehtmetsad (*9080 ), mille hulka on arvatud meie soostuvad kitsalehised metsad, madalsoometsad ja lodumetsad, ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0), mis paiknevad peamiselt soode mber. Tegemist on Eestis siiani veel suhteliselt laialt levinud tpidega, mida metsaraie krval ohustab oluliselt ka kuivendus. Mujal Euroopas on sellised metsad jnud vga haruldaseks, seetttu prataksegi nende hoiule erilist thelepanu.
Nimetamata on veel lammi-lodumetsad (*91E0) taas esmathtis elupaigatp, ja laialehised lammimetsad (91F0), mis kasvavad suuremate jgede lammidel. Lammi-lodumetsad on kujunenud lammi madalamatel osadel ja jvad seetttu kauemaks leujutuse alla. Krgematel kaldavallidel leiduvad laialehised lammimetsad on Eestis ks haruldasemaid metsatpe ldse. Eespool loetletud elupaigatpe on Natura 2000 vrgustiku aladel kokku kirjeldatud 175 000 ha ulatuses.

ALAL HOIDA TULEB METSAOSI, MIS KAITSEVAD KOGU EUROOPAS OHUSTATUD LOOMA- JA TAIMELIIKIDE ELUPAIKU
Peale laltoodu leidub Natura 2000 aladel veel metsi, mis ei vasta loodusdirektiivi elupaigatpidele, kuid mis on olulised, kaitsmaks le Euroopa ohustatud looma- ja taimeliikide elupaiku. Metsas kasvavatest nn. Natura taimeliikidest viks mrkida palu-karukella, kaunist kuldkinga, laialehist nestikut, nmmnelki ja karvast maarjaleppa. Veel leidub metsades nn. Natura samblaliike rohelist hiidkupart ja rohelist kaksikhammast. Hvimisohus linnuliikidest on metsaga seotud kaljukotkas, merikotkas ja kik teised meil leiduvad kotkad, mitmed kullilised, must-toonekurg, rhnid, sorr, kakud, vike-krbsenpp, metsis, teder ja laanep. Metsas elavatest imetajatest on erilise kaitse all lendorav, euroopa naarits (metsajgedel) ja tiigilendlane, mardikatest mnnisinelane ehk ebassik, vike-punalamesklane, eremiitprnikas ja must-seenesultan ning liblikatest srsilmik, vareskaera-aasasilmik ja suur-mosaiikliblikas.
Eesti on pidanud Euroopa Komisjoniga lbirkimisi meie elupaigatpide ja liikide kaitseks loodud Natura 2000 loodusalade piisavuse le. Nende tulemusena peame leidma ja esitama Natura 2000 vrgustikku lisaalasid, et tagada vanade loodusmetsade, vanade laialehiste metsade, rohundirikaste kuusikute, lammilodumetsade, kauni kuldkinga ja rohelise hiidkupra elupaikade silimine.

LE POOLE NATURA 2000 ALADEST OLID EUROLIIDUGA HINEMISE AJAL JUBA KAITSE ALL
Eesti Natura 2000 vrgustikku kuulub praegu kokku 66 linnuala (kogupindala 1,2 miljonit hektarit) ja 509 loodusala (kogupindala 1,0 miljonit hektarit). Kuna linnualad ja loodusalad kattuvad osaliselt, siis on meie Natura-alade kogupindala 1 422 500 hektarit, umbes pool sellest meres ja pool maismaal.
Eesti kaitsealade traditsioon ulatub peaaegu saja aasta taha ja enamik meie kaitsealasid (rahvuspargid, looduskaitsealad, maastikukaitsealad) kuulub ka Natura 2000 vrgustiku koosseisu. 1. mail 2004, kui Eesti esitas Natura-alad Euroopa Komisjonile, oli 67% maismaal ja 9% meres asuvatest Natura-aladest kaitstud seniste kaitsealadega. lejnud aladele kehtestati keskkonnaministri mrusega ajutised majandustegevuse piirangud seniks, kuni need alad saavad endale lpliku kaitsekorra. Ndseks on ajutiste piirangute kehtivusaeg lppenud ja nendest aladest on saanud kas kaitsealad, hoiualad vi psielupaigad.
Kuna metsade hoiuks on hdavajalik piirata metsaraiet, on metsa-elupaigatpide kaitseks loodud enamasti traditsioonilised loodus- vi maastikukaitsealad vi laiendatud rahvusparke. Rahvusparkide, looduskaitsealade ja maastikukaitsealade maa ja vee-ala jaguneb eri rangusastmetega vndite vahel.
Kige rangema kaitsekorraga on loodusreservaat. Seal on isegi inimeste viibimine keelatud. Sellised vndid luuakse teaduslikel eesmrkidel, selgitamaks koosluste/kossteemide looduslikke protsesse aladel, kus otsene inimtegevuse mju praktiliselt puudub.
Rangusastmelt jrgmine on sihtkaitsevnd. See on meldud looduslike (nt. sood, metsad) ja poollooduslike koosluste (niidud) hoiuks. Sihtkaitsevndis on ldjuhul keelatud majandustegevus ja seal vib kehtestada ka ajalisi liikumispiiranguid (nt. lindude pesitsusajaks).
Piiranguvndid on kige leebema kaitsekorraga alad. Need kehtestatakse siis, kui loodusvrtuste hoiuks pole rangemaid piiranguid vaja. Phinue on hoida alal maastikuilme ja majandada jtkusuutlikult. Igale kaitsealale kehtestatakse Vabariigi Valitsuse mrusega kaitse-eeskiri, kus on vlja toodud sellel alal kehtivad piirangud.

ELUPAIKU KAITSTAKSE KA PSIELUPAIKADES JA HOIUALADEL
Vljaspool kaitsealasid luuakse kaitstavate liikide elupaikade kaitseks psielupaigad. Neil on kaks vndit: sihtkaitsevnd ja piiranguvnd. Psielupaikade piirid ja kaitse-eeskiri kinnitatakse enamasti liikide kaupa keskkonnaministri mrusega. Praeguseks on kinnitatud psielupaigad jrgmiste metsaliikide elupaikade hoiuks: metsis, must-toonekurg ja suur-konnakotkas, kanakull, kassikakk, kalakotkas, lendorav, euroopa naarits, mnnisinelane ja eremiitprnikas, vikepunalamesklane, karvane maarjalepp, laialehine nestik, kaitsealused seeneliigid ja II kaitsekategooria samblikuliigid.
Hoiualad on elupaikade ja kasvukohtade kaitseks mratud alad, kus hinnatakse plaanitsetud tegevuste mju ja keelatakse ala loodusvrtusi kahjustavad tegevused. Hoiualadele eraldi kaitse- eeskirju ei kinnitata, seal kehtivad nuded on toodud looduskaitseseaduses. Hoiualal on keelatud metsaraie, kui see vib rikkuda kaitstava elupaiga struktuuri ja funktsioone ning ohustada elupaigale tpiliste liikide silimist. Hoiualal tuleb ala valitsejaga (vastava maakonna keskkonnateenistusega) koosklastada ehitustegevus ja planeeringud ning teatud tegevusi (nt. maaparandusssteemi rajamine ja rekonstrueerimine, veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine) kavandades tuleb esitada maakonna keskkonnateenistusele hoiuala teatis. Keskkonnateenistus hindab teatisega kavandatud tegevuse vimalikku mju alal kas need mjutavad loodusvrtusi ning seejrel otsustab, kas lubada seda tegevust, lubada seda teatud tingimustel vi keelata tiesti. Viimast varianti kasutatakse juhul, kui plaanitav tegevus seab ohtu nende elupaikade ja liikide silimise, mille kaitseks ala on mratud. Hoiualade piirid ja kaitse-eesmrgid kinnitatakse maakondade kaupa Vabariigi Valitsuse mrusega.

KUIDAS TAGADA NATURA 2000 METSA-ELUPAIGATPIDE KAITSE?
Loodusdirektiivi metsa-elupaigatpide kaitse korraldamise ja looduslikkuse taastamise kohta saab ksikasjalikku teavet trkisest Natura 2000 metsaelupaigad (2004; koostanud Anneli Palo). Vttes arvesse eri metsakaitseprojektides vlja ttatud soovituslikke metsamajandamise vtteid neis elupaigatpides ning looduskaitseseaduses stestatud vimalusi piirata majandustegevust, tuleb prata thelepanu jrgmistele asjaoludele.
Vanad loodusmetsad, vanad laialehised metsad ja rohundirikkad kuusikud on kindlasti sellised metsatbid, kus raietegevust ette nha ei tohi, kuid erandjuhtudel tuleb seal siiski teha valikulist raiet, et taastada looduslikkus vi parandada kaitstavate liikide elutingimusi. Seetttu tuleb need metsad arvata sihtkaitsevndisse, vajaduse korral vib kooslust kujundada kaitse-eesmrkide jrgi. Piiranguvndi viksemad piirkonnad, mis vastavad vriselupaikade (VEP) kriteeriumitele, tuleb kinnitada vriselupaikadeks. Kui vana loodusmetsa hulka on inventuuri jrel arvatud niteks nn. puhkemets, siis peaks see kuuluma kas sihtkaitsevndisse, kus on lubatud valikraie, vi piiranguvndisse, kus uuendusraie on keelatud. Sihtkaitsevndi alla peavad kima ka rusukallete ja jrakute metsad, kus samuti ei tohi raietegevust lubada.
Soostuvad ja soo-lehtmetsad, siirdesoo ja rabametsad, lammi-lodumetsad ja laialehised lammimetsad tuleb arvata sihtkaitsevndisse, tagamaks veerezhiimi. Nendes metsades vib lubada raiuda klmunud pinnaselt vikesi (puistu krguse laiusi) hile.
Okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel vivad asuda ka piiranguvndis, kuid sel juhul tuleb mnnikutes lubada ainult valikraiet (uuendusraie keelatud) ja kuusikutes vikeste (puistu krguse laiuste) hilude raiet.
Metsastunud luited tuleb ldjuhul mrata sihtkaitsevndisse. Kui on tegemist nn. puhkemetsaga, siis vib lubada sihtkaitsevndis valikraiet ja hooldusraiet. Puhkemetsad vivad kuuluda ka piiranguvndisse, kus on keelatud uuendusraie.

ERAMETSAOMANIKUD, KELLE MAADEL LEIDUB NATURA 2000 ALASID, SAAVAD TAOTLEDA TOETUST
Lne-Euroopas on Eestiga vrreldes vga vhe metsa silinud. Seetttu lisandus mitu metsatpi, mis on meilegi olulised, loodusdirektiivi alles Soome, Rootsi ja Austria liitumisel Euroopa Liiduga 1995. aastal. Varem ei pratud metsade kaitseks meldud toetusskeemide vljattamisele Euroopa Liidus kuigi suurt thelepanu. Ndseks on olukord muutunud.
Alates 2007. aastast neb Euroopa Liidu maaelu arengu mrus ette vimaluse maksta toetust Natura 2000 aladel asuvate erametsamaade omanikele. Praeguste plaanide kohaselt on vimalik alates selle aasta sgisest esitada taotlusi Natura 2000 erametsamaa toetuse saamiseks. Toetuse eesmrk on kompenseerida osaliseltki maaomaniku saamata jnud tulu. Kavandatud on kaks toetuse mra: rangemate piirangutega sihtkaitsevndis makstakse toetust igal aastal 1560 krooni hektari kohta, leebemate piirangutega piiranguvndis ja hoiualal 780 krooni hektari kohta aastas. Praeguste kavade jrgi hakkab toetuste taotlusi vastu vtma sihtasutus Erametsakeskus. Sellele toetusele lisanduvad veel Eesti riigi maamaksusoodustus kaitsealadel, hoiualadel ja psielupaikades ning vimalus maad vahetada vi ma riigile.



Kadri Mller, keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna nunik

Artiklile ei ole kommentaare
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet