Eesti Looduse fotov�istlus
2/2007



artiklid
Ettevaatust, asulalhedane mets!

Asulalhedasi metsi tuleb majandada eriti hoolikalt. Seal tuleb tsiselt arvestada ka sotsiaalseid ja keskkonnakaitseaspekte.

KUIDAS ELANIKKE TEAVITADA?
Linnalhimetsade alal kib vilgas ehitustegevus. Inimesed rajavad endale sinna uusi kodusid. Kes aga kord kodu metsa veerde ehitanud, soovib tihti kiivalt, et edaspidi psiks mbrus vimalikult looduslikuna. Seetttu satuvad inimesed revusse isegi siis, kui mni RMK metskond teeb linna lhedal riigimetsas metsamajanduskavas ettenhtud uuendusraiet. Kahtlustatakse, et kohe algab raielangil ehitustegevus. Pahaselt prdutakse kigepealt ajalehe toimetusse ja vallavalitsusse, raie tegijalt pritakse aru alles viimases jrjekorras.

Kehtiva korra jrgi tuleb metsamajanduskavad avalikustada. Paraku ei ole inimesed sellest huvitatud ega tule kohale. Probleem nikse tekkivat alles siis, kui metsas td juba kivad vi on lppenud. Teiselt poolt on ilmselge, et kavandatud metsamajandustid elamupiirkonna lhedal tuleb inimestele varem selgitada ja phjendada. Kindlasti peaksid elanikud saama teada, miks me raiet teeme ja millal lank taasmetsastatakse.
Et kaasata kohalikke elanikke ja vimaldada neil suunata metsamajanduse planeerimisel tehtavaid otsuseid, teavitab RMK avalikkust. Selleks et teave RMK tehtavatest uuendusraietest, kuivendusssteemide rekonstrueerimisest ja tee-ehitusest juaks ldsuseni, on kikides omavalitsustes riigimetsa paiknemise kaardid. Seal on vlja toodud valla territooriumil asuvad riigimetsa kvartalid ning nende piirkondade eest vastutavate metskondade kontaktandmed. Samuti on kaartidel leskutse vallaelanikele prduda lisateabe saamiseks otse metskonda: sealt saab kige tpsemat infot. Nende kaartide lespanekust antakse teada vallalehtedes. Nii saavad inimesed vaadata, millised riigimetsa kvartalid asuvad neile huvipakkuvates kohtades, ja prida tpselt, millised td on seal lhiajal plaanis.

TEAVE KA INTERNETI KAUDU
Kik kehtestatud uuendusraiete nimekirjad, kuivendusssteemide rekonstrueerimise ja tee-ehituse objektid ning kvartalid, kus see aset leiab, on RMK avalikustanud oma kodulehel. Uuendusraie nimestikud on seal koostatud metsakorralduse inventuuri kigus kogutud andmete phjal ja nende aastamaht arvutatakse vastava metoodika jrgi. Nimekirjad koostab metsakaitse- ja -uuenduskeskus ning need on metsaseaduse alusel kehtestatud metsamajanduskava koostisosad. Mne metskonna puhul on toodud koguni jrgmise viie aasta uuendusraiete loetelu.
Kui inimene teab, mis metskonnaga ja kvartaliga on tegu, saab ta RMK kodulehelt vaadata, kas seal kandis on lhiajal metsamajandustid kavas. Kui metskonna nime ja kvartali numbrit ei teata, saab kasutada veebis olevat metsaregistrit. Andmed leiab RMK kodulehelt raienimekirjade ning objektide loetelude juurest. Metsaregistri kaardil klpsates saab teada metskonna, kvartali ja eraldise. Seejrel on vimalik nimekirjast vi objektide loetelust vaadata, kas seal on midagi planeeritud.
Miks ei saa raiekohti ja muud infot integreerida metsaregistrisse vi teha eraldi IT-rakenduse? Kindlasti oleks seda vimalik teha, ksimus on selles, kui palju see maksma lheks kas see oleks majanduslikult otstarbekas. Praegu saavad kik huvirhmad selle info sna lihtsalt ktte ja seda ongi agaralt tehtud.
Niteks vib tuua juhtumi, kus erametsaomanik sai Internetist teada, et tema metsa naabrusesse on riigimetsa poolele planeeritud uuendusraie. Ta alustas oma kpses metsas kohe raiet, et hiljem ei tuleks jda ootama selle taha, millal riigimetsa langile on tekkinud uus metsaplvkond. Sest varasema langi krvale tohib uut lanki vtta alles siis, kui esimesel sirgumas jrelkasv.

PETLIK NIDE VIIMSI METSA KOHTA RMK
Anija metskond teavitab Viimsis kohalikku kogukonda plaanilistest raietest regulaarselt valla lehes. Peale selle on metskond Viimsi ja Kuusalu vallas kohalikele elanikele korraldanud teabepevi. Neid on hakatud korraldama kohalike elanike kaebuste ajel: korduvalt on avaldatud kartust, et nende kodulhedane mets vetakse maha. Viimsis oli kohalik omavalitsus samal ajal algatanud valla territooriumil asuvate metsade kaitse alla vtmise. Kui nd metskond tegi metsas vikesel pindalal plaanilise raie, phjustas see tsise konflikti. Teabepeval selgus, et kohalike ja vallavanema arvates raiuti metsa sinna kavandatud ehituskruntide tttu. Nnda tuli pikalt selgitada, et RMK ei ehita langile maju, vaid istutab uue metsa. htlasi kuulati teabepeval metsakorraldus- ja -majandusettekandeid, misjrel mindi hiselt metsa. Kui saalis valitses arvamus, et ldjuhul viks mets olla puutumatu, siis metsas kaldus kriitika teise rmusse. Kohe esimeses peatuskohas, kus 130-aastane kuusik oli tee res poolenisti pikali, avaldati arvamust, et see mets tuleks maha raiuda ja istutada uus. Vallaametnike meelest tulnuks kaitse-eeskirja alusel lageraied valla territooriumil ldse keelata. Alles seejrel, kui metsamehed olid selgitanud vimalust majandada leseisnud kuusikuid turberaietega ja sellega kaasnevaid ohte, nustuti teatud kompromissidega

KAITSEMETS EI PSI MAJANDAMATA
Viimsi kuusikute puhul ilmnes sama vastuolu mis vahel mujalgi asulalhedastes metsades: vana metsa saab hoida ksnes metsa majandades. Tuleb vtta arvesse, et enamik Viimsi poolsaare metsi on kpsed metsad ja palju on just kuusikuid. Jttes need metsad majandamata, ei saavuta planeering eesmrki, vaid vastupidi. kskord hakkavad puud hulgi tuules murduma, ent noor metsaplvkond ei sirgu looduslikult kuigi kergesti. Metsa ilme halveneb, htaegu on mberkukkunud puud ka lisuur tuleohuallikas.
Kui soovime, et metsade kaitsemju oleks alatine, peame kandma hoolt kaitsemetsade mitmekesise vanuselise struktuuri eest. Kui justuks eespool nimetatud kaitse-eeskiri, suureneks kpsete ja leseisnud metsade osakaal lemra. hevanuselises metsas kaoksid kigepealt noorendikud, seejrel latimetsad ja lpuks ka keskealised metsad. Teatud ajal hakkab vljalangevus letama juurdekasvu.
Asulaid kaitsvad sanitaarkaitsemetsad on seda thusamad, mida suurem on juurdekasv: seda rohkem ssihappegaasi suudavad metsad oma elutegevusega siduda. Juurdekasv on suurim keskealistes ja latimetsades. leseisnud ja rohke tuulemurruga mets on aga ise oluline ssihappegaasi allikas. Nnda halvendaksime ise metsade seisundit, vlistades nende kaitsefunktsiooni. Metsaseaduse kohaselt tuleks kaitsemetsi siiski majandada, kuid seal on seatud ka piiranguid.

LHIMETSAS VIKS OLLA TEAVE LAGERAIELANKIDE KOHTA
Asulalhedasi riigimetsi pole kerge majandada. Eriti suur surve on just riigimetsal, mis peab enim arvestama avalikke huvisid. Mida ikkagi teha, et linnalhimetsi paremini majandada ja htlasi inimesi sellest paremini teavitada?
Ilmselt tuleb neil n.-. tundlikel aladel arvestada senisest veelgi enam ka sotsiaalseid ja keskkonnakaitset puudutavaid aspekte. Philiselt kuuluvad need metsad kaitsemetsade hulka. Nende thtsaim lesanne on kaitsta keskkonna seisundit. Seega on seal metsamajanduse eesmrk suurendada metsa mju keskkonna hoius. Selle nimel lubab metsaseadus teha kaitsemetsas kuni kahe hektari suurusi raielanke.
Majandustegevust ja raieid tuleb asulalhedases metsas planeerida ja teha teravdatud thelepanuga. Erilist rhku tuleb panna teavitustle ja suhtlemisele elanikega. Abiks viks olla seegi, kui pstitada seal raiesmike servadesse sildid, kus oleks kirjas raie algus, pinna suurus, raie tegija ning kindlasti ka raiesmiku taasmetsastamise aeg ja taimede arv.



Raivo Vlli, RMK juhatuse liige

Artiklile ei ole kommentaare
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet