Eesti Looduse fotov�istlus
2/2007



intervjuu
Jaan Anni: metsale elatud elu

RMK Laiuse metskonna metsalem on metsanduses tegutsenud le 45 aasta. Kuidas on need aastad kulgenud?

Kas sinu snnikodu ja lapseplv mjutasid elukutsevalikut?
Olen sndinud ja kasvanud Vooremaal Voore vallas Tuulavere klas. Nagu enamikul selle kla lastest, viidi ka minu isa Siberisse kui valede vaadetega taluperemees.
Kooliteed alustasin Leedime mittetielikus keskkoolis. Kui isa naasis Siberist, ei antud talle luba elada kodus. Elamise leidis ta Halliku metskonna Murru vahtkonna majas, ta oli raietline. Siit ka minu esimesed kokkupuuted metsaga. Olin koolivaheaegadel isale abiks valgustusraie tegemisel, sest see oli philine suvet. Valgustus- ja puhastusraiel tuli kogu raiutud hagu korralikult virna kanda, nelja tiku vahele. Metsnik mtis virnad ja selle jrgi arvestati ttasu. Neid valgustusraieid ja kiini kasutamise oskust meenutavad paar armi minu plvel.
1957. aastal, prast seitsme klassi lpetamist lksin Luuale Kuremaa metsamajanduse tehnikumi ppima. Miks just sinna? Selles on natuke juhuslikkust, natuke majanduslikku kaalutlust ja kindlasti arusaam metsameeste tdest ja tegemistest. Thtis oli, et kool ei olnud kodust kaugel. Igal ndalal sai kodus kia leivakotti tiendamas. Selleks, et reedel koju sita, tuli kirjutada avaldus direktori nimele, registreerida lahkumine ja saabumine korrapidaja juures.
Mina olin tehnikumi teises lennus. Minuga koos ppisid tuntud metsamehed, nagu lo Urgard, Jri Ehrpais, Arvo Tomson, Jri Jaska ja paljud teised.

Kuidas algas sinu metsamehetee?
1961. aastal, kui tehnikumi lpetasin, suunati mind tle Plula metskonda meistriks. Judsin vaid paar kuud td teha, kui oligi kes kutse sjavkke. Sjavele kulus kolm aastat ja ks kuu.
1964. aasta novembris hakkasin endale tkohta otsima ja lksin Kurista metsamajandi direktori jutule. Tema kskis veel mned kuud oodata ja teha laiatarbetsehhi juures transporditd. Aeg kulus ja 1965. aasta 15. aprillist saatis direktor mind Avinurme metskonda abimetsalemaks.
Avinurmes sain ma philiselt kik vajaliku jrgnevaks tks. Nd natuke Avinurme ajast.
Avinurme metskonna tkorralduse jrgi oli abimetsalemal ks vahtkond, kus ta korraldas kiki tid, raieid, kultuure jne. Ka tuli abimetsalemal tegeleda metsapunkti katuselaastu tootmisega. Metskond tootis peaaegu miljon katuselaastu aastas. Selleks oli metskonnal kolm kuni neli meest, kes likasid laaste. Nende naised olid laastu vastuvtjad, kes ka lugesid laastud punti. Lugemine oli nii mehaaniline, et prast td lugesid perenaised ka kartulid korvi ja halud ahju. Avinurme metskonnas puutusin kokku ka uue tehnika juurutamisega. Metskonda tuli mootorsaag Druzhba. Raamsae mehed tegid pevas ikka rohkem kui Druzhaga. Hiljem aga muutus saag omaseks ja leidis oma koha. Sama lugu oli ka metsamaterjali koondamisel traktoriga. Pllumajandustraktor TD-50 ei sobinud kuidagi raiesmikele. Tihumeetreid tuli vhe, selle tegid aga tasa metskonna hobused. Traktori hikuhind oli tunduvalt parem kui hobusega, seega polnud mingi kunst petada hobused naftat kulutama.

Kas sellest ajast meenub mni vrvikas kild?
Kindlalt on mulle meelde jnud ka see, kuidas tuleb metskonnas kituda revidentidega. Nimelt tuli Tallinnast ks daam ministeeriumist ja tahtis kontrollida metskonna valgustus- ja puhastusraie kvartaliplaani titmist. Kontroll tles, et ega ma teie raieid nha ei tahagi, viige mind sinna, kus pohlad kasvavad. Meil oli aga ks puhastusraietkk jetud pohlade prast raiumata, kll aga oli plaani titmiseks metsavahile t ette vormistatud. Sinna marjule ma ta siis viisingi. Aga oh hda, langi servas tervitas meid langi post koos korralike kirjadega! Nd lks lahti vandumiseks. Hiljem kuulsin, et metsalem sai mrkuse, et ei ole noorele abile petanud revidentidega metsas liikumise oskust.
Avinurme aastatesse mahuvad ka minu pingud EPA-s. Kui pid ja pead ttama, siis selleks on parim amet abimetsalema t. Ei mingit muret ega vastutust. See lbus ja muretu elu katkes, kui olin 1973. aastal lpetanud EPA ja metsamajandi direktor viis mind le Vaimastvere metsalemaks.

Mida meenutad metsalema tst Vaimastveres?
Vaimastvere metskonna kontor oli metsamajandile kige lhemal ja metsad asusid mber majandi. Siin tulid vlja kik head ja halvad kljed, mida majandi lhedus saab pakkuda. Metskonna majad ja hooned vajasid tugevat remonti. Nii kasutasingi ra selle, et metsapunkti saekaater oli ligidal. Alustasime kordonite kapitaalremondiga ja seda kompleksselt. Korda said elamu, laut, saun ja kelder. Laut oli ks thtsamaid hooneid metsavahikordonis. Nii alustasime vahel isegi remonti laudast. Mnel aastal, kui remondiraha jagati prast jule ja see sai aasta lpuks ka akteeritud, siis oli uni kuni kevadeni kadunud.
Teine suur t, mis mind Vaimastveres ootas, oli taimeaed. Taimeaia maht kasvas nagu iseenesest ja ulatus peaaegu miljoni taimeni. Juhutjud ja trjevahend simasiin hoidsid kll taimeaia puhtana, aga mnedel aladel vib mrgi jlgi veel praegugi mrgata.
Oma metsameheametis olen ma alati suurt rhku pannud metsa istutamisele ja hooldamisele. Metsa rajamine meie lastele on parim, mida saame teha.

Kas perekond tegutseb ka metsanduses?
1975. aasta augustis abiellusin ja septembris ilmus direktori kskkiri, mis tles: T paremaks korraldamiseks viin Avinurme metskonna meistri le Vaimastvere metskonna abimetsalemaks. Nii tekkiski see niinimetatud perekonna metskond, mis oli ige kiire tekkima. Sellel olid omad plussid ja miinused. Seda on kogenud kik minu kolleegid. On see halb vi hea? Oleme suureks kasvatanud kaks poega, kes on leidnud oma tee elus. Vanem poeg maitseb ohvitserileiba, noorem ttab oma erialal puidutstuses. Nii ei olegi need kbid knnust pris kaugele kukkunud.

Kuidas sattusid Laiuse metsalemaks?
2000. aastal liideti Vaimastvere ja Laiuse metskond. Nii kujunes ndne Laiuse metskond oma suure territooriumiga. Laiuse metskond asub Jgeva maakonna kesk- ja kirdeosas ning Lne-Virumaa lunaosa maadel. Metskonna suurus on 18 149,2 hektarit ja see koosneb 63 katastriksusest. Metskonna ulatus phjast lunasse on 33 kilomeetrit ja lnest itta 38 kilomeetrit. Metskonna kontor asub Jgeva vallas Laiuse alevikus.
Praegune metskonna koosseis on noor ja teotahteline. Meil on usaldus ja hea meeskonnat, mis on ndses ts vga thtis. Meil ttab viis metsnikku, koormusindeks on seitse ja rohkem. Peale raiete ja istutamise, mida teeme saja hektari ringis, on metskond korrastanud teid ja kuivendusssteeme.
2000. aastast alates oleme rekonstrueerinud 3700 hektarit kuivendusrajatisi, ehitanud ja remontinud 25,5 kilomeetrit metsateid. Neid tid jtkub veel aastateks, sest metskonnal on 100 kilomeetrit metsateid ja kogu pind on kuivendatud. Muret tekitavad need alad, mis olid riigimetsa kljes ning on praegugi endiselt riigi omandis. Nendel aladel tegutsevad koprad, kraavid on vsastunud; teedeks ehitamata endised teetrassid on erasektor suutnud muuta lbipsmatuks.
Metskonna suurus ja koosseis on praegustes tingimustes optimaalne. Vaadates tulevikku ja teades, et metskonnaga ootab liitmist ligi 6000 hektarit metsamaad, vib oletada, et Laiuse metskonnast on ndseks saanud ks RMK kindlaid struktuuriksusi.



Ksitlenud Priit Kask Kask, Erastvere metskonna metsalem

Artiklile ei ole kommentaare
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet