Eesti Looduse fotov�istlus
2/2007



artiklid
Maailma metsad metsatstuse pilgu lbi

Venemaa Siberi taiga puiduvarud on tohutud, kuid mitmetel phjustel kasutatakse neist vaid vikest osa.
Artikkel tugineb FAO andmetele, mida saab lugeda Internetist aadressilt www.fao.org/forestry/fra2005

MAAILMA METSADE PINDALA VHENEMINE AEGLUSTUMAS
See levaade on omamoodi jrg Kalle Karolese artiklitele, mis on ilmunud Eesti Metsa 2004. aasta talvenumbris ja 2005. aasta kevadnumbris. Iga viie aasta jrel annab FAO maailma metsavarude hinnangu FRA (Forest Resources Assessment). 2005. aastal esitatud FRA analsis on kasutatud ekspertandmeid 226 riigist ja territooriumilt. Hinnangu aluseks on ligi 40 parameetrit alates metsavarude suurusest nende sotsiaalmajanduslike funktsioonideni.

Kui aastatel 19902000 vhenes metsade pindala aastas 8,9 miljoni hektari vrra, siis ajavahemikus 20002005 vaid 7,3 miljoni hektari vrra. Metsade kadumise peaphjusena nimetatakse maa minekut pllumajanduskasutusse; see nitaja on suurim Aafrikas (0,8% metsapinnast aastas) ning Luna-Ameerikas (0,4%). Rmustav on, et peale Euroopa lisandub metsi ka Aasias (ajavahemikul 20002005 0,18% aastas), ent paraku peamiselt Hiina ulatusliku metsaistutuse mjul. Kuid selle maailmajao troopilised vihmametsad on endiselt hvimisohus, ehkki on tehtud ka mningaid edusamme. Hiinas suurenes metsa pindala aastail 20002005 tervelt 2,2% aastas, seda letavad vaid eksootilised riigid, nagu Ruanda (6,9%), Island (3,9%), Bahrein (3,8%) ja Kuveit (2,7%). Euroopas laieneb kige kiiremini Iirimaa metsade pind: 1,9% aastas. Eesti ja Lti on oma 0,4 protsendiga kvasti le Euroopa keskmise (0,07%).

MAAILMA METSAD ON JAOTUNUD EBAHTLASELT
Kaks kolmandikku maailma ligi 4 miljardist metsahektarist asub kmnes riigis, pisut le poole viies ja veidi le viiendiku hes metsarikkaimas riigis Venemaal. Ebahtlaselt ei ole jagunenud mitte ksnes metsade pindala, vaid ka liigirohkus. Eriti liigirikkad on muidugi ekvaatori mbruse metsad. Kui Islandil on vaid kolm kohalikku puuliiki, siis Brasiilias on neid 7780. Et Brasiilias hlmab keskmine hektaritagavara 170 m3 Venemaa 100 m3 vastu, on maailma suurima puiduvaruga riik hoopis Brasiilia, ehkki 81,2 miljardit m3 on vaid ige pisut le Venemaa 80,5 miljardi. Hiina metsade keskmine hektaritagavara on aga kigest 67 m3, mis viitab selgelt sellele, et istutatud mets ei ole veel kuigi lhedal raiekpsusele.
Eesti ja leldse Baltimaad torkavad silma suure keskmise hektaritagavaraga: Eesti nitaja on 196 m3/ha. Phjuseks saab olla ainult krge keskmine vanus, sama on olukord ilmselt ka Ltis (204 m3/ha) ja Leedus (190 m3/ha).

MNES PIIRKONNAS RAIUTAKSE LIIGA PALJU, TEISAL LIIGA VHE
Kogu raiemaht maailmas 2005. aastal oli hinnanguliselt 3,1 miljardit m3. Hinnanguliselt seetttu, et umbes pool raiutud puidust kasutatakse ktteks ja selle kogust on raske tpselt hinnata. Raiemaht on jnud samale tasemele kui 1990. aastal, kuid maailmajaoti on suundumus erinev. Psikindlalt on raiemaht suurenenud vaid Aafrikas, mujal on tegemist kas kiirema (Aasia) vi aeglasema (Phja- ja Kesk-Ameerika) langusega. Euroopas ja Luna-Ameerikas on aastate 19902000 raiemahu langus asendunud tusuga, kuid 1990. aasta taset pole veel saavutatud.
Maailma suurima raiemahuga riikide jrjestus erineb tunduvalt nende jrjestusest metsade pindala jrgi.
Riigiti erineb suuresti ka metsavarude kasutamise intensiivsus, seda saab iseloomustada kogu metsavarust aastas raiutava osa kaudu. Kuna see antakse keskmisena kogu riigi kohta, vib tegelik raie intensiivsus kikuda sna suurtes piirides. Eriti suur on erinevus ilmselt Venemaal, kus oluline osa metsast paikneb raskesti ligipsetavates paikades. Suurimate metsariikide kaks rmust on Venemaa, kus aastane raie hlmab 0,2% kogutagavarast, ja Soome vastavalt 3%; lejnud jvad sinna vahele (Rootsi 2,4%, USA 1,5%, Kanada 0,7% ja Brasiilia 0,4%).
Torkab silma, et arenenud metsatstusega riikides on ka metsakasutuse intensiivsus suurem, seejuures on nii Soome kui ka Rootsi seadnud sihi raiet veelgi suurendada.
Eestis kndis metsaraie intensiivsuselt Soome taseme lhedale vaid suurima raiega aastal 2000, mil raiuti 2,9% kogutagavarast ja raiemaht vastas metsanduse arengukavas soovitatud aastasele mahule, ehkki puuliigiti tuli ette nii le- (kuusk) kui ka alaraiet (hall lepp). Samuti on alati kllalt palju olnud omanikuta metsamaad, kus majandustegevust ei toimu.
Viimastel aastatel on siiski erametsade probleem pigem ala- kui leraie. Endistel pllumaadel kasvanud kuusikud on altid haigestuma juurepessu nende seisund nuaks sageli kohe raiet. Praeguste kttepuidu hindadega tasuks juba raiuda lepikuidki, kuid nd pole enam mehi, kes oleks nus saega metsa minema ja langetustraktori juhtidestki suur osa on Eestist lahkunud. Peale selle halvavad raietid eraomanikku rviv maksussteem jm. tegurid.

EBAHTLASELT PAIKNEB KA METSATSTUS
Kige kontrastsemalt ilmneb maailma metsatstuse jaotumise ebahtlus okaspuu saematerjali tootmise ja tarbimise nitel.
2005. aastal toodeti maailmas kokku 326 miljonit m3 okaspuu saematerjali, ligi kaks kolmandikku sellest toodetakse ja tarbitakse Phja-Ameerikas ja Euroopas. Paberi ja papi tootmine paikneb pisut htlasemalt: suurem osa jaguneb Aasia, Phja-Ameerika ja Euroopa vahel peaaegu vrdselt.
Ilmselgelt ei saa selline ebahtlus globaliseeruvas maailmamajanduses enam kaua kesta. Esiteks peab tootmine liikuma toorainele lhemale. Niteks Stora Enso on teatanud, et ei ehita Euroopasse enam htki uut tselluloositehast ja investeerib selle asemel Luna-Ameerikasse ja Aasiasse. Teiseks: suure metsavaruga arenevates riikides suureneb ka tarbimine htesoodu. Kui on olemas nii toore, suhteliselt madalad tootmiskulud kui ka potentsiaalselt suure mahuga siseturg, ei saa tootmine neist riikidest kauaks eemale jda. Seni on selle loogika toimimist raskendanud poliitilised riskid, knealuste riikide siseturu madal ostujud jm. tegurid. Ent muutused on juba alanud.

ISTANDUSTE UUS IMEPUU LYPTUS
FRA 2005 defineerib istandikku jrgmiselt: istandik on hest vi kahest kohalikust vi vrliigist koosnev puistu, mida iseloomustavad htlane vanus ja paigutus. Seejuures ei ole oluline, kas on tegemist uue metsa rajamisega. Istandik on FRA 2005 jaoks ka intensiivselt majandatava metsaala taasmetsastamine. Siiski on hulk riike loobunud ksitlemast istandikuna lageraiele jrgneva ala taasmetsastamisel tekkinud metsaplvkonda. Eriti siis, kui on tegemist kodumaiste puuliikidega. Phjuseks on olnud roheliste protest monokultuuride vastu.
See lahkarvamus ei puuduta aga luna pool puidu saamiseks rajatavaid istandikke, mille mju maailma metsatstusele on tunduvalt suurem nende pindalast. Nii hlmasid istandikud 2000. aastal maailma metsadest vaid 5%, kuid neist saadi 35% tstuslikust puidust (Bowyer, 2004). Nagu juba mainitud, on metsaistandikke kige laialdasemalt rajanud Hiina, aastatel 20002005 suurenes sealsete istandike pind 1,5 miljonit hektarit aastas; kogu maailmas oli sama nitaja 2,8 miljonit. Hiina metsaistandike kiire kasv on seda mrkimisvrsem, et mujal maailmas on istandike rajamise esialgne kasvutempo aeglustunud, kuna nende tulusus on ldiselt osutunud oodatust viksemaks.
Tavaliselt kasvatatakse istandikes kiirekasvulisi puuliike. Senini lohutasid parasvtme metsaomanikud ja -tsturid end sellega, et judsa kasvuga kaasnev vike tihedus ja htlasi vhene tugevus teevad istandike puidust eelkige paberitstusele sobiva toorme. See trst vib peagi kaduda, sest juba on aretatud kiirekasvulisi heade tugevusnitajatega puiduliike. Niteks Weyerhauser kasvatab Brasiilias eukalpte, mille puidu tihedus on 650 kg/m3 (kasel 620 ja pgil 640 kg/m3). Omadustelt sobib ta parketiks, mbliks ja vineeriks. See eriline eukalptipuu on kahe alamliigi Eucalyptus grandise ja Eucalyptus urophylla hbriid, mis saab raiekpseks 15 aastaga, sirgudes selleks ajaks 40 meetri krguseks. Kuna raiering on lhike, on alumiste okste krvaldamine kasvavatelt puudelt sna odav nnda saadakse vrdlemisi palju oksavaba materjali.

TULEVIKUS ETENDAVAD THTSAIMAT ROLLI VENEMAA JA HIINA
Need kaks riiki on maailma metsatstuses tulevikus ilmselt olulisimad: mlemal on ha suurenev metsatagavara ning suur siseturg. Ent nende maade areng ei ole kulgenud htemoodi. Hiina metsatagavara suureneb, kuna istandikesse investeeritakse ulatuslikult, Venemaal aga seetttu, et palju metsa jb raiumata. Hiina oli 2004. aastal 54,5 miljoni kuupmeetriga maailma suurim puiduphiste plaatmaterjalide tootja (www. lesprom.ru, 19.12.05.) ja on hulk aastaid olnud maailma suurim vineerieksportija; investeeringuid jtkub peale Hiina ka Venemaale. Paberit ja pappigi toodab Hiina le seitsme korra rohkem kui Venemaa (2005. aastal vaid 7 miljonit tonni).
Hiina mju maailma metsatstuses on juba praegu vga oluline ja suureneb veelgi, Venemaal on aga ksnes potentsiaal, mida ei kasutata. Mneti vib isegi aru saada, miks Venemaa on vtnud tarvitusele drastilised meetodid, rakendades marpuidu suuri eksporditolle. Olukord pole testi kiita, kui okaspuu saematerjali tootmine Venemaal on vaid kmme korda suurem kui vga vikeste varudega Eestis, materjali nivtarbimine aga letab Eesti oma ainult neli korda. Samas on ksitav, kui hsti nende sisetarbimine statistikas kajastub. Kuid isegi suure ebatpsuse korral ei saa viga olla suurem kui ehk paarikordne.
Kiki metsatstuse tooteid tarbitakse Venemaal htviisi vhe. Seega: kui seal isegi nnestub raie- ja tootmismahte suurendada, ei pruugi sellest eksporti palju juda naftadollarite toel kerkiv ostujuline nudlus neelab suurema osa kasvust.

KAS METSAOMANIK OLLA ON TULUS?
ldjuhul ei tasu metsaomanik olla. Ega muidu ei oleks 84% maailma metsadest riigi omanduses. Maaomaniku jaoks on teised maakasutusviisid tulusamad ja ainult riik saab seda asjaolu ignoreerida. Erametsi on rohkem seal, kus on arenenum metsatstus, sest seal suudab tstus maksta puidu eest sellist hinda, mis metsaomanikule mingit tulu vimaldab.
Valdavalt saab metsaomanik tulu raiutud puidust. FRA 2005. aasta raport uuris ka seda, kuidas on muutunud maailma metsadest raiutud puidu vrtus. Selgus, et 15 aastaga on see vrtus suurenenud vaid 11% mrksa vhem kui inflatsioon. Jrelikult on raiutava puidu vrtus tegelikult vhenenud. Teatavasti peaks hinda tasakaalustama pakkumine ja nudlus. Euroopa osas on see tasakaal aga viimastel aastatel paigast ra.
Euroopa metsatstust takistab toormepuudus, mida on vimendanud taastuvenergiat soosiv energiapoliitika. Isegi autoriteetne uurimus (Geneva timber , 2005), mis ei arvesta puidu tarvitust energiatootmises, prognoosib, et Euroopa vajadus marpuidu jrele suureneb 2020. aastaks 2000. aastaga vrreldes keskmiselt 2,4% aastas: 771 miljonilt kuupmeetrilt 1210 miljoni kuupmeetrini. Knealune uuring lhtub oodatavatest majanduse kasvutempodest ega vasta ksimusele, kust vetakse puuduv toore. Sellest uuringust vib ksnes jreldada, et nudluse ja pakkumise tasakaal on tsiselt paigast ra. Jrelikult on praegu peaaegu vimatu prognoosida, milliseks kujunevad puidu tegelikud tootmismahud ja hinnatase Euroopas tulevikus.
USA eluasemeturul on kll seisak ja Kanada saematerjali eksport Inglismaale jlle alanud, kuid seegi ei ole tenoliselt piisav turu rahustamiseks. Ka Eestis on metsamaterjalide hinnad jrsult kerkinud. Eriti suur oli hpe viimasel soojal talvel, sest puitu raiuti ja veeti vlja vhem kui tavaliselt. Soe oli talv ka Venemaal, mis seni oli katnud meie toorme puudujgi.
Nii et varsti ehk isegi tasub metsaomanik olla. Kirjutab ju rilehtki (02.05.07.) investeerimisguru Jeremy Grahamit tsiteerides, et jrgmise seitsme aasta parim investeeringukoht on mets.

Kirjandus Bowyer, J. L. 2004. Changing realities in forest sector markets. Unasylva 219, 4, vol. 55. Geneva timber and forest study paper 20. European Forest sector outlook study. Main report. United nations, Geneva 2005. ECE/TIM/SP/20. Kukk, K. 2007. UPM Kymmene. Ettekanne metsanduse visioonikonverentsil, Tartu, 20.04.07.



Mrt Riistop, Eesti metsatstuse liidu asedirektor

Artiklile ei ole kommentaare
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet