Eesti Looduse fotov�istlus
2/2007



artiklid
Prandkultuuri inventeerimine on hoogsalt kimas

2006. aastal hakati meie metsades ulatuslikult prandkultuuriobjekte arvele vtma. Artikkel valgustab projekti eellugu, praegust kulgu ja tulevikutaotlusi.

KAITSTA SAAB SEDA, MILLEST ON LEVAADE Eesti Metsa 2004. aasta suvenumbris avaldasid Lembitu Tarang ja Jrgen Kusmin artikli Prandkultuuri uurimine peaks laienema Velise metsast kogu Eestile. Nd vime elda, et seal vlja pakutud julge tulevikuvljavaade on teluseks saamas. Eestvedajaiks on ikka olnud samad kaks meest. Kuid neile on lisandunud palju teisi.

Phiseaduse jrgi peab Eesti riik tagama eesti rahvuse ja kultuuri silimise lbi aegade. Midagi nudes meenub meile tihti vljend riik, see oleme meie. Hoopis vhem meeldib meil sama tlust kasutada olukorras, kus tuleb millegi eest vastutus vtta. Olen kindlasti seda meelt, et isegi metsas, kus krvaline pilk harva tegemisi jlgib, ei piisa kultuurivrtuste kaitseks ainult seadusest. Tunduvalt olulisem, et mitte elda mrav, on metsaomaniku isiklik suhtumine oma metsa kultuurivrtustesse. Olgu omanikuks siis riik vi eraisik. Ent kultuurivrtusi metsas on vimalik hoida alles siis, kui meil on selge levaade nii era- kui ka riigimetsas paiknevatest prandkultuuriobjektidest. Omaniku suhtumist saab kujundada, niteks koolituse kaudu ja toetades metsaomaniku tegevust prandkultuuriobjektide korrastamisel ja eksponeerimisel.
Peale phiseaduse ja metsaseaduse viitab prandkultuuri thtsusele ka keskkonnamjude hindamise seadus. Muu hulgas stestab see nude arvestada ka mju kultuuriprandile. Kuid sedagi seadust on problemaatiline tulemuslikult rakendada, kui me ei ole oma kultuuriprandit inventeerinud vi arvele vtnud.

2005. AASTAKS OLI AEG KPS ALUSTADA PRANDKULTUURI INVENTEERIMIST
Toona oli juba vlja ttatud unikaalse prandkultuuri inventeerimise metoodika ja seda katsealadel proovitud. Oli suurenenud prandkultuuri hoiu eest vitlejate huvirhm, ennekike tnu Ambla metsahistu juhi Toomas Lemmingu eestvttel tehtud teavitustle. Kiki huvirhmi ja pooli kaasates korraldati marlaud, teemat ksitleti metsandala ajal korraldatud seminaril, koostati prdumisi presidendi ja vabariigi valitsuse poole jms. Samal aastal oli uuel koosklastusringil metsaseadus, mille rakendusaktidesse sai lisada prandkultuuri teema.
2005. aastaks oli RMK-l kui riigimetsa majandajal kujunenud selge huvi rakendada ja rahastada arengukavas snastatud printsiipe. Arengukavas oli kirjas, et RMK ttajad on kompetentsed metsa puudutavates keskkonnaksimustes, tegutsevad metsakeskkonda sstes ja propageerivad aktiivselt metsa keskkonnavrtusi. Sel ajal suutsime Eesti metsade prandkultuuri inventeerimise vastu huvi tundma panna ka soomlased. Soome erametsanduse arenduskeskus Tapio oli valmis kaasa lma, et taotleda projekti rahastamist Euroopa tukefondidest.
Eelduste loetelu viks jtkata. Aga thtis oli ka teine pool: koondada raha, mte ja jud, et kigepealt teha prandkultuuri alginventuur ja leida selleks optimaalne lahendus. Vimalus leiti INTERREG III A programmi projektitaotluses, mis ka heaks kiideti. Eestist on kaasrahastajad siseministeerium, keskkonnaministeerium ja RMK. Soome projektitegevusi hakkas korraldama sealne metsamajanduse arenduskeskus Tapio, kaasrahastajaks sai Uudenmaan Liitto. RMK on siiski olnud projekti juhtpartner. Sestap kannab RMK suurimat finantskoormust, sest projektitegevusi rahastatakse tagantjrele.

INVENTUURI ALUSTATI HARJU-, LNE- JA RAPLAMAAL
Kigepealt seati selged sihid. Otsustati alustada kolmes maakonnas: Harju-, Lne- ja Raplamaal. htaegu peeti vajalikuks parandada metsaomanike ja ldsuse teadlikkust sstva ja mitmeklgse metsakasutuse alal. Samuti kavatseti algatada koostprojekte Eesti ja Soome metsaomanike ning metsaomanike henduste vahel. Tehti otsus luua metsaregistri vm. juurde prandkultuuri alamregister. Kolmes eelmainitud maakonnas veti nuks inventeerida metsanduslikku prandkultuuri nii riigimetsas kui ka vljaspool seda.
Harju-, Lne- ja Raplamaal korraldati maakondlikud teabepevad, et tutvustada projekti ja selle eesmrke. Nii loodeti leida inimesi, kes oleksid huvitatud inventeerija tst.
Oli selge, et inventuuri edukuse mrab helt poolt omavalitsuste suhtumine, teisalt aga phendunud inventeerijad, kes suudavad muuta ka omavalitsuste suhtumist. Meeldiva llatusena kogesime maavalitsuste ja maakonna keskkonnateenistuste ttajate tugevat toetust; mlema institutsiooni metsaga seotud funktsioone ja thtsust olin seni pidanud vga ebamraseks. Aga just nemad aitasid les otsida kohalikud koduloo - huvilised, aktiivsemad metsaomanikud ja muidu tegusad inimesed. Oli suur rm nha, et meie esimesele inventeerijate koolitusele kogunes le neljakmne inimese. 2006. aasta kevadel alustas 22 neist iseseisvat td mitmes Rapla- ja Lnemaa vallas.

INVENTEERIJA PEAB HTAEGU OLEMA MISJONR
Inventeerimine ei ole raketiteadus, julgustas neid inimesi koolitustel Jrgen Kusmin. Selle t lihtsam ja konkreetsem pool on prandkultuuriobjektide leidmine, pildistamine ja kaardistamine. Vhemalt niisama oluline on inventeerija kui misjonri roll. Prandkultuuri uurijal tuleb suhelda vga paljude inimestega. Ta peab lvima omavalitsusega, selgitades inventuuri eesmrke, ennetades vastuseisu ja prates omavalitsusi prandkultuuri usku. Vltimatu on suhelda metsaomanikega ja selgitada nende omandil paiknevate objektide kultuurivrtust. Inventeerija peab oskama metsaomanikule juhatada, kust saada nu ja toetust prandkultuuriobjektide majandamiseks vi korrastamiseks. htlasi tuleb prandkultuuri arvelevtjal saada jutule paikkonna teadjamate meeste ja naistega, kes mletavad vrtuslikke koduloolisi andmeid. Primused tuleb tpselt kirja panna. Inventeerija kohustus on suhelda ka muinsuskaitsespetsialistidega, et riikliku kultuurivrtusega objektid saaksid riigi kaitse. Kogu tehtut on tarvis kajastada kohalikus ajalehes ja valla Interneti kodulehel, et teavitada ldsust inventeerimise tulemustest. Tnu tegusatele inimestele lpetati td 2006. aastal thtajaks. Inventeeriti le 200 000 hektari metsamaad ja kaardistati le 2000 prandkultuuriobjekti.
Tnavu jtkusid td Harjumaal. INTERREGi sekretariaat hindas projekti senise kigu edukaks ning selleks aastaks eraldati projektile lisaraha. Selle raha eest otsustati teha metsandusliku prandkultuuri alginventuur Jrvamaal. Samuti sai asuda koostama prandkultuuri ksiraamatut ning koostada ja paigaldada inventeeritud maakondade kultuuriobjektide teabetahvleid.

METSANDUSLIK PRANDKULTUUR ON SAANUD AKTUAALSEKS VLJASPOOL PROJEKTI RAAME
Ndseks on vana kaardive inventeerijad tutvunud Soomes prandkultuuri eksponeerimise ja kasutusega loodusturismis ning oskavad kogemusi jagada meie metsaomanikele. Juunis koolitatakse Eestis kaks rhma Soome metsaomanikke, esitledes inventeeritud alasid. Lisandunud on uusi inventeerijaid, kes tegutsevad Jrvamaa metsades. Ksiraamatu koostamise trhm, kuhu kuulusid Lembitu Tarang, Jrgen Kusmin, Maire Raid, Rein Kaljuvee, Triin Neljandik ja Kristiina Hellstrm, on materjali kokku pannud ja le andnud toimetaja Toivo Meikarile. Ksil on uute teabetahvlite hankimise korraldamine.
Samal ajal on saavutatud palju muudki. Prandkultuuri miste on judnud mitmetesse arengukavadesse ja strateegiatesse. Mullu tegi RMK prandkultuuri eelinventuuri, mis on hea algmaterjal edaspidi. Algatatud on projektist lhtuv koost ja andmevahetus kirjandusmuuseumi ja Tartu likooli arheoloogia kabinetiga. Meie metsanduslikku prandkultuuri on vastavates vljaannetes ilmunud ettekannete ja artiklitega tutvustatud kahele vlisorganisatsioonile: IURFRO (metsateadlaste organisatsioon) ja IFSA (metsanduslipilaste hendus).
Erametsakeskuse kaudu on 2006. aastast saadik vimalik taotleda prandkultuuriobjektide hooldustoetust. Toetuse saamise eeldus on objektide inventeeritus ja omaniku valmisolek seda tulevikus eksponeerida. Tnavu 23.25. augustil Saaremaal peetava Balti metsaseltside konverentsi peateema on metsanduslik prandkultuur ja selle talletamine. Eesti metsaseltsi kodulehel alajaotuses Prandkultuur on tle rakendunud prandkultuuriobjekti teatamisvorm aadressil http://www.metsaselts.ee/ index.php/page,parandobjekt. Objekte saab esitada igaks kogu Eestist; teatamisvormi vib vabalt levitada.

INVENTEERIMISKAVA ULATUB 2010. AASTANI
Aastaid 20012005 vime pidada ideede ja inventeerimisphimtete loomise ning ettevalmistustde ajaks, 2006 2010 peaks kuluma esmase inventuuri peale. Kui esialgu olid vtmeisikuiks prandkultuuri inventeerimise algataja Lembitu Tarang ja selle idee toetajad ning edasiarendajad Toivo Meikar, Rein Kaljuvee ja Jrgen Kusmin, siis teisel etapil muutub mravaks tavainventeerijate roll. Nende aususest ja phendumusest oleneb suuresti nii inventuuri tulemus kui ka metsaomanike sellealane teadlikkus. Tegevusplaan aastateks 20062010 on toodud tabelis.
Kuigi tabelis (tabel trkivljaandes) pole Eesti saari, ei j kindlasti needki inventeerimata. RMK puhkemajanduse osakond talletab Saare- ja Hiiumaal agaralt prandkultuuri.
Kogu Eestis peaks prandkultuuri alg- vi esmainventuur praeguse kava jrgi olema tehtud 2010. aasta lpuks. Edaspidi peaks objektide seire, majandamissoovituste andmine jm. kuuluma enesestmistetavalt metsakorralduse juurde. Nnda oleks tagatud ldkasutatav pidevalt uuenev andmebaas, kuhu oma prandkultuuri leidudest saavad teatada nii metsaomanikud kui ka muud asjahuvilised.



Vaike Pommer, RMK arendus- ja konsultatsiooniosakonna konsultant

Artiklile ei ole kommentaare
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet