Eesti Looduse fotov�istlus
4/2002



Artiklid
Metskond asustab riigimetsi ehk METSALEMA ARGIPEV

Rohelise randiga mtsi ja uhket pagunitega kuube Ilumetsa metsalemal Kaarel
Tiganikul pole. See-eest on Tiganikul harjumus ja oskus valitseda metskonda.

Ilumetsal on ta valitsustd teinud 24 aastat.
Kui metsalem tahab oma t tulemust nha, peabki ta kaua he koha peal olema, reedab Tiganik ametisaladuse.

Metskond elab riigimetsas
Metskond on riigimetsa haldav ja majandav organisatsioon, mis allub riigimetsa majandamise keskusele, defineerib Kaarel Tiganik muretult ja kontorlikult. Kontor ongi metsalema peamine tkoht. Juhtub, et mnel tndalal ei psegi ametimees Tiganik laua tagant puude alla.
Plvamaal asuv Ilumetsa metskond laiutab 13 100 hektaril. Pindala jrgi hinnates on tegemist keskmise metskonnaga, metsa majandamise tempo ja thususe poolest jtab Ilumetsa aga enamiku Eesti omadest selja taha.
Tiganiku juhitavas metskonnas on puude seas liidripositsioonil mnnid. See okaspuu on enda alla krahmanud 76 protsenti metskonna maadest. Allesjnud veerandikul kasvavad kuused-kased rmsalt pooleks.
Niisugust metsa, mille kohta ei oskagi nagu mets elda, meil peaaegu pole, kiidab Tiganik oma usaldusala metsa.

Metsalem on konomist-kologist
Mida teeb metsalem? Kige lihtsamalt eldes on metsalema asi vaadata, et metsa langetataks niisama palju (parimal juhul vhemgi), kui neid juurde kasvab, ning et asemele kasvav mets ei ole kehvem mahavetust. Eestis on metsa keskmine juurdekasv 5,0 tihumeetrit hektari kohta, Ilumetsas on see number pisut suurem, ulatudes pris kuue ligidale.
Metsa majandamine neb vlja nii.
Tiganikule ehk siis metsalemale allub neli kontorittajat, paar traktoristi,mniteist raietlist ning kuus metsnikku. Metsnikud teevad metsalemale ettepaneku, kus vaja jrgmisel aastal puud maha vtta, kuhu kultuure juurde istutada, missuguseid noorendikke hooldada.
Metsalem siis arvestab, kus mida teha, ning asub seejrel korraldusi andma. Enamiku tdega saab metskond omal jul hakkama, ainult raiemehi tuleb umbes neljakmne protsendi ulatuses juurde palgata.
Puude mahavtmisest keerulisem ja aeganudvam on kasvatada uut metsa. Metsa uuendades peab pelga istutamise ja klvamise krval hoolitsema, et ka noorendikud korralikult vlja kasvaks. See thendab: tuleb peale passida, et maha istutatud kuuskedest kasvaks lpptulemusena ikkagi kuusik, mitte kaasik.

Kui puud ei sobi kokku
Mnda kultuuri peab isegi kaks korda aastas hooldama, tunneb Tiganik metsauuenduse argipeva ning jutustab, kuidas pealetikkuv vsa ja isegi krge rohi vib noorukese puu lmmatada. Paha suudavad sja klvatud vi istutatud kultuurile teha ka teised puud.
Mnd ja kask niteks kokku ei sobi, kinnitab hrra metsalem.
Enamikul ppustel, mida metskonna tlistele korraldatakse, rgitaksegi just eelkige sja istutatud noorte puude eest hoolitsemisest. Kui hooldusraie korral kib metsnik ala lbi ja mrgib sae alla minevad puud tmeeste jaoks ra, siis sja istutatud puukeste eest hoolitsedes peab tline oskama ise t kigus otsustada, mida vtta, mida jtta.
Tiganik ise istutas sel aastal nii neliviissada noorukest kuusepuud. See oli rohkem hobi korras, peab metsalem oma otsest panust uue kuusiku kasvamisse thiseks.
Sel aastal sai le saja hektari Ilumetsa metsakonna maadest tunda istutus- ja klvitid ning looduslikule metsauuendusele kaasaaitamist.

Rvlid ja rmps
Tnavu on Ilumetsas kasvavat metsa varastatud 600 tihumeetrit. Ja loomulikult on rvlangetajad vtnud kige paremat puud.
See teeb kakskmmend metsaveoautotit! ohkab Tiganik. Vargaid enamasti ei avastata. Mullu sattus siiski metsnik peale, kui mehed parajasti vraid puid langetasid. Vargad olid tookord aga ka laialt ette vtnud: raieplastilt ligatud saak ulatus 200 tihumeetrini.
Eelmisel aastal saime kahjutasuna tagasi 8700 krooni, muigab Tiganik ja resmeerib: Tegelik kahju ulatub sadadesse tuhandetesse kroonidesse.
Teine probleem, mis metsalemale peavalu valmistab, on inimesed, kes ei tee vahet metsal ja prgimel. Tartu Plva maantee-rt koristavad Ilumetsa tlised korrapraselt.
Ilumetsa on tellitud hulk silte: Prgi mahapanek keelatud! Tiganik arvab, et see aitab: kui ks jtab sodi metsa alla viskamata, ehk vtavad jrgmisedki ppust. Kogemused kinnitavad, et praht sigitab prahti: uus must kilekott sigineb sinna, kus on samasugune ees.
Samas: kui ettevalmistatud metsasisestes ja -rsetes puhkekohtades ja matkaradade res on prgikastid olemas, siis suuremat sodi loodusesse ei satu.

Punane kukk
Kaarel Tiganik oli olnud metsalem tervelt viisteist aastat, enne kui esimest korda tema valdustes tulekahju sttis. Staja oli tookord ike!
Tiganiku hinnangul muutusid metsad tulealtimaks heksakmnendate alguses, kui pllupidamine ji soiku ja metsade vahele kuivasid suured kuluvljad.
Sellel suvel oli Ilumetsas nneks ainult ks tulekahi, millele saadi igel ajal jaole. Samal peval kustutati ra, ndal aega passiti peale, et leease uuesti krssama ei hakkaks.
Muuseas, metskonnad kasutavad veel vanu sjave tuletrjeautosid, mis manverdavad puude vahel nagu slaalomisitjad, samal ajal kui suurtel psteameti masinatel on kitsukestel metsateedel keeruline niisamagi sita.

Teised loomad
Punane kukk pole ainus elukas, kes metsale liiga teeb. Suurimad kahjurid on muidugi pder ja kobras. Omal ajal tegi pder palju pahandust, meenutab Tigane pdrapopulatsiooni eelmist krgaega. Toona ei saanudki metsamehed mnninoorendikke ise harvendada: pder tegi selle t nende eest ra. Vahel harvendas suuresraline harvendaja mnniku nii ra, et okaspuumetsast ei saanudki enam asja leht tuli peale, kui vljenduda metsameeste keeles.
nneks on meie piirkonnas riigi jahimajand, rmustab Tiganik, kes on ka ise jahimees, kuigi satub, pss seljas, metsa vaid mned korrad aastas. Ja siiski ritab ta ennast pigem ajajaks sttida kui ktiliinil passida. Pdra krval teeb metsale kurja ka kobras. Ja viksematest elukatest muidugi krsakas, keda noor Kaarel kis omal ajal DDT-ga trjumas.
Veel elavad Ilumetsas nagu igas iges laanes hunt, karu, mitu kotkaliiki ja metsis. Musta toonekurge olla nhtud... Tavalisematest loomadest rkimata. Kahe jneseisanda kaklus metsamajandi kontori akende all peatas kord isegi koosoleku. Vanad metsnikud vaatasid imestunult, kuidas uks haavikuisand teist pikk-krva klohmis.
Metskond hoolitseb loomulikult ka loomade-lindude eest. Sel aastal pstitati niteks nelisada pesakasti!

Riigimetsa on lihtsam kaitsta
Ilumetsas on kaitsealust metsa kaks ja pool tuhat hektarit, poolteist tuhat hektarit on vaja veel vormistada.
Aeg-ajalt kerkib ksimus, mida ja miks kaitstakse, pole Tiganiku meelest looduskaitsjate tegevus alati igustatud. Riigimetsa poolel on sihtkaitsevnd, sealsamas krval olev talumets aga mitte ilmselt on riigimetsa lihtsam kaitsta, arvab Tiganik ja tmbab kainet talupojamistust appi vttes otsad kokku: eks looduskaitsjad ajavad ka protsenti taga.
Niteks toob kaitstavaid maid juurde programm Natura 2000. Programmiga ksikes kivad muidugi mitmesugused koolitused. Rohelised arvavad millegiprast, et metsamees tahab vaid kasu saada, kurdab Tiganik. Mulle on see solvav. Natura 2000 ppepeval tles koolitaja, et nende eesmrgiks on silitada mets ka meie lastelastele! No mida mina olen siis siin need kakskmmend neli aastat teinud?
1982. aastal valetas Tiganik he 160- aastase ilusa mnniku metsisemngu alaks. Selleks, et ilusaid puid maha ei vetaks. Prast veti mberkaudu veel neli kvartalit kaitse alla.
Ei tea, kki ngi seal keegi metsist! muheleb Tiganik, meldes vimsale, kuigi majandusliku vrtuse kaotanud mnnikule.



Rainer Kerge

Loe kommentaare (1)
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet