Eesti Looduse fotov�istlus
2/2007



metsandal
Metsandala ritused ei piirdunud ndalaga

Tnavu 15. korda peetud metsandala Mets lheb peale ritusi jagus mitmesse ndalasse.

VISIOONIKONVERENTSIL PAKUTI TULEVIKUNGEMUSI
20. aprillil peeti Tartus metsanduse visioonikonverents, kus osales le 150 metsandus- ja puidutstussektori ttaja ning metsa ja keskkonnaga seotud isiku.
Esinejate hulgas olid Sstva Eesti Instituudi juhataja Valdur Lahtvee, Kaido Kukk puidutstusettevttest UPMKymmene, Urmas Tartes Eesti maalikoolist, metsanduskonsultant Petri Vasara (konsultatsioonifirma Pyry OY, Soome) ja RMK arendusdirektor Andres Onemar.
Peale tavaprase olukorra ning tulevikuvljavaadete hindamise ksitleti ka puidukasutuse seniseid ja tulevikusuundumusi, puiduenergia perspektiive, innovatsiooni rolli metsanduses, looduskeskkonna muutusi ja metsanduse mainet.
Meie metsade ja metsanduse tuleviku kohta esitati nii intrigeerivaid ngemusi kui ka reaalseid suundumusi. ht kiiresti arenevat puidujtmete kasutuse valdkonda tutvustas vrske riigikogu liige Valdur Lahtvee. Tema hinnangul suureneb lhema kmne aasta jooksul elektritootmisel puidujtmete osakaal praeguselt 0,1 protsendilt 68 protsendini. Eelmise riigikogu poolt on juba tegelikult vastu vetud otsus toetusskeemide kohta biomassi kasutamiseks energeetikas, see hlmab ka metsajtmete kasutamist, kinnitas Lahtvee.

MAAMESSIL TUTVUSTATI METSATMASINAID JA KORRALDATI RAIEVISTLUSED
20. aprillil avati ka maamess. Nagu varasematelgi aastatel, ti see ritus Tartusse rohkesti huvilisi. Tnavu oli neid 27 000. Kolmel peval sai nha rahvusvahelist pllumajandusnitust, kia toidumessil, uudistada aiandusnitust ja teha pai tutunnistusega loomadele.
Nitusel andis tooni metsandussektor. Erilist huvi tunti uusimate puidutstus- ja metsatmasinate vastu. Nende td demonstreeriti Tiksoja metsas. Raievistlusel Kevadkarikas 2007 olid peale Soome ja Lti raiemeeste kohal eestlastest maailmameistrid. Visteldi puu langetamises, saeketi vahetamises aja peale, tpsussaagimises, palgi kombineeritud jrkamises ja puu laasimises. Kevadkarika vitis Valgamaa mees Andres Olesk, kes mullu kuulus Otepl peetud raie maailmameistrivistlustel vitjameeskonda ja ji individuaalselt teiseks. Enne viimast ala juhtisid soomlased, laasimisega aga rebis Olesk end ette, tles raievistluste peakorraldaja Aarne Liiders.

METSAPEALINNA LIPP HEISATI VRUS
7. mail Vrus peetud metsandala avaritusel sai esmalt sna Eesti metsaseltsi president Kaupo Ilmet. Ta andis Vru linnapeale Kersti Kosaarele le metsapealinna tunnistuse nr. 4. htlasi meenutas Kaupo Ilmet professor Oskar Danieli ehk metsapapat, kes 79 aastat tagasi metsandalatele aluse pani. Tol korral oli Eestis metsa vaid 20 protsenti praeguse 53 asemel. 20 000 tiinu raiesmikke oli metsastamata. See tingis vajaduse leriigilise metsaistutuse jrele, mida hakatigi metsandalate raames tegema. Teiseks phjuseks oli vajadus muuta Eestimaa kauniks, tles Ilmet.
Kunda noor linnapea Allar Aron meenutas linud aastat, mil Kunda oli metsapealinn. Aasta oli meie jaoks vga tine. Istutasime oma linna le 10 000 puu, sest puid ei saa heski linnas liiga palju olla, snas Allar Aron. Siis andis ta metsapealinna lipu le Vru linnapeale Kersti Kosaarele.
Seejrel said sna Vru linnapea Kersti Kosaar ja linnavolikogu esimees Tnu Anton. ritust ilmestasid Vru Kreutzwaldi gmnaasiumi segakoori esitatud laulud, tantsu keerutas Vru Kesklinna gmnaasiumi segarahvatantsurhm Siisike ja Vru 1. phikooli 6.b klassi lapsed lugesid omaloomingulisi luuletusi.
Siis hakkas orkester mrtsuma ja metsandalast osavtjad suundusid rongkigus Vru lipuplatsile, kus heisati Kundalt saadud metsapealinna lipp ning istutatid koos metsaseltsi presidendi Kaupo Ilmetiga kolm iluunapuud. Edasi mindi Kandle rahvamajja, kus peeti knekoosolek. Seal anti teada ka tnavuse metsanduse elutpreemia laureaadi ja erametsasbra tiitli laureaadi nimed. Eesti metsahendused ja -institutsioonid kuulutasid elutpreemia laureaadiks metsateadlase Ivar Etverki. Eesti erametsaliit andis tnavuse erametsasbra tiitli Eestimaa looduse fondi metsaspetsialistile Kaupo Kohvile.

TALLINNAS RIIGIKOGU FUAJEES AVATI METSATEEMALINE NITUS
8. mail avati Toompeal riigikogu fuajees metsateemaline nitus Mets lheb peale. Nituse avas riigikogu liige Kristiina Ojuland. Nituse on koostanud Sagadi metsakeskuse ttajad. Rhk on metsa majanduslikul ja prandkultuuriloolisel aspektil. Teemat valgustas oma snavtus RMK juhatuse liige Olav Etverk. Eestis pole viimastel sajanditel kunagi nii palju metsa olnud kui tna le poole Eesti maismaast on kaetud metsaga, mrkis Olav Etverk. Oleme metsasuselt Euroopas neljas riik. Metsal on Eesti riigile oluline roll nii majanduslikust kui sotsiaalsest aspektist. Samuti on mets oluline prandkultuuri kandjana.
ritusel pakuti metsasaadustest suupisteid, mille olid valmistanud Sagadi hotelli restorani kokad. Huvilised said ise ktt proovida: ligata pihlakast ette antud kaaluga kettaid.
Ekspositsiooni tutvustas lhemalt RMK Sagadi metsakeskuse juhataja Krista Keedus. Oleme seekord inimesekesksed. Mida hinnatumaks muutub meid mbritsevate materjalide keskkonna- ja inimsbralikkus, seda olulisemaks materjaliks puit muutub, selgitas ta.

RITUSED TALLINNAS KULMINEERUSID METSATLLI KONTSERDIGA
11. mail peeti omaprane ritus Tallinnas Raekoja platsil. Seal andis tasuta kontserdi ansambel Metsatll. Esmaettekandele tuli Robert Sermati ja Heini Vaikmaaa loodud heliteos Mets lheb peale. Selles osalesid ka tantsijad Katrin Essensoni juhendusel. Peale Metsatlli esines ansambel Taak. rituse kigus loositi vlja hupallisit, ndalavahetus riigimetsa majandamise keskuse puhkemajas ja metsaistutamisreis. Thtis pole mitte ainult metsaminek, vaid see, et tekiks dialoog metsamineja ja metsa vahel. See on omakorda aluseks muutustele ja aitab paremini mista metsas toimuvat, mrkis vabahurituse peakorraldaja Erik Konze. Dialoogi alustamiskeeleks valisime muusika keele, mida kik mistavad.

METSANDALA LPUS KIS METSAPEALINNAS EESTI VABARIIGI PRESIDENT
12. mail alustas president Toomas Hendrik Ilves oma poolepevast Vruvisiiti Roosisaarelt Kuninga talust, kus linnapea ja volikogu esimees andsid riigipeale luna.
Kuninga talu valiti lunatamiseks osalt seeprast, et president soovis sa talus. Tervituseks pakuti riigipeale Haanja mehe napsi ehk kohalikku kanget alkoholi. Prast lunaski sitis president Smerpalu valda vaatama puidutstusettevtet GM Panels.
Seejrel heitis ta Vrus pilgu Kesklinna pargile ja spordikeskusele, osales laste metsateemaliste joonistuste nituse avamisel ning istutas Koreli oja rde kuuse.



Hendrik Relve

Artiklile ei ole kommentaare
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet