Eesti Looduse fotov�istlus
1/2007



Artiklid
Eesti puitktuste tulevikuvljavaated

Tuuleenergiapark Pakri poolsaarel.
Hendrik Relve
Bioenergia valdkonda kuuluvatest energiaallikatest on perspektiivsed kik puitktused. Vaatleme nende ktuste kasutamise
vimalusi ja probleeme Eestis lhemalt.

LESKUTSE KOOSTADA BIOMASSI KASUTAMISE ARENGUKAVA TULI EUROOPA KOMISJONILT Bioenergeetika on tnapeva hiskonna vtmetermineid. ha sagedamini arutlevad selle le nii poliitikud, ametnikud, teadlased kui ka ldsus. Phimtteliselt ollakse ksmeelel, et taastumatute energiaallikate krval tuleks ha enam vtta tarvitusele taastuvaid energiaallikaid. Nende hulka kuuluvad kik puidulist pritolu ktused.

Aastaks 2010 on Euroopa Liit kavandanud saada 12% energiast taastuvatest energiaallikatest; bioenergia etendab selles otsustavat rolli. Euroopa Komisjon kutsus oma 2005. aasta teatises Biomassi tegevuskava liikmesriike les koostama biomassi tegevuskavasid. Seda komisjoni teatist arutati mullu 13. aprillil vabariigi valitsuse istungil. Oma otsusega kohustas valitsus pllumajandusministeeriumi vlja ttama arengukava, edendamaks biomassi ja bioenergia kasutamist. Nnda tahetakse metsaomanikele ja soojatootjatele jagada laialdast teavet puitktuste kasutuse kohta, suunata neid sstlikult tarvitama puitu kui mitmeklgset loodusvara.

RMK ARENGUKAVA NEB ETTE AIDATA KAASA KOHALIKU SOOJUSENERGIA TOOTMISELE
Riik on Eestis suur metsaomanik, seega on tal ka laialdased vimalused kasutada puitu. Ent kui plaanime puidukasutust suurendada, peame kigiti kaaluma sellega kaasnevaid mjusid. Suurim riigimetsa majandaja on RMK, kes hakkas mned aastad tagasi varuma ja mma peale traditsioonilise kttepuidu ka raiejtmeid. Mk on sedapuhku viksema kaaluga kui tarbepuidu puhul, sest esmane eesmrk on aidata arendada kohaliku soojusenergia tootmist.
Kurvastusega tuleb tdeda, et olukord ei ole kuigivrd muutunud. Esiteks ei ole soojatootmises puitktused omandanud suuremat kaalu ja teiseks ei ole metsaomanikule nende mk tulus. Kui traditsioonilise kttepuidu hind on viimase viie aastaga kahekordistunud, siis raiejtmete mk mrgib endiselt vaid head tahet anda ldsusele teada taastuvenergia thtsusest, ei enamat.

PRAEGU ON RAIEJTMEID LIIGA KULUKAS JA KEERULINE KOGUDA
Riigikogu kinnitas 15. detsembril 2004. aastal Ktuse- ja energiamajanduse pikaajalise riikliku arengukava aastani 2015. Selle phieesmrk on saavutada, et aastal 2010 hlmaks nn. taastuvelekter (s.o. tuuleenergiast ja bioktustest toodetud elekter) 5,1% brutotarbimisest. Seega on viimane aeg vtta meetmeid, mis suunaksid tarbijaid ja tootjaid kasutama energiaallikaid, mida eelistab riik.
Kohaliku puidutstuse tootmisjke saab varuda vrdlemisi hlpsasti ja vikeste kuludega, ent raiejtmete kttesaamine on mrksa kulukam ja keerulisem. Esmalt tuleb arvestada loodusoludega: tooret ei saa varuda mis tahes ajal. Need kulutused tuleb katta, et soojusenergia tootmiseks vtta tarvitusele kogu kttesaadavaks hinnatud puitktuste kogus. Vaid sel juhul suudab puiduliste bioktuste kasutus mjutada energiabilanssi.
Energiamajanduse arengukava jrgi peab valitsus maksuprobleemid lahendama juba 1. jaanuariks 2008. Kui see nnestub, muutub bioenergia toorme hankimine metsast konkurentsivimeliseks. Seni tuleb tdeda, et toormevarud on olemas ja ka tarbijaid leidub, kuid nende vahele jva olulise lli ehk hanke- ja varustuslogistika kulutused peab keegi vhemalt osaliselt katma. Praegu ei saa mda vaadata tigast, et raiel jetakse hulganisti maha puitmaterjali puu- ja psarindest, mida phimtteliselt peaks koristama ja kasutama.

EESTI MAALIKOOLI TEADLASED UURISID RAIEJTMETE KOGUMIST JA TTLEMIST
RMK tellimusel valmisid 2006. aasta lpus Eesti maalikooli teadlaste uurimistd, mille siht oli teha kindlaks, kuidas mjutavad raiejtmed keskkonda: mullastikku, taimi ja loomi. htlasi analsiti raiejtmete kogumise ja ttlemise tehnoloogiaid. Selgitati sedagi, mis toime ilmneb siis, kui jtmed on metsast vlja viidud. Neile teadmistele saame metsamajandajatena tugineda, kui puitktuste tarvitus suureneb.
Nd teame, et raiejtmete ja kndude metsast vlja viimine ei kahjusta mulda ega taimestikku. Uurimist on teinud oma ala professionaalid ning pole vajadust eksperthinnangu jrele. Edaspidi on RMK huvitatud valima katsealad, kus varumistde kigus selgitatakse koosts teadlastega raiejtmete ja kndude kogused eri kasvukohatpides.
Seega: seni kasutamata varud on meil olemas, kuid nende laiaulatuslikku kasutuselevttu piirab praegu nii optimaalse varumistehnika puudus kui ka soojusenergia tarvituse ldprobleemid. Lviosast kttepuidust toodetakse peamiselt soojust vikese vimsusega kateldes. Ent kui tahame rohkem tarbida puit- ja teisi bioktuseid, tuleks rajada mrksa suurema vimsusega elektri- ja kttejaamu. Samas ttavad nendes Eesti piirkondades, kuhu oleks otstarbekas selliseid jaamu ehitada, vrdlemisi uued soojust tootvad seadmed.
Kui projekteerime koostootmisjaamu, tuleb lahendada ksimus, kuidas kasutada vabanevat soojusenergiat, eriti suvel. Uusi projekte kavandades tuleb kohe arvesse vtta ka varude paiknevus. Kas selles piirkonnas jtkub tooret suurtootmise jaoks ja kellega tuleb konkureerida? Niteks Kesk-ja Lne-Euroopas ilmneb juba esimesi mrke selle kohta, et esmase puidutstuse toormevajaduse kasv hakkab prssima energiaprojekte ja ka vastupidi. Suurte tselluloositstuste mure on samasugune, sest sobiva toorme kvaliteediomadused on sisuliselt samad. On tstatatud ksimus, kas on ige edendada bioenergiat puiduliste ktuste alusel, kui nudlus tarbepuidu ja puittoodete jrele samuti suureneb, kuid metsaraiet suurendada ei saa vi seda hoopis piiratakse.

OLUKORRAST NOKK KINNI JA SABA LAHTI, SABA KINNI JA NOKK LAHTI ON VAJA VLJA PSEDA
Bioenergia nudluse ja pakkumise suhe ning vljavaated ei ole veel selged: ebakindlus on arvatust mrksa suurem. Paraku ei ole meil ikka levaadet, kui palju ja mis liiki puitu kasutatakse otseselt energia tootmiseks ja millised tegurid seda mravad. Peame silmas, et fossiilktuste hind tuseb ja ldsuundumus on vtta ha rohkem kasutusele taastuvaid energiaallikaid. See peaks soodustama puidulistel ktustel phinevat energiatootmist.
Kuigi energiamajanduse arengukavas on snastatud taastuvate energiaallikate (eelis)arendus, ei osata ometigi vastata, kui palju nende kasutusmahust on vimalik tita puitktustega? Kas metsad ja muud puiduvaru allikad suudavad nudlust rahuldada ja kui, siis mis tingimustel? Praegu pole ei vike- ega suurmetsaomanikel (sh. riigil) kindlustunnet ega motivatsiooni anda oma panus bioenergeetika arengusse, sest metsakasutuse maht kahaneb, karmide normatiivaktide rohkus on tinginud metsamajanduse tootluse languse ning looduskaitsepiirangute kehtestamise kord pole pdev.
Olukorrast nokk kinni ja saba lahti, saba kinni ja nokk lahti oleks vaja kuidagi vlja pseda. Usutavasti tuleb selleks ldriiklikud eesmrgid testi ellu viia, limida puiduvarude kasutus optimaalse hankelogistika kaudu energeetika oskusteabega ning muuta metsamajandamine ja sstev metsakasutus avalikult soositavaks.



Ulvar Kaubi, RMK metsamajanduse turundusjuht

Loe kommentaare (1)
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet