Eesti Looduse fotov�istlus
1/2007



Artiklid
Metsasektori klapind peaks olema laiem

Metsa ja temast saadavaid hvesid peame enesestmistetavaks. Niteks siis, kui seenel kime vi htul kodus kaminat vi ahju
ktame. Paraku ei mista hiskond metsasektori thendust ja toimimist piisavalt. Kuidas olukorda parandada?

LIGI POOL KSITLETUIST ARVAS, ET EESTIS ON METSAGA KAETUD KS KOLMANDIK; ENAMIKU MEELEST RAIUTAKSE METSA ROHKEM, KUI JUURDE KASVAB
ldsus ei ole metsanduse praeguse olukorraga eriti kursis ning metsanduse maine ei ole kuigi hea. Metsasektor nib toimivat omaette, pakkumata laiemat huvi. Vhe teadvustatakse metsasektori olulisust Eesti majanduses, sstliku metsamajanduse phimtteid ning metsa eri funktsioone. Eri ksitlustest (vt. ka Eesti Mets nr. 3, 2006) on niteks selgunud, et peaaegu pool eestimaalastest satub metsa kord kuus vi sagedamini, kummatigi ollakse ekslikul seisukohal, et mets vtab enda alla vaid kolmandiku Eesti pindalast. Samuti on neli viiendikku vastanuist kindel, et Eestis raiutakse metsa rohkem, kui peale kasvab, kuigi metsakaitse- ja metsauuenduskeskuse andmeil pole Eesti kunagi varem olnud nii metsarikas kui praegu.

Samas vrtustavad eestlased metsa nii puhkekohana kui ka sealt saadavat puitu.
Kujundlikult vib praegust suhtumist kirjeldada jrgmiselt: metsas on meeldiv puhata ja puidust tool on hea, kuid metsa mahavtmine on laiduvrt tegu; muu metsandusega seotu eriti ei huvita.
Metsade tegeliku thtsuse, mida peab ldsusele teadvustama, viks snastada nelja alapunktina:
1) majanduslik funktsioon: mets kui tuluallikas. Metsandus on ks Eesti thtsamaid majandusharusid ja puidusektor annab neljandiku Eesti tstuse kibest.
2) sotsiaalne funktsioon: mets kui thive tagaja ja puhkevimaluste pakkuja. Metsanduses saab td hulgaliselt inimesi, eriti maapiirkondades. Puiduttlemisega tegeleb Eestis ligi 36 000 inimest ja metsa majandamisega ligi 8500 inimest. Peamiselt maaelanikele on kttepuit oluline energiaallikas. Samuti on mets hea puhkekoht.
3) koloogiline funktsioon: mets liigilise mitmekesisuse hoidjana. Eesti taimestik ja loomastik on vrreldes mnede naaberaladega vga mitmekesine, meil leidub taimekooslusi, mille liigirikkus on ks maailma suurimaid (niteks puisniidud). Stabiilse keskkonnaseisundi ja mitmeklgse metsakasutuse tagamiseks peab riigimets hlmama vhemalt 20% maismaa pindalast, Eestis on see 38%. Kaitsemetsade osathtsus on meil Euroopa suurim.
4) kultuuriline funktsioon: mets kui osa eesti kultuurist. Kuna eestlased peavad metsa hingelhedaseks, siis kajastatakse metsamotiive sageli maalikunstis, muusikas ja kirjanduses. htlasi testavad metsa ajaloolist rolli paljud silinud prandkultuuriobjektid.

KUIDAS ON METSASEKTORI KOMMUNIKATSIOON SENI TOIMINUD?
Mis siis ikkagi on metsasektor ja kes sinna kuuluvad?
Metsasektor hlmab metsaomanikke, -majandajaid, -kasutajaid ja nendega seotud riiklikke institutsioone, tulundusja mittetulundusorganisatsioone. Samuti on metsasektori osaks avalikkus, metsandusharidust andvad ppeasutused ja keskkonnakaitseorganisatsioonid.
Senine kommunikatsioonikorraldus ei ole metsasektori organisatsioone kuigivrd hendanud. Iga organisatsioon tegutseb suuremalt jaolt omaette, harva vetakse midagi ette hiselt. Paljuski mjutab olukorda rahastamise projektiphisus: enamikku projekte rahastatakse keskkonnainvesteeringute keskuse kaudu; kuna pole n.-. katusorganisatsiooni, kes kindlameelselt taotleks raha hisprojektidele, hoolitsebki igaks eelkige oma huvide ja projektide eest.
Mistagi on metsasektori asutustel ja institutsioonidel siiski hishuve, mille eest seismine ja hine teavitus lheb korda enamikule. Interneti-uuringu raames pidas hist kommunikatsioonistrateegiat vajalikuks koguni 81% vastanutest.
Senise kommunikatsiooni tugevuseks vib pidada jrgmisi klgi: 1) hid mtteid ja edasiviivaid algatusi esitatakse sektoris hulganisti; 2) tunnetatakse vajadust hise kommunikatsioonistrateegia jrele; 3) erialased meediavljundid: Maaleht, Metsaleht, Eesti Mets, Sinu Mets jne.; 3) korralik faktikogu aastaraamat Eesti mets; 4) metsandusinfot leiab eri veebileheklgedelt.
Samas on ka palju nrku klgi: 1) suhtlus ei ole piisavalt pdev ega thus: infoedastus ei ole jrjepidev, kasutatav keel on kitsalt erialane jne.; 2) tegevus on suunatud tihtipeale ainult sektori enda sihtrhmadele; 3) puudub ssteemne meediakoost ja hiskommunikatsioon; 4) meedia kajastab sageli vaid negatiivseid metsandussnumeid; 5) pole keskset veebileheklge, kust igaks viks saada infot metsanduse kohta ja viiteid kigi olulisemate sektori osaliste kohta; 6) erametsanduse maine on kehvapoolne, mis omakorda mjutab kogu metsasektorit; 7) vhe on populaarseid hid knelejaid, kirjutajaid, snavtjaid, kellega mets vi metsandus kohe seostuksid.

METSANDUS PEAKS MEEDIAS KAJASTUMA JULISEMALT
Tunamullu oli Eesti ajakirjanduses metsandus, metsa- ja puidutstus kne all 1128 korral. Seda on selgelt vhe, vrreldes niteks energeetikaga (10 204). Meedia langetab tihti otsuseid tavalugejat silmas pidades, seetttu tusevadki esiplaanile inimeste igapevaeluga seotud uudised ning metsandus kui vras valdkond jb tagaplaanile. Huvi tuntakse vaid kige teravamate probleemide ja vastuolude vastu.
Valdkonnana ei plvi metsandus ldjuhul kuigi suurt thelepanu, kuna muutused ei toimu siin le ning konfliktegi on loomuldasa vhem. Metsanduse ksitlemine nuab phjalikke eelteadmisi ja vib tunduda liiga eriprase teemana. Seega on metsandusorganisatsioonidel palju raskem ratada ajakirjanduse huvi ja tutvustada ldsusele oma tegevust. Ajakirjanduse hoiakut mjutab tugevasti ka ldlevinud arusaam, et Eestis vetakse maha liiga palju metsa. Seetttu tuntakse huvi eesktt metsaistutuse ja selleks korraldatud talgute vastu. Ehkki metsandusigusaktid kidavad meediat, on seegi teema harva vaatluse all.
Tunnustada tuleb Eesti majandusajakirjanikke: nende huvi metsamajanduse ja puidutstuse vastu on sgavam ja nad ksitlevad seda valdkonda mrksa sagedamini.

EUROOPA KOGEMUSED AITAVAD
Euroopa metsanduskommunikatsiooni teadmuskeskus asub Soomes: sealne metsandusassotsiatsioon (Finnish Forest Association, FFA) propageerib sstvat metsandust, teeb metsanduskommunikatsiooni uuringuid.
Soomes tegutseb ka metsandusakadeemia, mille kaalukaimad ritused on sealsete arvamusliidrite aktiivsel osavtul peetavad konverentsid. Akadeemia korraldab populaarseid koolitusi nii poliitikutele kui ka ajakirjanikele. Peale selle edendab FFA metsasektori omavahelist suhtlust, arendab koostd meediaga ja rahvusvahelisi suhteid, korraldab riiklikke metsapevi ning teeb koostprojekte koolide ja pilastega.
Asjatundjate soovitused sihtrhmade kohta on riigiti sarnased: keskenduda pilastele-lipilastele, puidu kasutajatele ja valdkonnameediale. Samuti on thtis rhutada metsaga seotud emotsioone ja kogeda metsa vahetult: kia seal vimalikult sageli. Esile tasub tuua Inglismaad, kus metsanduskomitee palkas mainekujundajad, levitamaks paremini teadmisi sstva metsanduse kohta. Mainekujundusprogramm hlmas hulga tegevusi: 1) kirjeldati suhtluse phivrtusi (ausus, teabe kttesaadavus, hoolivus), 2) muudeti oma suhtlusstiil jrjekindlamaks, smbolid selgemaks, keel kohasemaks; 3) laiendati teemaringi, mille kaudu rgiti sstvast metsamajandamisest (sport, vaba aeg, metsaelu); 4) tehti palju koolitusi; 5) seati sisse kiirabi e-post ja telefoniliin. Programmi tulemusel paranes nii metsanduse maine sektori endas kui ka suurenes ldsuse huvi metsanduse vastu.

MILLISED PEAKSID OLEMA METSASEKTORI SUHTLUSSTRATEEGIA ALUSED JA EESMRGID?
Lhtealus on mistagi arusaam, et metsi tuleks majandada sstlikult, ilma et kski metsa funktsioon jks tagaplaanile. hissnumit otsides tuleb vtta arvesse aktuaalsed arutlusteemad. htaegu mjutab sektori toimivust eri poolte korraldatus ja sedakaudu klapind hiskonnas.
Siinkohal tasub mainida Eesti erametsaomanike vhest organiseeritust: ligi 70 000 metsaomanikust kuulub histutesse vaid ligi 2%. Seega vib eeldada, et enamik erametsaomanikke ei tegutse sihipraselt ega aktiivselt. Sestap ei ole neil hiskonnas ka kuigi suurt mju. Keskkonnakaitseorganisatsioonide puhul on tajutav, et metsandus pole nende prioriteet ja selle valdkonna hid kommunikatsioonispetsialiste napib. Seetttu vrtustavad teadlikku korraprast suhtlust ksnes vhesed organisatsioonid ning suuri hisprojekte on raske ellu viia.
Jrelikult peaks seadma metsasektori suhtluse sihid: 1) suurendada oluliste sihtrhmade teadlikkust metsa funktsioonidest ning vrtustest; 2) tutvustada sstva metsanduse phimtteid; 3) kujundada inimestes hoolivust Eesti metsa suhtes ning vrtustada metsandusorganisatsioone, pakkudes ldsusele test teavet metsasektori kohta; 4) populariseerida valdkonda sektori potentsiaalsete ttajate seas; 5) propageerida puidu kui loodushoidliku materjali kasutust; 6) aidata kaasa headele ja kasulikele suhetele metsasektori ning seadusloojate, meedia ja teistega.
Kogu suhtluses peaks jrgima ldtunnustatud phivrtusi: ausus, usaldusvrsus, avatus, jrjepidevus, iglus, snakasutuse lihtsus ja vime kuulata ning arvestada poolte argumente.

KUIDAS VALIDA VLJA PHISNUMID?
Metsasektoril on hulk hiseid vrtusi, mille raames saab vlja tuua ldsnumid: metsa tuleb hoida, et tagada kaunis ja ainulaadne looduskeskkond; mets on Eesti plvkondliku jrjepidevuse kandja, ta ei kao kuhugi; mets on Eesti thtsaim taastuv loodusvara; mets katab le poole Eesti maismaast ja sellest 38% kuulub riigile ehk meile; Eesti on metsasuselt elaniku kohta neljas riik Euroopas, metsa pindala on viimaste aastakmnetega ha suurenenud.
Metsa funktsioonidest lhtuvad phited viks esitada eraldi. Sotsiaalsed snumid: mets pakub ammendamatult puhkevimalusi kige metsas, korjake metsaande, taastage tervist; metsa- ja puidusektor on Eestile oluline tandja; puit on keprane ja kttesaadav materjal.
Majanduslikud snumid: metsasektor on Eesti majanduse oluline tuluallikas; metsa sstlik majandamine on vimalik ja kasulik nii metsale kui ka riigile sstlik ja jtkusuutlik majandamine thendab, et puid ei raiuta kunagi rohkem, kui neid peale kasvab; metsamajanduse osaks on ka -uuendus, -hooldus; erametsasektori areng ja maine Eestis vajab tuge; puit on thtis energiaallikas. koloogilised snumid: Eesti on metsarikas maa; mets kui elukeskkonna silitaja puud toodavad hapnikku, mida me vajame; tuleb hoida Eesti metsade liigilist mitmekesisust; kaitstavad metsad hlmavad 32% Eesti metsamaast, hoiumetsi on meil 9,3%; puit on taastuv loodusvara. Kultuurisnumid: mets on Eesti kultuuri thtis osa metsas on silinud rohkelt Eesti prandkultuuri; meil on unikaalne metsakultuur, mida hooldada ja arendada; mets vib hendada rahvast istutustalgud panevad hiselt tegutsema.

THTSAIM SIHTRHM ON PILASED
Kuna kogu sektorit haaravaid metsanduskampaaniaid on raske korraldada, siis tuleb selgeks teha olulised sihtrhmad ja teavitada eesktt just neid. Eri uuringute phjal on thtsaimad sihtrhmad pilased, ajakirjandus, poliitikud ja ldsus. Nendest omakorda tuleb suurimat thelepanu prata meie tulevasele plvkonnale pilastele, kuna nende vaateid saab kergemini kujundada. Noorte hoolivamat ja teadlikumat suhtumist metsasse saame kujundada, thtsustades metsandustemaatikat, luues vimalusi metsa tundmappimiseks, tehes vljasite loodusesse ja metsatstusesse, korraldades mitmesuguseid ritusi ja vistlusi metsandusteemadel.
Ajakirjandus on vahend, judmaks ldsuseni. Poliitikud loovad htlasi metsanduse igusakte. Seega tuleb neid paremini teavitada nii metsa- kui ka puidusektoris tehtust ning metsade olukorrast Eestis. Mets, tema hved on vajalikud kigile. Linnaelanike hulgas saame kujundada hoolivamat suhtumist loodusesse, pakkudes puhkevimalusi metsas ning propageerides puitu ehitusmaterjalina. Maaelanikele, metsaomanikele saame selgitada sstva metsanduse phimtteid. Kindlasti vajavad nu ja tuge erametsaomanikud, et hooldada metsa sihipraselt ja koonduda hingutesse.
Loodetavasti aitab uus suhtlusstrateegia parandada teadlikkust metsandusest. Inimestel peaks olema vrdvrne levaade nii metsa sotsiaalsest, majanduslikust, kultuurilisest kui ka koloogilisest funktsioonist ja metsa thtsusest hiskonnas. Ehk leiab ka linlane sagedamini tee metsa ning mistab paremini raie ja istutuse tasakaalu thtsust. Kllap vtab ka ajakirjandus metsasektori laiemalt ksitluse alla. Tahaks loota, et ajakirjanike hinnang kogu metsasektorile paraneb.



Kairi Toiger, keskkonnaministeeriumi metsaosakonna peaspetsialist

Artiklile ei ole kommentaare
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet