Eesti Looduse fotov�istlus
1/2007



Metsaseadus
Metsaseadus tekitab vastuseta ksimusi

Kuidas mjutavad erametsakeskuse jagatavad toetused Euroopa Liidu htset konkurentsipoliitikat? Mida ktkeb tegelikult
miste sstev metsamajandus? Paraku ei anna uus metsaseadus nii mnigi kord vastuseid.

MILLISEID TOETUSI JAGATAKSE ERAMETSAKESKUSE KAUDU?
Ehkki mets vib kuuluda ka ettevttele vi organisatsioonile, rhutatakse alatasa just erametsaomanike panust nii heas kui ka halvas mttes. Enamasti rgitakse neist kummatigi siis, kui on tegemist seadusrikkumise, kasuahnuse vi loodusele tekitatud kahjuga. Vahel on kne all ka abi vi toetuse vajadus. Metsaseaduses seisab: Erametsaomanik kesoleva seaduse thenduses on fsiline ja eraiguslik juriidiline isik, kellel on metsamaa. Sellesama seaduse alusel toetatakse ka erametsandust. Kiki erametsakeskuse kaudu makstavaid toetusi ksitletakse konkurentsiseaduse mistes vhese thtsusega riigiabina ning neile on kehtestatud piirmrad.

Seaduse jrgi toetatakse:
1) erametsaomanike nustamist ja koolitamist;
2) konsulentide koolitust ja neile kutsekvalifikatsiooni andmist ning atesteerimist metsamajanduse valdkonnas;
3) erametsaomanike investeeringuid, mis suurendavad metsa majanduslikke, koloogilisi, sotsiaalseid ja kultuurilisi vrtusi, ning metsakasvatustid, sh. prandkultuuri ja vriselupaikade hoid ning metsaparandustd;
4) erametsaomanike metsandushistegevust;
5) meetmeid, mis vldivad erametsas omanikust sltumatuid kahjustusi ja tkestavad nende levikut;
6) metsamajanduskavade koostamist.
Kerkib ksimus, kuidas neid tegevusi Eestis toetades saab mjutada Euroopa Liidu htset konkurentsipoliitikat? Kardetavasti ei oskaks sellele ksimusele ammendavalt vastata isegi vga kogenud euroametnikud.

METSAOMANIKUL ON VAJA EELKIGE SELGETE PIIRIDEGA MAAD, MITTE SEADUST
Kunagi mindi maa prast stta. Kartes talumaade jagamist, loobuti mnigi kord armastatust. Maaomand vajas kaitset ja see oligi ks phjusi luua oma riik. Phiseadus snastas ldphimtte: omand on pha ja puutumatu ning selle kasutamist saab piirata vaid seaduse alusel. Piiride ajamine oli tegelikult oluline vaid maajagamise ajal. Kui suhted naabrite vahel on head, tekib vajadus oma ala piiriga eraldada alles siis, kui ks pool tahab midagi oma metsast vtma hakata. Et saada makse, peab riik htlasi kulutama palju judu ja raha piiri kandmiseks kaartidele ja registritesse. Ainult tpselt mdetud ja kirja pandud maalt on riigil lootus saada nii vajalikke makse.
Ndse metsaseaduse eesmrk on tagada metsa kui kossteemi kaitse ja sstev majandamine. Ent teatavasti ei tea tuul, vesi ega metsaelanikud midagi inimese tmmatud piiridest. Nemad elavad omas maailmas ja jagavad territooriumi loodusseaduste jrgi. Metsaomanikud oma maatki piiridega pigem segavad looduse kulgu omatahtsi. Teisalt tundub metsaomanikele, et riik ei lase neil rahus tegutseda, esitades nude majandada metsa sstvalt, ehkki seda ei ole vimalik tita. Ksimusele, mida thendab sstev majandamine, vib vastata nii: tulevased plved vrivad samavrset elu kui meie ja kossteem vajab kaitset. Nnda ongi ring tis. Vajadus metsaseaduse jrele, kui see ei phine omaniku kohustustel ja vastutusel, jb ksitavaks.

UUS METSASEADUS EI LAHENDA ISEENESEST MIDAGI
Omandireformi jrel mdi hulganisti metsamaid, sellega kaasnes paratamatu raiemahtude kasv. Kuna nd sai taas majandada pikka aega hooldamata metsi, suurenes raiemaht mnda aega veelgi. Ettevtjate ebannestunud ostutehingud metsaga tid kaasa rvraied, millega pti kahju kompenseerida. Jrelevalveametnikud puutusid tihti kokku uute skeemidega, kuidas omanikuvastutusel phineva seaduse piirangutest krvale hiilida. Algatatud kriminaalasjades seisid vastamisi andekad ja hsti makstud advokaadid ning uurimisega lekoormatud ametnikud. Viimased valisid endale praegu kige sobivama vimaluse, s.o. tegid uue metsaseaduse. Nnda sai probleemid mneks ajaks krvale lkata, kuni valmib uus imehea seadus, ja lahendused tulevad iseenesest.
Paraku ei innusta karmistunud nuded kehtestada metsamajanduskava, maksta metsauuenduse eest tagatisraha, tellida ekspertiise, lasta kinnitada metsateatistest raielube metsaomanikku tegutsema metsa heaks. Meele teeb mruks ka ettevtjatega vrreldes ebavrdne maksussteem. htekokku mjutavad need asjaolud kogu majandust. Saetstused toovad puidu sisse. Ehitustel kasutatakse eelkige metalli, plasti ja betooni. Raiemahud ja metsaigusrikkumised vhenevad, suurenenud halduskulutusedki on phjendatud. Looduskaitsevrtusi tuleb aina juurde. Esmapilgul tundub, et seda oligi vaja. Ent kahjuks ei ole metsa isegi seadusega vimalik hoida. Metsale tuleb anda vimalus muutuda ja uueneda.
Mida peaksime siis tegema? Eelkige on vaja purustada mt, et Eestis napib metsa ja seegi pisku saab varsti otsa. Tuleb vlja selgitada, kui palju on vaja metsa kasvatada ja millisel mral seda kasutada, et rahuldada ha kasvavat energia- ja toorainevajadust. Peame julgustama metsaomanikke ja petama neid jrgima hid tavasid, mille lahutamatu osa on kohalike olude ja ldiste huvide arvestamine.



Ants Varblane, erametsaliidu tegevjuht

Artiklile ei ole kommentaare
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet