Eesti Looduse fotov�istlus
1/2007



Metsaseadus
Uus seadus vib soodustada metsaomanike passiivsust

Uues seaduses sisalduvad metsamajanduskavade ja tagatisraha nue vivad prssida metsaomanike toimekust. Artiklis on kasutatud andmeid Enn Prdi ettekandest Metsakasutus hetkeolukord ja tulevik.

METSAMAJANDUSKAVADE KOHUSTUS JA METSAOMANIKE
HALB MAINE EI TIIVUSTA TEGUTSEMA


Eestis hlmab eramets ligi 750 000 hektarit, millest metsaregistri andmetel on korraldatud 620 000 hektarit ja kehtestatud metsamajandamiskava 340 000 hektarile. Maaksusi ehk omanikke on 56 000; keskmine omandi suurus on 11,6 hektarit, enim on 510-hektarisi metsamaid.

Uus metsaseadus kohustab erametsaomanikku tegema metsamajanduskava, ehkki kompenseerib lviosa (kuni 70%) koostamise kuludest. Metsaseadus ja metsamajandamiseeskiri panevad omanikule kohustuse koostada uuesti ka mningad eelmisel aastal tehtud kavad. See tekitab trke: las mets siis parem seisab, kui tema majandamisega peab nii palju vaeva ngema.
Nnda vib suureneda metsaomanike hulk, kellel pole huvi oma metsa majandada. Rohelistele see ilmselt meeldiks. Kuid kindlasti ei ole sellega pri aktiivsed metsaomanikud, kellele mets on majandusobjekt ja tuluallikas. Teame, et Eestis on raiemaht alates 2000. aastast pidevalt vhenenud. Eesti metsade taastumisvime lubab aastas raiuda 1012 miljonit tihumeetrit. 2004. aastal raiuti Eestis 6,9 miljonit tihumeetrit, sh. erametsadest natuke le 4 miljoni tihumeetri. Seega viks ja tulekski erametsi rohkem majandada, siis ei tekiks nn. passiivseid metsaomanikke lemra.
Fsilisest isikust metsaomaniku indu oma metsa majandada krbib veelgi asjaolu, et ta peab metsatulult tasuma tulumaksu.
Olukorda halvendab ka metsateema negatiivne kajastamine ajakirjanduses. Hiljutise EMOR-i uuringu jrgi on 78% ksitletuist arvamusel, et metsa raiutakse rohkem, kui peale kasvab. Peaaegu poolte usutletute (45%) vitel pole neil ldse teavet metsade ja metsamajanduse olukorra kohta Eestis, kuid nad polegi sellest huvitatud. Samas nitab vastuolulist suhtumist metsandusse ja puidukasutusse tsiasi, et peaaegu 70% eelistab oma kodu sisustuses puitu ja puidutooteid.

VAJA KOONDADA PIIRKONNA RAIEHUVILISED JA KOOSTADA HISPAKKUMINE METSAFIRMADELE
Kuidas saaks erametsaliit siiski edendada metsamajanduskavade koostamist ning panna inimesi huvituma oma metsa kekigust?
Neid kavu tellitakse piirkondlike metsaomanike organisatsioonide kaudu. Erametsaliidul on neid kokku 40. Pame juda vimalikult paljude omanikeni, kes ehk ei kuulugi liikmete hulka, kuid saaksid hiselt tellida metsamajanduskava. htlasi pame korraldada kasvava metsa raieiguse mki nii, et otsime he piirkonna, niteks kla raiehuvilised, ja koostame nende hispakkumise metsafirmadele. Nnda toome metsafirma ka vikese omaniku juurde, kelle kuni poole hektari suurune metsatkk talle logistiliselt huvi ei paku. Ent kui ettevttele on pakkuda 510 sellist raieigust hes piirkonnas, siis tekib rihuvi.
Kui metsaomanike hingul on levaade raiest, siis oskame omanikele edaspidi anda teavet riigi toetuste kohta ja tpsemalt soovitada, kuidas valmistada ette maapinda, rajada metsakultuure, osta hiselt taimi ning neid edaspidi hooldada. Peaaegu iga metsahistu vi seltsi juures on tugiisik, kes aitab vormistada toetuspabereid, ning atesteeritud metsakonsulent, kes annab nu metsamajandusksimustes. Omanik saab nu tasuta (aastas kuni 15 tundi).

TAGATISRAHA NUE ON ESITATUD LIIGA HILJA
Erametsaliit on ikka olnud metsa uuendamise tagatisraha kehtestamise vastu. Esiteks arvame, et nn. kautsjoni nudmine on hiljaks jnud. Sellega oleks pidanud tegelema kmme aastat tagasi, kui erametsi rstati ulatuslikult. Praeguseks on igusaktid mrgatavalt karmistunud ja aktiivsed metsaomanikud peavad heast metsandustavast kinni niikuinii. Selliseid omanikke on meil erametsaliidu arvestuse jrgi kuni 30 000.
Teiseks: kui erametsa keskmine pindala Eestis on 11,6 hektarit, siis kui paljud omanikud raiuvad ldse le kahe hektari suurusi lageraielanke? Vin tugineda oma kogemustele. Olen metsaomanik; metsakinnistuid on kokku umbkaudu 200 hektarit. Vana metsaseaduse alusel kehtestatud metsakorralduskavasid on nende kohta kokku 10. Neist kolmes kavas on planeeritud lageraieid le kahe hektari. Need kik on hall-lepiku raied.
Metsaseadus tleb, ma ei tea, kas tahtlikult vi tahtmatult, kes on hea ja kes halb metsaomanik. RMK on hea, temalt ei nuta kautsjonit, erametsaomanik aga paha, tema maksku tagatisraha.
Paraku pole enam mtet pikalt vaagida uue metsaseaduse hid vi halbu klgi: meil ei j muud le kui justunud seadusethest kinni pidada.



Guido Ploompuu, erametsaliidu juhatuse esimees

Artiklile ei ole kommentaare
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet