Eesti Looduse fotov�istlus
1/2007



Metsaseadus
Uus metsaseadus: kas pidur vi arendaja?

Prast Eesti taasiseseisvumist kehtib meil juba kolmas metsaseadus. Pris uut seadust teha ja vana kehtetuks tunnistada tasub kummatigi vaid siis, kui kogu senise seaduse mte ja ideoloogia vajab muutmist.

ESIMENE SJAJRGNE METSASEADUS PIIRITLES ERA- JA RIIGIMETSANDUSE
1993. aasta metsaseaduse vastuvtmine oli paratamatu, sest sisuliselt kehtis ikka veel ENSV metsakoodeks. Metsakoodeks vlistas erametsad, kuid maareformi kigus tekkisid ometi erametsad ning igusaktides tuli sellega arvestada. Paraku kammitsesid seadusloomet kivinenud arusaamad (aastane arvestuslank erametsas jne.). Kuid prast seaduse justumist oli siiski loodud iguslik alus ja vimalus erametsi majandada. Thtis on, et mratleti riigimets: kuni 1940. aastani riigile kuulunud metsi ei erastatud. Riigimetsi majandas metsaamet, kes htlasi tegeles erametsadega ning valvas kikides metsades toimuva jrele.

TEISE METSASEADUSE JRGI VIS METSAOMANIK TEHA KIKE, MIS EI OLNUD SEADUSEGA KEELATUD
Enne kui 1998. aastal veti vastu metsaseadus, kiitis riigikogu 1997. aastal heaks Eesti metsapoliitika. Et viia ellu metsapoliitika suundumusi, tuli seaduses teha olulisi muutusi. Tollane iguskantsler Erik-Juhan Truuvli rhutas korduvalt, et 1993. aastal vastu vetud metsaseadus oli phiseadusega vastuolus, kuna seaduse jrgi oli metsamajanduskava tehtud metsaomanikele kohustuseks. Phiseaduse kohaselt tohib eraomandi kasutamist piirata ainult seadusega, kuid metsaseadus ngi ette kehtestada piirangud metsamajanduskavaga. Tollase arusaama jrgi vis metsaomanik teha kike, mis ei olnud seadusega keelatud.
Tuleb rhutada, et selles metsaseaduses olid riigi majandus- ja vimufunktsioonid lahutatud. Riigimetsa majandamiseks loodi RMK, metsaameti rolliks ji riigivimu teostamine kigis metsades. 1998. aasta metsaseadus kehtis peaaegu kaks riigikogu valimisperioodi. 1999. aastal loodud uus koalitsioon sulges esimese sammuna metsaameti, hajutades sel moel riigi hallatavate lesannete titmise eri institutsioonide vahel. Rhuasetus lks haldustegevuselt karistamisele, metsaomanike suunamine ja nustamine asendus tugeva jrelevalvega. Sajandivahetuseks suurenes raiemaht 12 miljoni tihumeetrini aastas, mis oligi tegelikult ks metsapoliitika eesmrke. 1997. aastal heaks kiidetud metsapoliitikas on nimelt kirjas: Kuna metsaressursside tarbimine on praegu allpool htlast kasutust tagavat piiri, on riigi metsapoliitika heks suunaks metsakasutuse mahu suurendamine. 1997. aastal oli raiemaht alla 6 miljoni tihumeetri aastas ning 1993. aasta metsaseadusest tulenevad piirangud takistasid selle kasvu.
Prast 2003. aasta valimisi muutusid keskkonnaministeeriumi seisukohad. Ehkki raiemahu kasv oli metsapoliitikaga planeeritud, seadis keskkonnaministeerium sihiks vhendada raiemahtu iga hinna eest. Esimese sammuna loobuti diameetri jrgi raiumisest, sellele jrgnes metsamajanduskavade kohustuslikuks muutmine. See tkestas brokraatlikult metsade normaalset majandamist. Kui seni vis omanik teha seda, mis ei olnud seadusega keelatud, siis seadusmuudatuse tttu oli omanikul voli teha vaid seda, mida lubas ametnik.

KOLMAS METSASEADUS SOOSIB METSA KASUTAMATA JTMIST
2006. aastal vastu vetud metsaseaduse justumisel 1. jaanuaril 2007 on metsasektoris kujunenud jrgmine olukord:
17% metsamaast pole omanikku,
2/3 erametsadest ei majandata (puuduvad kehtestatud kavad),
2006. aasta raiemaht oli 5,5 miljonit tihumeetrit (arengukavas optimaalne 12,6 mln. tm),
marpuitu veetakse sisse le 2 miljoni tihumeetri,
saematerjali imporditakse 750 000 tihumeetrit,
Eesti puiduvajadus kokku on 8,5 miljonit tihumeetrit.
Nnda on Eestist kujunenud riik, kes oma puiduvajaduse rahuldamiseks peab importima ligi 3 miljonit tihumeetrit puitu.
Uue metsaseaduse phimtted soosivad metsa kasutamata jtmist. Riik neb enda funktsiooni ainult keelamises ja raha jagamises, ent metsaomanike tegevuse korraldamisest on riik ennast distantseerinud. Praegust Eesti riiki saab metsanduses vrrelda lapsevanematega, kes annavad lapsele taskuraha ja karistavad teda eksimuste eest. Kuidas laps toime tuleb, neid eriti ei huvita.
Ilma metsandusettevalmistuseta, piisava motivatsioonita ning traditsioonideta metsaomanikud on metsast eemaldunud ja uus seadus trjub neid veelgi kaugemale. Raha eraldamine erametsandusse erametsakeskuse kaudu kui ainus abinu ei ole piisav, arendamaks jtkusuutlikku metsandust, ka riigi tasandil peab keegi metsaomanikke suunama. Kurb nide eeltoodu kohta on kasutamata jetud miljonid eurod, mis olid meldud pllumaade metsastamiseks.

UUS METSASEADUS PIDURDAB METSASEKTORI ARENGUT
Kahtlemata tehakse Eesti metsades liiga vhe hooldusraieid, samas on vga suur oht, et metsamajanduskavade kehtestaja ei suuda kiki hooldusraieid 10 aasta peale planeerida. Kumb tunneb metsa paremini: kas iga pev metsas viibiv metsaomanik vi korraks eraldise servast lbi jooksnud metsakorraldaja? Miks riik ei usalda metsaomanikku ega lase tal teha hooldusraieid vajadust mda? Miks oleme taasavastanud nukogudeaegse vlusna sanitaarraie, mille varjus saab majanduskavast mda hiilida? Tahtmatult meenub Venemaal nhtu: lageraied on esimese grupi metsades keelatud, aga sanitaarlageraiet tehke palju tahate! Meie metsandusjuhid tulevad nd vlja umbes samasuguse jutuga: kui muud ei lubata teha, tehke sanitaarraiet! Miks me peame peitust mngima?
Uue metsaseaduse loojate mttemaailma on prssinud metsamajandite aegne ideoloogia. Kas testi saab erametsi majandada sama skeemi jrgi nagu metskondi: levalt tulev plaan, karmid ksud ja keelud? Metsalem ei pea oma peaga mtlema, vaid titma tpselt majandamiskava ja saadud korraldusi. Vikeste metsaomandite puhul on eduka metsamajandamise eeldus omaniku tahe ja vimalus teha asja korralikult, seda ei saa korraldada ksnes keeldudega.



Andres Talijrv, Eesti metsatstuse liidu tegevdirektor

Loe kommentaare (1)
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet