Eesti Looduse fotov�istlus
1/2007



Metsaseadus
Npuniteid metsaomanikule uue metsaseaduse kohta

Tnavu 1. jaanuaril justunud metsaseadus toob metsaomanikele mndagi uut. Muudatusi tuleb osata silmas pidada.

ALLA POOLEHEKTARISEL LAHUSTKIL SEADUS EI KEHTI, MUUTUNUD ON VRISELUPAIKADE JA METSAMAJANDUSKAVADE TOETUSED
Metsaseadust ei kohaldata alla 0,5 hektari suuruse metsamaa lahustki suhtes. Siin on meldud niteks maaparanduse tttu kunagi kokku lkatud knnuhunnikuid, mida katval pinnasel on sirgunud noor metsaplvkond. Sellises kohas pole mistlik nuda kinnipidamist metsamajandamiseeskirjas toodust, ennekike kas vi metsauuenduse seisukohast. Seadus annab kindlad raamid, mida mista lahustki all: metsatkki peab igast kljest mbritsema muu klvik kui mets.
Et soodustada erametsanduse arengut, makstakse uue seaduse jrgi erametsaomanikele toetusi uut moodi, eelkige vriselupaikade hoiu ja metsamajanduskavade koostamise eest. Nimelt kannab riik alates 1. jaanuarist osa vriselupaikade hoiu kulutustest. Endiselt peab vriselupaikade kaitseks slmima lepingu, ent nd lisandub sellele kinnisasja koormamine isikliku kasutusigusega riigi kasuks. See ei muuda metsatki omandisuhet, kll aga tagab vriselupaiga silimise ka eraomanike vahetusel.

Uuest aastast on muutunud metsamajanduskavade koostamise phimtted. Kuna metsamajanduskava on metsade majandamise eeltingimus (loomulikult vaid sellisel juhul, kui kinnisasjal asuva metsa pindala letab 2 ha), peab metsamajanduskava eest kandma hoolt erametsaomanik ise. Nimelt tuleb prduda vastava tegevusloaga metsakorraldusettevtte poole, kes koostab kava koosts erametsaomanikuga. Nnda peavad metsaomanik ja metsakorraldaja tahestahtmata suhtlema, mis omakorda peaks tagama metsaomanikku rahuldava metsamajanduskava. Omanikul on selle poolest lihtsam, et ka kik koosklastused ja kava kehtestamise korraldamine jb koostaja hooleks. Seega, kui metsamajanduskava koostaja toob metsaomanikule kava, on selle alusel kohe vimalik esitada metsateatis. Kui omanik teeb taotluse, kompenseerib riik talle kuni 70% metsamajanduskava koostamise kuludest; see kib SA Erametsakeskuse kaudu. Tpne piirmr erineb aastati, olenedes hvituse soovijate hulgast, eelarve rahast jne.
Erandina teeb riik metsaomanikele tasuta metsamajanduskavad vaid siis, kui mets asub kaitseala piires. Nnda hvitab riik osaliseltki kaitse-eeskirjaga kehtestatud piirangud. Sellisel juhul peab metsaomanik prduma kohaliku keskkonnateenistuse poole, kes edastab taotluse metsakaitse- ja metsauuenduskeskusele.

METSAUUENDUSE TAGATISRAHA TULEB MAKSTA VILJAKAL KASVUKOHAL ASUVA LE KAHEHEKTARISE LANGI EEST
Metsauuenduse puhul peaks silmas pidama ennekike kahte muudatust: thtaegu ja tagatisraha. Nimelt on uuest aastast lhenenud nii uuendamise kui ka uuenemise thtajad metsaomanik peab kahe aasta jooksul prast lageraiet (vi metsa hukku) rakendama selliseid metsauuendusvtteid, et viie aasta mdudes raiest (vi metsa hukust) oleks mets uuenenud. Krvutuseks: eelmises seaduses olid need nuded vastavalt kolm ja seitse aastat. Thtaega on endiselt seitsmelt aastalt vhendatud viiele seetttu, et uuenemata ja puidu juurdekasvuta metsamaad ei laieneks; htlasi aitab see vltida uuendustde kallinemist. Arvestades kasvukohtade eripra, mille tttu ei uuene mets kikjal htemoodi noored puud ei sirgu korraga vhemalt 0,8 meetrini , mrab metsamajandamise eeskiri selle nude puuliigiti (nt. hariliku mnni puhul vhemalt 0,5 meetrit). Puude hulga kohta on nuded muutunud rangemaks (seni 1200 tk/ha, uues metsamajandamiseeskirjas olenevalt puuliigist 10001500 tk/ha).
Teine oluline muudatus on seotud metsa uuendamise tagatisrahaga. Tuleb silmas pidada, et tagatisraha stted justuvad 1. juulil 2007, seega pool aastat hiljem kui metsaseadus tervikuna. Kuna tagatisraha le on palju vaieldud, vaatleme seda veidi lhemalt. Selle nude eesmrk on mjutada metsaomanikke rakendama metsauuendusvtteid raielangil eelkige nendes kasvukohatpides, kus hilisemad meetmed on vga kulukad ja kus looduslik uuenemine pole piisav vi asenduvad vrtuslikud okaspuuenamusega metsad selle tagajrjel vhem vrtuslike lehtpuumetsadega, eelkige hall-lepikutega. Sellisteks metsatpideks on sinilille-, jnesekapsa- ja jnesekapsa-mustika-kuusikud.
Kohustus maksta tagatisraha tekib ldjuhul siis, kui metsaomanik soovib eelnimetatud metsatpides teha lageraiet le kahehektarisel langil. Kui omanik planeerib lageraiet langil, mis piirneb veel uuenemata raiesmikuga, kus kasvanud mets kuulus metsatpi, mille puhul on kohustuslik tasuda tagatisraha, ning kavandatava langi ja uuenemata raiesmiku kogupindala letab kahte hektarit, siis nutakse samuti tagatisraha. Peale selle peavad tagatisraha maksma samades metsatpides lageraiet kavandavad metsaomanikud, kes on karistatud vrteo- vi kriminaalkorras puude ja psaste ebaseadusliku raie vi metsa uuendamise nuete rikkumise eest ja andmed karistuse kohta ei ole karistusregistrist kustutatud. Viimati nimetatud metsaomanikel pindalalist piirangut ei ole, mis thendab, et lageraie kavandamisel tuleb igal juhul tasuda tagatisraha.

SAAB TAOTLEDA TAGATISRAHA VHENDAMIST
Tagatisraha suurus arvestatakse metsaala uuendamiseks tehtavate kulutuste phjal. Aluseks on vetud keskmised kulutused, mida riigimetsa majandamisekeskus tegi metsateatise esitamisele eelnenud aastal metsa uuendamiseks samas metsatbis. Tagatisraha piirsummad on stestatud seadusega: hektari kohta kige vhem 3000 krooni ja kige rohkem 20 000 krooni. Konkreetne summa oleneb langi suurusest ja metsatbist.
Tagatisraha tuleb tasuda enne lageraie tegemist ja asukohajrgne keskkonnateenistus vljastab lubava mrkega metsateatise alles prast seda, kui nutav summa on laekunud rahandusministeeriumi pangakontole. Thtaeg on kuni 90 peva, mis peaks olema piisav ka juhuks, kui metsaomanikul ei ole tagatisrahaks vajalikku summat kohe vtta.
Kui kavandatav lageraielank piirneb uuenemata raiesmikuga, kus metsaomanik on juba rakendanud metsauuendusvtteid, vib ta esitada taotluse, et tagatisraha vhendataks tehtud kulutuste vrra. Kulutusi saab tendada kuludokumentidega. Kui metsaomanik on teinud td ise ja kuludokumente ei ole, siis esitab metsaomanik tehtud tde nimekirja, mille hindamisel on taas aluseks riigimetsa majandamise keskuse tde hinnakiri.
Seaduse jrgi vib metsaomanik taotleda tasutud tagatisraha arvelt metsauuendusele tehtud kulutuste hvitamist. Taotlusele peab metsaomanik lisama kas kuludokumendid vi tde nimekirja. Kui metsaosa, mille uuendamiseks tagatisraha on makstud, on uuenenud, on metsaomanikul igus taotleda jrele jnud summa tagastamist. Tagatisraha tagastatakse metsaomaniku tellitud metsauuendusekspertiisi ja vastava taotluse alusel.
Tasutud tagatisrahalt makstakse metsaomanikule intressi, mis makstakse vlja kas tagatisraha tagastamisel vi viimase vljamaksega tagatisraha arvelt, kui sellega lheb tagatisraha jk nulli. Intresside arvestamise aluseks on pevalpu jk ja intressimraks riigikassas hoitavatele eraldistele makstava intressi mr. Oluline on mrkida, et intresse phisummale pidevalt ei liideta. Kik tagatisrahaga seotud toimingud tehakse asukohajrgses keskkonnateenistuses ja vormistatakse keskkonnateenistuse juhataja korraldusega.

VALIK- JA UUENDUSRAIETE MUUDATUSED
Mningate muudatustega tuleb arvestada ka raiete, ennekike valik- ja uuendusraiete puhul. Valikraiet saab edaspidi teha vaid kaitstavate liikide kasvu- ja elutingimuste parandamiseks looduskaitseseaduse jrgi. Teisisnu: majandades tulundusmetsa psimetsana, peab metsaomanik tegema muid seaduses toodud raieid, st. kasutama turberaiete vtteid. Turberaieid ei saa teha kuusikutes, kuna nende raiete tagajrjel muutuvad metsad tormihellaks.
Lageraie aluseks on kehtestatud raievanus, ent uuendusena ka nn. kpsusdiameeter. Kui raievanused on seaduses kirjas ldistatult enamuspuuliikide jrgi, siis metsamajandamiseeskirjaga on kehtestatud lageraievanused enamuspuuliigiti ja boniteediklasside kaupa (vt. tabelit 1-tabel trkiajakirjas).
Tabelis 1 esitamata puuliikide puistute lageraie on lubatud igas vanuses. Thelepanelikumalt vaadates saab selgeks, et kodumaistest puuliikidest on hall-lepikud suisa lindpriid. Metsamajandamiseeskirjas on toodud ka nn. kpsusdiameeter, mille saavutamisel on lageraie lubatud. See on toodud tabelis nr 2.

TULEKS TUTVUDA SEADUSE RAKENDUSAKTIDEGA
Alates tnavusest aastast peab metsas raiet tegeval isikul kaasas olema raiet lubava mrkega metsateatise koopia ja isikut tendav dokument. Seega, kui lhete metsa raiuma, kontrollige, kas dokumendid on kaasas.
Iga seadusega kaasnevad rakendusaktid: valitsuse mrused ja korraldused vi keskkonnaministri mrused. Uus metsaseadus annab volitusnormi koostada 35 rakendusakti. Keskkonnaministeerium vastutab 31 rakendusakti eest. Enamik ongi valmis ja vastu vetud, eesktt need, millest oleneb otseselt metsade majandamine. Kahtlemata on metsaomanikule ks thtsamaid just metsamajandamiseeskiri. Rakendusaktidega saab tutvuda keskkonnaministeeriumi kodulehel http://www.envir.ee/2393, samast leiab ka uue metsaseaduse teksti.
Muudatusi on veelgi, seetttu soovitan kigil metsaomanikel uus seadus hoolikalt lbi lugeda, enne kui asute oma metsa majandama. Kindlasti jagavad teile teavet ka maakondade keskkonnateenistuste spetsialistid. Ksige julgesti, iga uut igusakti tuleb ksikasjalikult tundma ppida.



Olav Etverk, RMK juhatuse liige

Artiklile ei ole kommentaare
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet