Eesti Looduse fotov�istlus
1/2007



Artiklid
Metsastunud, aga mitte metsik Eesti

Justunud on uus metsaseadus. Sel puhul on asjakohane mtiskleda, kuidas oleme judnud praeguse metsanduseni. Milliseid
muutusi on suhtumine metsasse lbi teinud?

MUISTSE ALETAMISE JLGI LEIAB MEIE METSADES PRAEGUGI
Mis te sest metsast kasvatate, mets kasvab ju ise!, eldakse vahel tnapevalgi. Selline mtteviis on ennast igustanud enamiku Eesti ajaloo jooksul. Aeg, mil mets testi tiesti iseseisvalt kasvas, on siinmail vldanud aastatuhandeid. Metsa kasvatamisele on mtlema hakatud alles viimastel aastasadadel.

Aletegija oli harjunud mtlema, et metsa on lputult temaga tuleb videlda. Tolle ajajrgu mtteviisi kajastab hsti rahvatlus Mis peremees jtab, selle mets vtab. Aletajatele vis paista, et l metsale milliseid haavu tahes, mets kasvatab need varem vi hiljem jljetult kinni. Nd teame, et haavad ei paranenud jljetult. Paljudes meie metsades ilmneb alepllunduse jlgi praegusajalgi. Meie pevil mnes Luna-Eesti nmmemnnikus vi Kesk-Eesti salukuusikus kndides vib tunduda, et tegemist on plise metsamaaga. Ometi on samas paigas kunagi asunud pld. Enne pllumaaks saamist kasvatas ndne mnnikumaa arvatavasti kuusikut ja kuusikumaa tammikut. Aleviljelus kurnas maa rammu. Uuesti metsamaaks saades jaksas ta kasvatada vhem nudlikke liike kui enne. Mni paik kurnati korduva aletamisega nii ra, et see ei jaksanudki enam metsa kasvatada. Sellised on mitmed meie kadakased loopealsed.
Vitlus inimese ja metsa vahel nis kulgevat enam-vhem tasavgiselt. Kord tungis peale inimene, kord mets. Headel aegadel, kui valitses rahu ja heaolu, laiendas inimene metsa arvel oma tarbemaid. Sja-, nlja- ja katkuaastate jrel, kui maa inimestest thjenes, mets laienes. Sajandite jooksul hakkas olukord siiski tasapisi kalduma metsa kahjuks. Enne kui siinne inimene ppis pldu tegema, olid metsad levinud kikjal, kus polnud soid ja veekogusid. 13. sajandil, kui maad oli raadatud juba vhemalt 2000 aastat, oli siinse maa metsasus tenoliselt kahanenud 60%-le. 18. sajandiks oli metsade alla jnud vhem kui 50% maast. 19. sajandi keskpaigaks oli maa metsasus vhenenud umbes 1/3 piirimaile. Siis viimaks oli aeg kps murranguks: suhtumine metsasse muutus.

ESIMESED METSI KAITSVAD SEADUSED SUURT EI TOIMINUD
Tsi kll, juba sajandeid varemgi oli ptud metsaraiet ohjeldada. Kogu ndse Eesti ulatuses kehtestati esimesi arvestatavaid metsakaitseseadusi 17. sajandil. Siis kuulus meie maa Rootsi riigi koosseisu. Olukord Rootsi riigis oli muutunud selliseks, et valitsus kartis teatavate puumaterjalide, nagu kaevanduste tugipostide, aga eriti laevaehituspuu nappust. Kuulutati vlja mitu raiekeeldu, mis kehtisid kogu tolleaegse Rootsi piirides. Anti vlja seadusi, piiramaks aleviljelust ja puu mki. Tahtliku metsastamise eest vidi karistada isegi surmanuhtlusega. Mned puuliigid veti erilise kaitse alla. Mrkimisvrne on 29. augustil 1664. aastal avaldatud seadus nn. viljakandvate puude kohta. Viljakandvaiks peeti unapuud, pihlakat, toomingat, tamme. Kui raiuti maha neid puid, oli kohustus istutada he puu asemele vhemalt kaks uut.
Need varased metsakaitseseadused on meieni judnud enamasti sna-snalt. Kui tpselt nendest tegelikult kinni peeti, pole aga teada. Kohalikud misnikud neid arvatavasti suurt ei jrginud ja nnda ei suutnud nuded ka metsade ldist seisundit kuigivrd muuta. Vanad harjumused olid visad kaduma. Pealegi jagati tollal ka mitmesuguseid muid soovitusi ja petusi, mis olid eelnimetatutega selges vastuolus. Niteks avaldas S. Gubert 1645. aastal Baltimaade esimese pllunduspiku, mis vitis suure populaarsuse. Seal soovitati aletada esmajoones tammikuid, vi kui neid pole, siis kuusikuid, mis kasvavad krgemates paikades.
Kui Eesti jrgneval sajandil Vene riigi koosseisu lks, muutusid metsahoiunuded ulatuslikumaks ja rangemaks. Peeter I ajal kaitsti erilise rangusega laevametsi, esmajoones tammikuid. Anti isegi korraldus karistada surmanuhtlusega igaht, kes on loata raiunud kas vi he tamme. Ajapikku hakkasid oma metsade saatuse prast muret tundma ka kohalikud misnikud. 18. sajandil palkas nii mnigi tle metsaametnikke ja lasi metsadesse raiuda esimesi kvartalisihte.
Ristuvate kvartalisihtide vrk, mis meil on riigimetsas kasutusel tnapevalgi, on muide naabermaades Soomes ja Rootsis tundmatu. Praeguse arusaama jrgi hlbustavad korraprase kujuga kvartalid metsakorraldus- ja -majandustid. Usutavasti oli nende algne eesmrk siiski teine. Nii nagu maal, kust see komme oli vetud Saksamaal. Sirgetel ristuvatel liinidel, kust mbrus kaugele nha, oli hlbus korraldada jahti.
18. sajandist on teada esimesi konkreetseid metsamajandamiskavasid ja metsaistutust. Eesrindlik ksiraamat, millest metsade korraldamisel, majandamisel ja kaitsel lhtuti, oli 1782. aastal ilmunud nn. Campenhauseni juhend. 19. sajandil oli misnike mtteviis juba sedavrd muutunud, et nad asusid ise oma metsades kehtestama ige rangeid piiranguid. Aga nagu misnikud paar sajandit varem ise, ei hoolinud nd omakorda talurahvas neist esialgu palju.

NARVA MBRUSES NAPPIS TARBEMETSI JUBA ROOTSI AJAL
Mnedes piirkondades, kus puitu kasutati eriti laialdaselt, andis metsapuudus end tunda juba Rootsi ajal. Nii oli see niteks Narva mbruses. Seal oli vlja kujunenud vrdlemisi ulatuslik saetstus. Narvas vee ja tuule jul ttavast kolmest saeveskist saadeti ainuksi 1695. aastal vlismaale le 273 000 laua ja plangu. Metsanappus svenes seal hiljem Vene ajal viimaks niivrd, et saetstusettevtted tuli sulgeda.
18. sajandi algul laastas Phja-Eesti metsi sjasadamate ehitamine Tallinnas ja Paldiskis. Kohaliku rtelkonna ettekandel olevat selle jrel olnud Tallinna mbruse metsadest peaaegu vimatu ehituspalke leida. Kui Pltsamaa je alamjooksule Meleskisse ehitati 18. sajandi lpul esimene Eesti klaasivabrik, aeti selle ahjudesse nii hulgaliselt puid, et pool sajandit hiljem olid metsa nime vrivad paigad mbruskonnast kadunud 35 kilomeetri ulatuses. 18. sajandil hakkasid tohutult puitu neelama ka uudsed tstusharud. Enneolematu ulatuse vtsid potasepletus klaasitstuse tarbeks, puusepletus miiliaukudes ja trvaajamine. Nudlust trva jrele oli tinginud hoogne laevaehitus, puuse jrele aga metallisulatus. Hulgaliselt ktet kulus tellise- ja lubjapletuseks. Kuid puidukasutusharude suurimad puiduneelajad olid viinakkide ahjud. Viinaajamisest oli tolleaegsetes oludes kujunenud hea tuluallikas misatele. Krgete korstnatega viinakke, millest nii mnigi on silinud praeguseni, kerkis kikjale Eestis. 19. sajandil elanud publitsist Alexander Friedrich von Hueck vitis oma kirjutistes, et mnekmne aastaga olevat viinaajamise tarbeks hvitatud enam metsi kui varem aletamisega terve sajandi jooksul. htlasi kaebas ta, et metsa raiutavat kikjal ainult mugavust ja omakasu silmas pidades. Metsaplenguid kustutatavat vaid juhul, kui need ohustavad maju.

OTSUSTAVAKS SAI TSTUSE JA TRANSPORDI ARENG
Oma 1845. aastal ilmunud raamatus maalib Hueck tolleaegsete metsade seisundi kohta ige masendava pildi. Igal pool hakkavat silma vsa ja maharaiutud metsa. Palju olevat nha langetatud, kuid samasse paika mdanema jetud puid. Kikjal olevat raiesmikke, kus pole mingit jrelkasvu. Vib-olla ngi kriitilise meelega baltisaksa publitsist metsade olukorda liiga sngetes toonides.
Kindlasti oli riigimetsade raskesti ligipsetavates osades siiski alles ka peaaegu puutumatuid metsaosi. Kuid tenoliselt oli puidupuudus ometi suurem kui kunagi varem.
Nudlus puidu jrele ha suurenes. Sajandi teisel poolel rajati Eestisse raudtee. Nnda kulus rohkesti puitu liiprite valmistamiseks. Kui raudtee valmis sai, avardusid tunduvalt metsa- ja puumaterjali veo ja mgi vimalused. Puidu kui hinnatud materjali vrtus kerkis kiiresti.
19. sajandi lpul avati Prnu linnas tolleaegse Venemaa vimsaim paberivabrik. Kuidas vabrik, mis ige varsti hvis Esimeses maailmasjas, mjus siinsele puiduhinnale, kirjeldab 1923. aastal ilmunud raamatus Metsakasutus metsateadlane Oskar Daniel: Ka meil kis kullavihm le metsade, kui Prnu Waldhofi vabrik oma vravad avas. [---] Vhesed metsaomanikud suutsid kiusatusele vastu panna ja iseranis need, kes alguses vrdlemisi odava hinnaga oma metsa maha msid, kratsisid krvatagust, kui mne aasta jooksul hinnad mitmekordseks olid tusnud. Tohutu kitise tarbeks ei jtkunud Eesti metsadest. Enamik puitu tuli sisse vedada Venemaalt. Hiigelsuuri raielanke, mis nd meie metsadesse ilmusid, hakkas rahvas nimetama Waldhofi lagendikeks.

TAHAD METSA ROHKEM RAIUDA, PEAD SEDA KASVATAMAbr> Kui sajandi lpuveerandil langes rahvusvahelisel turul tsiselt ka teravilja hind, oli aeg kps, et muutuks ldine suhtumine metsasse. ha mjukam ajakirjandus oli soosivat hoiakut metsakasvatuse ja sihiprase majandamise suhtes hutanud juba aastakmneid. Osalt tnu sellele pses nd lplikult vidule arusaam, et kui tahad metsa rohkem raiuda, tuleb seda ka rohkem kasvatada. Metsade klv ja istutamine lks hoogu, sai pris moeasjaks. Misates pandi metsa alla tihti lahjemaid pllumaid.
20. sajandi algul koondusid metsakasvatuse eestvedajad misnike seas kahte hingusse: Phja-Eestis oli Eestimaa metsaselts ja Luna-Eestis Balti metsaselts. Eriti agaralt aitas metsade kavakindlale majandamisele kaasa Balti metsaselts. Sajandivahetuseks majandati plaanipraselt kokku umbes pooli, 1918. aastaks le 90% Eesti metsadest. Kui iseseisvumise jrel riigistati misametsad ja pllumajandusministeeriumis loodi metsakorralduse osakond, saadi kogu Eesti metsade majandamine viia senisest htsematele alustele. Selleks ajaks oli kogu maad hlmav metsade majandamine enam-vhem tnapevases mistes vlja kujunenud.

ENAM EI THENDA METSANE MAA METSIKUT MAAD
Kuigi metsamajandusele oli alus pandud, jtkus varasematel sajanditel alanud metsade pindala vhenemine Eestis ka 20. sajandi algul. Peamised phjused olid ulatuslikud hiskondlikud muutused, tarbemaade hoogne laiendamine, suurenev nudlus puidu ja puidutoodete jrele. Eesti metsade hulk kahanes kogu oma ajaloo jooksul vist kige viksemaks 1930. aastateks. Siis hakkas see tasapisi suurenema. Ametliku statistika jrgi oli niteks Teise maailmasja eel Eestis metsamaana kirjas vaid umbes veerand Eesti pindalast. Siinjuures peab silmas pidama tsiasja, et tnapeva mdupuu jrgi vis metsade pindala olla mnevrra suurem. Nimelt peeti siis ametlikult niitudeks ja karjamaadeks hredaid metsi, mida kasutati kariloomade pidamiseks vi neile heina tegemiseks. Praegusel ajal arvestataks sellised alad metsade hulka.
Nii vi teisiti judis metsade hulk Teise maailmasja eel kigi aegade madalseisu ja hakkas sestpeale suurenema. 1958. aastal oli metsade all ametlikult 29%, 1971. aastal 35% Eestimaast. 1984. aastal oli maa metsasus suurenenud 40%-ni ja praeguseks veidi le 50%. Kui lhtuda pelgalt statistikast, oleme viimase poole sajandiga metsasuse poolest linud ajas tagasi le kahe sajandi. Kuidas seda mista? Kas Eesti on metsistunud?
Siinkohal tasub mtiskleda vastandliku snapaari metsik ja haritud thenduste le. Snal metsik on meie keeles helt poolt selged seosed snaga mets. Teisalt on sellel snal justkui halvustav varjund. Metsik loom thendab metslooma, metsik inimene aga metsinimest, metslast. Metslane on teadagi rumal, kombetu, harimatu ja kasimatu inimene. Metsik inimene vib kia lausa poolearulise inimese kohta. Kui mne maa kohta eldakse metsik maa, siis vib see thendada maad, kus on palju metsi ja vhe inimhoolega loodud maastike. Kuid see tlus toob meie kujutlusse ka vhearenenud maa, kus valitseb korralagedus ja seadusetus. Kui meile eldaks, et Eesti on metsik maa, kus elab metsik rahvas, tunneksime end puudutatuna. Sna haritud seostub plluharimisega, aga ka hulga muude asjadega, mis on kiiduvrsed. Klalt sarnased on harjama ja harjutama. Kui mne inimese kohta eldakse, et ta on haritud, thendab see lihvitud kommetega, phjalikult koolitatud vi muidu tarka inimest. Varem vis haritud inimene kia ka korrastatud vlimusega, puhta inimese kohta. Kui keegi iseloomustaks Eestit haritud maana, kus elab haritud rahvas, vtaksime tlust igal juhul kiitusena.
Vaid keeleloogikast lhtudes tuleks sellest snapaarist enesestmistetavalt eelistada haritut metsikule. Siia peaks liituma ka pd suurendada haritud alade ehk kultuurmaastike osakaalu ja vhendada metsikute alade ehk loodusmaastike osa. Maa kultuursuse mdupuuks oleks justkui see, kui palju maad on suudetud metsast vabastada. Niisugune hoiak kehtiski ajal, mil olime aleplde laiendav rahvas. Meie keel on need seosed silitanud. Aga meie ise oleme muutunud ega mtle enam nnda. Arvame hoopis, et need tnapeva riigid ja rahvad, kes on osanud oma metsi hoida ja rohkendada, on targemad ja rikkamad kui need, kellel metsadest puudus.

METSAD PSIVAD TNAPEVAL SLTUVALT, AGA MITTE SLTUMATULT INIMTAHTEST
Mis phjustel siiski Eesti metsade hulk viimasel poolsajandil tegelikult suurenes? ks phjus oli kahtlemata sda ja sjajrgsed sndmused. Nukogude vimu kehtestamine ti hiskonnas kaasa tohutuid muutusi. Katastroof, mis tabas meie rahvast sja ajal ja sellele jrgnenud aastatel, ei olnud oma ulatuselt viksem kui varasemate kige rngemate sdade ajal. Nii nagu Liivi sja ja Phjasja jrel, ji maa inimestest hredaks. Suur hulk inimesi lahkus maalt sjajrgsetel aastatel. Nagu ajaloos varemgi, vallutas unarusse jetud tarbemaad mets.
Siiski ei saa metsasuse kasvu veeretada ainuksi nukogude korra sks. Metsade hulk suurenes alates sajandi keskpaigast paljudes Euroopa maades. Niteks Soome ja Rootsi ei kannatanud sja tttu kaugeltki samal mral kui Eesti. Ometi suurenes nendes riikides puidu hulk poole sajandiga ligi 50%. Metsade laienemise ldisem ja sgavam phjus on olnud majandusolude muutused ja rahva linnastumine. Kuid vhemalt niisama oluline phjus on olnud sihikindel metsade majandamine. Raiete maht oli allutatud kindlatele normidele. ldnormiks oli saanud, et metsa ei tohi raiuda rohkem, kui seda juurde kasvab. On tehtud suuri pingutusi, et kujundada vimalikult tootlikke puistuid. Ndseks on niteks metsakultuure rajatud Eestis kokku ligi poolele miljonile hektarile. Kuivendatud metsad hlmavad ligi veerandi kigist Eesti metsadest. Metsade thendus Eestis ja naabermaades on teinud 20. sajandil lbi thtsa muutuse. hes sihiprase metsade majandamise ja kasvatamisega ei saa neid enam ksitada kui metsikuid alasid, nii nagu varasemas ajaloos. Metsakasvatajate pikaajaline hool on lisanud neile tugevasti kultuuristatud ehk haritud alade tunnuseid. Kindlasti pole Eesti viimase poolsajandi jooksul metsistunud. Eesti on hoopis metsastunud. Niliselt thine snaerinevus thendab minu arust palju. Metsad ei psi meil enam inimtahtest sltumata. Nd psivad nad seetttu, et inimene niimoodi tahab.
Metsamees, kellele metsad on igapevane tpaik, oskab osutada siin inimtegevuse mrkidele peaaegu igal sammul. Mletan, kuidas ppisin metsi niiviisi ngema, ttades metsakorraldajana. Kuigi metsataksaator liigub puude all, peab ta oskama nha metsa otsekui linnulennult. Nnda ldistatult ksitledes nib mets retu tplluna. See jaguneb vikesteks lappideks, kus kasvavad inimese jrjekindla hoolega loodud ja kujundatud eri puistud. Usun, et noil aastatel sain viimaks aru, mida thendab metsamajandus. he tabava vrdluse jrgi peaks inimene selleks, et mista, mis on metsamajandus, olema 300 meetrit pikk ja elama 500 aastat. Alles siis kndiks ta metsa krgusest ja east sedajagu le olema, et oskaks nha, mismoodi mets tegelikult muutub ja kuidas peaks neid muutusi suunama.

KASUTAMINE JA KAITSE KIGU KSIKES
Mdunud aastasaja viimastel kmnenditel tugevnesid Euroopa ldsuse seas protestihled senise metsade majandamise praktika vastu. Siiani olid metsamehed saanud tegutseda enam-vhem omatahtsi. Nd jrsku selgus, et hiskonnas on veel huvirhm, kes tahab metsaasjades kaasa rkida ja kelle snadel on ka mju. Need olid keskkonnakaitsjad. Laialdast toetust leides hakkasid nad niteks Soomes ja Rootsis oluliselt mjutama metsatstuse toodete tarbimist. Puiduturg pidi tarbijate huvidele vastu tulema ja hakkama omakorda esitama roheliste vrtuste norme metsakasvatajatele. ksteise jrel uhas Euroopa riikide metsamajandusest le nn. roheline laine. Rootsis tulid suured muutused peamiselt 80ndatel, Soomes 90ndatel aastatel. Eestis lid aluse uuele metsaksitlusele 1997. aastal riiklikult heaks kiidetud metsapoliitika ja 1998. aastal vastu vetud metsaseadus. Tnavu aasta algusest kehtima hakanud metsaseadus kinnitab aga juba lausa otsesnu, et seaduse eesmrk on tagada metsa kui kossteemi kaitse ja sstev majandamin.
Peamine muutus Euroopa maade metsamajanduse phimtetes oli see, et kogu 20. sajandi jooksul valitsenud thtsaim puupllunduse hnguga tees metsa ei tohi raiuda rohkem, kui seda juurde tekib tunnistati iganenuks. Selle asemele pstitati nue: metsade kasutamine ja kaitse peavad kima ksikes. Milles seisnes nude uudsus? Peamiselt selles, et puidutootmise krval tunnistati niisama kaalukaks metsade hoid. Tdeti, et metsi peaks majandama nnda, et ei vheneks metsade muud vrtused. Muude vrtuste all peeti silmas metsade bioloogilisi, koloogilisi ja mitmeklgseid inimvajadusi arvestavaid vrtusi.

METSA MAJANDADES PEAVAD OLEMA RAHULDATUD KA KOLOOGILISED, SOTSIAALSED JA KULTUURILISED VAJADUSED
Praeguseks vidule psenud metsa sstliku majandamise phimtted vtab kokku vrskelt justunud metsaseaduse 2 lige 2: Metsa majandamine on sstev, kui see tagab elustiku mitmekesisuse, metsa tootlikkuse, uuenemisvime ja elujulisuse ning koloogilisi, majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi rahuldava mitmeklgse metsakasutuse vimaluse.
Et seda ksitlusviisi tpsemalt selgitada, tuleks alustada ksimusest, mis on mets. Vastuse vtmelauseks sobib tuntud rahvatlus Puude taga on mets. tlust tuleks mista nii, et mets on midagi enamat kui vaid puudekogum. Mets on eriline keskkond, mis loob elurikka terviku metsakoosluse, kuid mjutab ka mbrust endast vljaspool. Metsakooslus on koduks kmnetele puu- ja psaliikidele, sadadele muudele taimeliikidele ja tuhandetele putukaliikidele. Siit vib leida enamiku Eesti sambliku- ja samblaliikidest. Kigist meie linnuliikidest on metsadega seotud ligi pooled, imetajaliikidest aga 2/3. Paljudele haruldastele olenditele on mets viimane elupaik. Siin elab rohkem ohustatud taime- ja loomaliike kui mis tahes teises elukoosluses Eestis. Metsas leiab elupaiga 2/3 kigist meie ohustatud liikidest.
Metsa koloogilistest vrtustest on vahest thtsaim see, et ta on meie peamine elukooslus, mis tagab loodusliku tasakaalu. Mets on vastukaaluks laienevatele linna- ja tstusmaastikele. Mets on peamine ssihappegaasi siduv ja hapnikku tootev maismaakooslus. Ta piirab hu kaudu leviva saaste levikut. Seega puhastab mets hku. Kuid mets kaitseb ka veekogusid reostamise eest ja aitab silitada muldi.
Kolmanda valdkonnana tuleb metsade majandamisel silmas pidada, et puidutootmise krval peab mets rahuldama veel paljusid muid inimvajadusi. Metsas peetakse jahti, korjatakse marju, seeni ja paljusid teisi metsaande. Ndses linnastunud hiskonnas on mets asendamatu puhkuse veetmise paik. Mida enam seostub rahva argielu tehismbrusega, seda enam vajab ta judeajal looduslikku mbrust.
Omaette vajaduste ring, mille prast inimene alati metsa poole on prdunud, on kultuurivajadused. Eesti primuskultuur on enamiku teiste Euroopa maade primuskultuuriga vrreldes silmapaistvalt rikas metsatemaatika poolest. Vaid ehk soomlaste oma vib sellega vistelda. Metsalt on alati saanud innustust ja ainet oma loomingu jaoks eesti kirjanikud, muusikud ja kunstnikud. Mets on teadusliku t thtis tegevusvli.
Eesti on praegu ks metsasemaid maid ja eestlane metsalhedasemaid rahvaid Euroopas. See tik peaks meie jaoks thendama seda, et olles metsade poolest rikkad, oskame rikkust vriliselt hinnata ja sellega targalt mber kia. Meie suhtumisest metsasse peab ilmnema, et oleme tepoolest haritud rahvas.



Hendrik Relve

Loe kommentaare (1)
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet