Eesti Looduse fotov�istlus
4/2002



Artiklid
Mida teha teersete METSADEGA?

Teersed metsad kuuluvad enamasti tulundusmetsade, harvem kaitsemetsade hulka. Teeseadus ning Teede projekteerimise normid ja nuded vimaldavad ldistes huvides mrata ldplaneeringuga teersel kaitsevndil kasvav mets kaitsemetsaks. Kas on igem raiuda teersed metsad kiiresti lagedaks vi tuleks jrgida head metsameeste tava ja sstlikke metsakasvatuse vtteid ning majandada neid metsi psimetsana, hoolimata mratud metsakategooriast?

Seaduslik alus teersete metsade kaitseks
Nukogude perioodi lpu (ENSV metsakoodeks 1979) metsamajandus pidi hoidma kaitsemetsi 100500 m laiuse vndina raudteede ning 100250 m laiuse vndina leliidulise ja vabariikliku thtsusega autoteede res. Seal oli lubatud hooldus- ja sanitaarraie ning erandkorras lageraie kuni 50 m laiuse langina, kui eelnimetatud raied ei taganud kaitseomadusi kaotanud puistute uuenemist. Praegune teeseadus (1999) aga lubab poolte kokkuleppel majandada teerseid metsi ka tulundusmetsana.
2001. a. aprillikuu Metsalehe artiklis Lhimineviku metsandus viks eeskujuks olla on Uno Kiisholts kirjutanud: .. teedersed metsad olid kaitse all ja on nd keprast vtta. Niisugune mttelaad loodusvara tuleks ra kasutada on ldlevinud. Ent kas me tepoolest soovime nha teerseid lageraielanke endiste kaitsemetsade asemel? Tormid on niigi ksjagu metsaservi rsinud.
Kui ranna- ja kaldakaitseseaduse jrgi on veekaitsevndi metsad kohe kaitsemetsaks mratud ja omavalitsused vivad looduslikust olukorrast lhtudes muuta vndit veidi kitsamaks vi laiemaks, siis teeseadus vimaldab mrata sanitaarkaitsevndi metsad kaitsemetsaks vaid omavalitsuse algatatuna. Teeseaduse 37 phjal vib teerse metsa kaitsemetsale vastavad kasutusviisid mrata metsaomanik metsaseaduse alusel. Teerne mets mratakse tee omaniku taotlusel vi ldistes huvides planeeringuga kaitsemetsaks, kui see on vajalik: vltimaks vi vhendamaks tee kahjulikku mju klgnevale kinnisasjale vi keskkonnale; kaitsmaks teed kahjulike loodusmjude eest vi liiklusohutuse huvides. Seaduslikku tuge teersete metsade kaitseks pakub ka teede- ja sideministri 28. septembril 1999. aastal vlja antud mrus nr. 55 Tee projekteerimise normid ja nuded. Seal on toodud sanitaarkaitsevndi ulatus tee servast maantee klassi jrgi: kiirteede ja I klassi teedel 300 m, II ja III klassi teedel 200 m, IV ja V klassi teedel 60 m. Enamasti lagedana hoitakse selle mruse phjal teerne tehnoloogiline vnd. Olenevalt maantee klassist on see 30, 20, 12 vi 6 m lai. Seega on meil seaduslik alus hoida teerseid metsi.

Teersetes metsades viks lubada valikraieid ja lageraieid kitsastel lankidel
Teersed metsad tidavad metsaseaduse jrgi eelkige sanitaarkaitse eesmrke. Nad kaitsevad inimesi autode saaste ning ilmastiku kahjuliku mju eest. Kuid neil on ka keskkonnakaitselesandeid. Nad kaitsevad maastikku, mulda, vett ning htlasi aitavad luua tormikindlaid metsaservi ja tkestada tulekahjusid.
Teerseid metsi vajavad kahtlemata ka puhkajad ja turistid. Rohelise vrgustiku projekti jrgi on siinsed puistud thtsad kui rohelised koridorid loomade rndeteed metsalaamade vahel. Puidu saamine jb kaitsemetsades aga tagaplaanile. Teerseid metsi vib majandada psimetsana, mis lubaks teha ainult valikraiet. Maastikuliselt on kige ilusamad sellised puistud, kus psimets on tee res lbi nhtav 3050 m. Kuna teerne tehnoloogiline vnd on kllalt lai (630 m) ja ta kulgeb mlemal pool teed, siis kujuneb metsaservas koton, mis on vrtuslik oma liigirikkuse poolest. Hoolimata liiklushiringutest leidub teeservades isegi haruldaste taimede leiukohti (kevad-ristmadar, harilik kobarpea, siberi vhumk, kokuld, mned kpalised jt.) ja kaitsealuste imetajate elupaiku (lendorav, nahkhiired jt.), rkimata laululindudest, sorridest ja kirevatest pevaliblikatest. Vanemad teersed puistud on hredamad ja kaunimad kui tihedad noorendikud.
Kui teerseid puistuid majandada kaitsemetsana, siis on siin keelatud lageraie normaallaiusega langina. Kik teised raieviisid, sh. kitsas lageraielank, on lubatud. Lageraielangi laius peaks olema alla 30 meetri ja pindala alla kahe hektari. Turberaie viise on sobiv kasutada kombineeritult. Turberaie langi pindala ei tohiks letada kmmet hektarit. Metsaserva sobib eriti veerraie. Kitsast lageraielanki viks aga kasutada metsaservast kaugemal kui kaks puistu krgust.

Teersed metsad viksid olla parkmetsailmelised
Omaette eesmrk peaks olema parkmetsailmeliste puistute loomine. Ilusad on hredamad (liitus 0,50,8) puistud, kus leidub maani ulatuvate vradega puid ning laiguti psaid: kadakaid, pihlakaid, toomingaid jt. Parkmetsailmelisi puistuid on kll kallis hooldada, kuid maastiku ilu on ju vrtus omaette. Sobivates kohtades tuleks sel juhul avada vaateid jrvele, merele, knkale, kaunile avamaastikule. Loodusmaastikku lbiva tee rde ei tasu istutada vrliike, mis ei sobi oma vlimuse poolest maastikku. Vrliigid jgu kaunistama asulaid ja parke. Kuna metsavahelised teeligud kipuvad klmal aastaajal kauem talvised olema, siis on pikest ja tuult rohkem lbi laskvad hredad lehtmetsad ka liiklusohutuse seisukohalt sobivamad kui varjukad okasmetsad. Metsad vhendavad thusalt avamaastiku tormituulte ja lumetuiskude mju liiklusele.
Maastiku kujundamine raiete kaudu on loominguline ja pnev t. Inetuid teerseid lagamikke ei taha keegi nha, seevastu kaunis teemaastik paelub kigi thelepanu. Metsakasvatajad viksid rohkem melda selle peale, kuidas kinnistada teerseid metsi kaitsemetsade kategooriasse ning hoida teerseid puistuid psimetsana ka siis, kui planeeringu jrgi ei ole neid kaitsemetsaks mratud.



Vello Keppart, Luua metsanduskooli petaja

Loe kommentaare (1)
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet