Eesti Looduse fotov�istlus
4/2006



Artiklid
Kuidas parandada laste teadlikkust metsakasutuse vallas?

Rebase jljed
Tiina Paltser
Eesti Metsa suvenumbris sai alguse sari, kus tutvustame RMK tegevust laste metsateadlikkuse edendamisel. Seekordses kirjutises on vaatluse all metsa majandamise ja -kasutuse vahendamine.

METSAS ON AMMUST AEGA KIDUD MARJUL-SEENEL JA JAHIL
Eestlane on lbi aegade olnud metsarahvas. Marjul-seenel vi niisama metsas jalutamas kinuid on koolilaste ja isegi lasteaialaste seas palju. Ei meenu, et mni vastaja oleks vitnud, et pole kunagi metsas olnud. Metsi on ju ka pealinna lhedal, niteks Harkus ja Viimsis, kus paljud kivad jalutamas, jooksmas vi talvel suusatamas. Metsas kiakse kas ema-isa, vanavanemate vi klassiga ning ldjuhul energiapatareisid laadimas ehk lihtsalt mnusalt aega veetmas.
RMK loodusppeprogrammid on iseenesest kik seotud rekreatiivse tegevusega: retk metsas mda ettevalmistatud rada vi peatus lkkekohas see kik tutvustab metsapuhkuse vimalusi ning kasutamise eetikat. Peale selle on hulk teemasid, mille raames ksitletakse ksikasjalikumalt, mida kike metsas teha saab vi mida mets meile pakub. Mets on osa meie kultuurist ja tihedalt seotud vga paljude elualadega. Iseasi, kas osatakse neid seoseid nha. Eri loodus ppeprogrammid ritavadki he vi teise nurga alt esile tuua niteks jahinduse, koriluse vi prandkultuuriga seonduvat.
Programmid Mets kui apteek, Kui puud rgiksid, Jlgede salakiri jne. aitavad hel vi teisel moel tuua lastele lhemale seda osa metsast, mis linnastuvas hiskonnas vraks on jnud. Kui saadakse teada, et seentega vrvitakse lnga, et metsloomade eest tuleb talvel hoolitseda, et mnnikoort on nljaajal snud ka inimesed, et pihlapuust kepp hoidis murdjad hundid karjast eemal ning et jnes ei elagi urus, siis ollakse llatunud. Vahel ehk isegi ei usuta, kuid huvi nikse suurenevat. Loomade tegevusjlgi ppides taibatakse, et polegi vaja looma nha, et teada, kus ja mida ta on snud, kus maganud vi liikunud ning mis meeleolus olnud. Seda kike saab vlja lugeda jlgedest.
RMK puhkealadel on hakatud kindlaks tegema ka prandkultuuri objekte. Selle t esimese tulemusena on Nva puhkeala looduskeskuses Peraklas vimalik lbida eri pikkusega kultuuriprandiretki (loe lhemalt Eesti Mets 2005, nr. 3). See on tnuvrne t, mis aitab hoida minevikku ning tutvustada kohalikku prandkultuuri ja rahvaprimust jreltulevatele plvedele.
Teemade vahendajana on thtis roll abimaterjalidel: jljekaardid, tlehed, marjade ja seente mramiskaardid jne. Abiks on ka nitused vi vljapanekud. Niteks saab Phni looduskeskus oma metsamuuseumis nidata vanu metsatriistu, et lapsed kujutaksid paremini ette, kuidas vanasti metsatid tehti. Saaremaal Laugu metsavahimajas avatud nitus Metsavahi amet lbi kolme sajandi tutvustab meile samuti osa meie kultuuriprandist. Tekib silmside ja ettekujutus mdanikuga: ilma visuaalse pildita on noorel inimesel seda raske ette kujutada.

METSAS TEHAKSE METSAMAJANDUSTID
Nii mnigi kord on noored llatunud, et metsas tehakse peale uuendusraie veel palju teisi tid. Paraku on tihti selgunud, et mitte ainult laste, vaid ka tiskasvanute arvates kasvab mets ldiselt looduslikult ning paber tuleb poest ja mbel tehasest. ks loodusppeprogrammide olulisemaid ja RMK kohasemaid teemasid ongi metsade majandamine.
Selleks, et koolis oleks laud ja laual raamat vi vihik, on vaja teha palju eeltd ning tihtipeale tulebki metsade majandamise juttu alustada kaugemalt puumajast, lauast, vihikust, et juda seemnete varumise ning aastakmnete- ja sajanditepikkuse metsahoolduse juurde. Kige otstarbekam on ppida ise tehes ning veenduda oma silmaga. Paljud programmid annavad pilastele vimaluse olla noor metsnik ja valmistada nitlikult ette valgustusraiet, valida vlja seemnepuid, mrata puude vanust ja krgust. Vanemates vanuserhmades jutakse juba metsa hindamiseni. Ja muidugi osalus istutustdel ja metsakaitsega seotud kevadistel vi sgisestel metsakoristustalgutel, mil hulgi korjatakse kokku prahti.
Mnes programmis on lastel vimalik kasutada tnapevaseid mteriistu, kuigi niteks puu krgust vib mta ka ige lihtsate vahenditega.
Lheb vaja painduvat keha ja kriiti vi mrkelinti. Valime ja thistame puu kriidi vi mrkelindiga, seisame seljaga vastu puud ja paneme silma jrgi enesele sirge kursi maha. Siis hakkame selle joone peal puust eemalduma (umbes meetripikkuste sammudega), ise samme lugedes. Aeg-ajalt tuleb nd kummarduda ja oma jalgade vahelt lbi kiigata, kas valitud puu latva on juba nha. Kui veel pole, tuleb mni samm edasi astuda ja uuesti kiigata. Kui puu latv paistma hakkab, on puu krgus kes, see vrdub sammude arvuga. Kui ladva ja jalgade hargi vahele jb juba liiga suur tkk taevast, tuleb samm-paar tagasi vtta. Harjutus polegi nii lihtne, aga samas pris naljakas, sest esialgu pole tagurpidi vaadates valitud puu lesleidminegi nii vga lihtne (vljavte Ristna looduskeskuse programmist Metsamehe aastaring).
Nii mndagi asja teevad lapsed meeleldi ise, niteks meisterdavad vilepilli vi puulusikat mida iganes sel aastaajal ning sel ritusel teha saab. Mis ise tehtud, see hsti tehtud! Hea meelega valmistatakse ka vihtasid ning luudasid, kuid see tegevus nuab kindlasti varasemat eeltd. Hasartselt tutvutakse ka ttava langetustraktoriga vi jlgitakse metsuri td puude langetamisel. Kuid seal seab turvalisus programmi tegijatele ranged piirangud.

EESMRK ON KUJUNDADA LASTEL ISIKLIK ARVAMUS METSAST
Milleks on siiski vaja lasta lastel iseseisvalt uurida, kui palju leidub sel aastal kuuskedel kbisid, viia metsloomadele sdasime toitu vi otsida mnninoorendikust oksamnnaste jrgi omaealisi mnnipuid? Selleks, et tekiks praktiline arusaam, isiklik seisukoht metsade majandamise, metsatstuse, loodusturismi jm. kohta. Loomulikult ei teki oma arvamus kohe. Kuid osalenud metsas ppetundidel, osatakse ehk tiskasvanuna suhtuda metsandusse mistvamalt. Kui Eestil on teadlikud ja metsanduses pdevad kodanikud, siis on metsade sstlik majandamine ning nende jtkusuutlikkus paremini tagatud.



Helen Luks, RMK puhkemajanduse osakonna projektijuht

Artiklile ei ole kommentaare
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet