Eesti Looduse fotov�istlus
4/2006



Artiklid
Selgitati vetamise mju kuusepoogenditele

Vaade Pauska kuuseseemla 1. kvartalile, mis on rajatud 1978. aastal.
Tiit Maaten
Pauska kuuseseemlas alustati vetuskatseid ligi kakskmmend aastat tagasi ning jtkati 2004. aastal. Millised on vrskeimad uurimistulemused?

SEEMLA TAGAB KVALITEETSED SEEMNED Metsakasvatajad on rajanud seemlaid mitmel eesmrgil: et saada geneetiliselt vrtuslikku seemet, lootuses varuda kiiremini rikkalikku saaki ning koguda kbivarud hlpsamalt (Giertych, 1987). Seemlaseemnest kasvatatud puistutes on hektaritagavara suurem, seemne kvaliteet parem, samuti on taimed elujulisemad (Samuelson, 1980).

Alati ei ole seatud sihte saavutatud seemnesaak on jnud loodetust viksemaks. Seetttu on oluline suurendada seemlate seemnekandvust. Meil tuntud poogendite seemnesaaki saab stimuleerida jrgmiste meetoditega: rngastamine, strangulatsioon, poogendite vra kujundamine, juurte lbiraiumine, mineraalvetiste kasutus ja ttlus bioaktiivsete ainetega. Praktikas on neist kige lihtsam moodus parandada poogendite mineraalset toitumist (Kurm 1996). Ivar Etverki (1973) jrgi ei tohi seemnesaaki suurendada sel moel, et rikkalikult kbisid kandvad puud valitakse plusspuudeks, vaid tuleb parandada kasvuolusid. Suurendades omastatavate toitainete sisaldust mullas, saab htlasi rohkendada poogendite seemnekandvust (Kurm, 1996).
Vegetatiivsed okaspuuseemlad on plusspuude jrglastega spetsiaalselt rajatud istandused, kus on ette nhtud toota pikka aega hinnaliste prilike omadustega kvaliteetseid seemneid. Peale selle on nende alusel hea uurida plusspuid ja hoida nende genotpi (Kurm 2005).

KUUSESEEMLATE PUHUL ON OLULISIMAD LMMASTIKVETISED Eestis on praegu 32,4 hektarit hariliku kuuse seemlaid, mis on rajatud aastatel 19651983 (Aastaraamat , 2005). Esimene saak Eesti seemlatest saadi 1989/1990. aastal, mil korjati 211 kg kuuseseemet (tabel 1). 2002. aastal on koostatud Eesti metsaseemnemajanduse arengukava aastani 2030. Selle jrgi on Eesti seemlad andnud kokku 3827 kg kuuseseemet, seega keskmiselt 118,1 kg/ha.
Vetiskatsetes on enim kasutatav toitaine lmmastik. Rootsis on theldatud, et seemla poogendite okastes on keskmiselt rohkem lmmastikku ja fosforit kui metsapuudel. Rohkest N-sisaldusest hoolimata soovitatakse seemnekandvuse stimuleerimiseks siiski eelkige lmmastikvetist, sest vra tihenemine soodustab stroobilite moodustumist. Sageli on vetusprogrammidesse vetud ka fosfor ja kaalium: toetavad ja tasakaalustavad elemendid (Rosvall, Untinen, 1982).
Analsides esmaseid vetamistulemusi, selgitatakse okaste kui kige plastilisema organi kvalitatiivseid muutusi (Seemen, 1979). Oluline nitaja on okkapikkus, kuna okkad reageerivad hsti toitekeskkonna muutusele. Peale selle tuleb vaatluse alla vtta fotosnteesitava pinna suurus, mis mrab ra okaste toodetava orgaanilise aine hulga. Seda vljendatakse okkamassiga. Okaste mass oleneb helt poolt kasvukohast ja selle viljakusest, teisalt aga kasutatud mineraalvetiste kombinatsioonist ja koostisest (Raid, 1985).
Kui hsti on poogendid omastanud toitaineid, selgub okaste toiteelementide sisalduse phjal. On kindlaks tehtud, et hariliku kuuse puhul on kasvukoha toitainerohkus vi -vhesus tugevasti seotud puude okaste toiteelementide sisaldusega (Evers, Httl, 1990).

SEEMNESAAKI MJUTAVAD ILMASTIKUOLUD
Kuuse seemnesaagile mjuvad kahe vegetatsiooniperioodi ilmastikuolud: stroobilite moodustumisele eelnenud aastal ning itsemise ja seemnete valmimise ajal. Hea saagi eeldus (Popov, Tudzin, 1982) on suur efektiivsete temperatuuride summa ja niiskusevajak generatiivsete organite loomise perioodil (juulis, augustis), sademete ja klmade puudumine stroobilite tekke ajal ning piisav efektiivsete temperatuuride summa juunist septembrini seemnete kpsemise ajal. Thtis on itsemisele eelnenud suve ilmastik: kuiv ja soe periood kesksuvel soodustab itsemist (Leikola et al., 1982). Tugev tuul ja rohked sademed tolmu lendluse ajal vhendavad eduka tolmlemise vimalusi. Kui pole piisavalt sooja, kpsevad seemned kehvasti.
Kige tugevamini mjutab kbisaaki juunikuu temperatuur ja insolatsioon arvataval generatiivorganite diferentseerumise perioodil. Harri Paali meelest (1979) on Eestis kuuse seemnesaagi kujunemise esimene kriitiline periood ajavahemik itsemisele eelneva aasta juuni algusest juuli I dekaadi lpuni ning teine periood hlmab tolmlemise ja viljastumise aega.
Meie uurimuse jrgi kikus aastane efektiivsete temperatuuride summa 1300 C 1993. aastal kuni 1700 C 1988. aastal. Vaatlusperioodil vaheldus sademete hulk vegetatsiooniperioodil 325 mm-st 1992. aastal kuni 550 mm-ni 1998. aastal. Sel perioodil olid seemneaasta ja sellele eelnev aasta efektiivsete temperatuuride poolest soojad aastad. Rikkalikel kbiaastail oli htlasi vhe sademeid (Kurm, Kiviste, 2001).

VETUSKATSET PAUSKA KUUSESEEMLAS JTKATI 2004. AASTAL
Et uurida vetamise mju poogenditele, alustati 1988. aastal vetuskatseid Pauska seemlas. Katse huvides valiti vlja paljude poogenditega kloonid. Vlja valitud kloonide K1 ja R3 poogendid istutati 1970. aastal seaduga 5 5 meetrit ning kloonide VL37 ja VL67 poogendid 1978. aastal seaduga 5 7 meetrit.
Vetisena kasutati ammooniumsalpeetrit, superfosfaati ja kaaliumkloriidi. Tarvitusel oli viis katsevarianti: N300, P300, K300 ja N200P300K150, peale selle kontroll. Vetati ksitsi, poogendite kaupa. Vetis klvati ringikujuliselt mber puu, puu vra laiuse alusel, jlgides, et vetatud puud ei asuks ksteise krval.
Kbid koguti Pauska kuuseseemla katsealalt poogendite viisi. Igal katsealusel poogendil mrati kuue aasta (19881993) jooksul olnud seemneaastatel kbide mass ja he kbi keskmine mass. Tehti kindlaks seemnete mass poogendi kohta, saja seemne mass ja puhta seemne saagis (protsentides). Saadud seemnepartiid idandati. Kigilt poogendeilt veti prast vegetatsiooniperioodi lppu viimase aasta mnnasest ks vrse okkaanalsiks. Ligatav vrse pidi olema vhemalt 10 cm pikk. Mdeti okaste keskmine pikkus, saja okka kuivmass ja okastuse tihedus vrsel he detsimeetri kohta.
Meie uurimuse jaoks mdeti 2004. aastal kikide katsealuste poogendite diameeter ja krpimata kloonide poogendite krgus. Okaste pikkus mdeti tarkvarapakme inMacFolia versiooni 5.0a alusel. EPM taimebiokeemia laboris mrati 2004. aastal okaste toiteelementide (N, P, K, Ca, ja Mg) sisaldus ning vrreldi neid varasemate aastate tulemustega. Analsid eelmise uurimisperioodi kohta aastatel 19881993 tehti endise Eesti metsainstituudi mullalaboris.

MILLINE ON ERI TOITEELEMENTIDE THTSUS?
Lmmastik on taimedele eluliselt oluline, kuna on taimevalkude thtis osis. Lmmastikupuudusel vheneb vi lakkab valgusntees, pidurdub taimede kasv, rakkude pooldumine ja vegetatiivsete organite areng (Krblane, 1996). Metsapuud kannatavad mineraalainetest kige sagedamini just lmmastikuvaeguse all, see prsib fotosnteesi intensiivsust tugevamini kui hegi teise elemendi puudus (Pihelgas, 1983). Saksa teadlased (Fiedler, Nebe, Hoffmann 1973) on vlja ttanud lehestandardid, mille jrgi on N-sisaldus optimaalse kasvu korral kuuseokastes 1,512,0%. 2004. aastal tehtud mtmiste jrgi selgus, et Pauska seemla poogendite okaste keskmine lmmastikusisaldus on 1,40%.
Fosforit on taimedes umbes kmme korda vhem kui lmmastikku, ta on ks nukleiinhapete koostisosi (Pihelgas, 1983). Erinevalt lmmastikust ei kiirenda fosfor mitte niivrd taimede kasvu, kuivrd nende arengut (Krblane, 1996). Fosforisisaldus kuuseokastes on optimaalse kasvu korral 0,130,20% (Pobedov i dr., 1977). 2004. aastal oli Pauska seemla poogendite okastes fosforit keskmiselt 0,16%.
Kaaliumi thtsus seisneb ssivesikute ainevahetuses, kuna see soodustab ssivesikute assimilatsiooni fotosnteesil ning mjutab nende liikumist taimedes (Pihelgas, 1983). Optimaalse kasvu korral on kaaliumisisaldus saksa teadlaste (Fiedler, Nebe, Hoffmann, 1973) andmetel 0,641,05%. 2004. aastal oli okaste keskmine kaaliumisisaldus 0,73%.
Kaltsium aktiveerib biokeemilisi protsesse ning soodustab mikroorganismide elutegevust mullas (Krblane, 1996). Optimaalse kasvu korral on kaltsiumisisaldus kuuseokastes valgevene teadlaste andmeil 0,801,33%. 2004. aastal sisaldasid okkad keskmiselt 0,70% kaltsiumi.
Magneesiumi leidub taimedes kloroflli koostises, kus ta on asendamatu, kuna magneesiumipuudusel klorofll laguneks (Miidla, 1984). Valgevene teadlaste andmetel (o%K%" , !.., 1977) on optimaalne Mg-sisaldus kuuseokastes 0,11%. 2004. aastal oli see vaatlusaluste poogendite okastes 0,14%, seega oli kogus piisav.

KUUSEPOOGENDITE TUNNUSED OLENESID MTMISE AASTAST, KLOONIST JA VETISTEST
Kuusepoogendite tunnuseid on enim mjutanud kasvuaasta, mis avaldas mju peaaegu kigile tunnustele: okaste pikkus ja mass, okastuse tihedus, poogendite kasv.
Ka kloon on tunduvalt mjutanud okaste ja kbide tunnuseid: seemnete massi, puhta seemne saagist, seemnete tehnilist idanevust ja toiteelementide sisaldust.
Eri vetised mjutasid poogendite okaste toiteelementide sisaldust (tabel 2), okaste mtmeid ja massi ning seemnete massi ja thjade seemnete protsenti eri moodi:
Vetamine ammooniumsalpeetriga suurendas okaste massi ja pikkust ning Nsisaldust.
Superfosfaadi toimel kasvasid pikemad, raskemad ja fosforirohked okkad.
Kaaliumkloriidi mjul suurenes okaste K-sisaldus ja kbide arv poogendeil.
Tisvetise toimel muutusid okkad pikemaks ja raskemaks ning lmmastiku- ja fosforirikkamaks. Poogendite diameetrile ja krguskasvule vetamine 2004. aastal enam mju ei avaldanud.

Kirjandus
Aastaraamat Mets 2005. Keskkonnaministeerium. Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskus. Tartu 2006.
Eesti metsaseemnemajanduse arengukava aastani 2030. Tartu, 2002. (Koost. seemnemajanduse arengukava trhm.)
Evers, F.-H., Httl, R. F. 1990. A new fertilization strategy in declining forests. Management of Nutrition in Forests Under Stress, IUFRO Symposium, Freiburg, 18.-21. September 1989. Water, Air, and Soil Pollution, 54: 495508.
Fiedler, H., Nebe, W, Hoffmann, F. 1973. Frostliche Pflanzenernhrung und Dngung. Jena.
Giertych, M. 1987. Seed Orchard in Crisis. Forest Ecology and Management, vol. 19: 18.
Httl, R. Forest Fertilization: Results from Germany, France and the Nordic Countryes. Forestry Department, Kali und Salz AG, Kassel, West Germany. 1986.
Kurm, M. 1996. Metsaselektsioon Eestis.
Kurm, Malle, Kiviste, Andres 2001. Vetamise mjust hariliku kuuse (Picea abies (L.) poogendeile Pauska seemlas. Metsanduslikud uurimused XXXV. Kirjastus Eesti Loodusfoto: 133148.
Kurm, Malle. Eesti pllumajandusentsklopeedia 2. kide (Ksikiri )
Krblane, H. 1996. Taimede toitumise ja vetamise ksiraamat. Tallinn.
Leikola, M., Raulo, J.; Pukkala, T. 1982. Mnnyn ja kuusen siemensadon vaihtelun ennustaminen. Summary: Prediction of the variation of the seed crop of Scots pine and Norway spruce. Folia Forestalia 537: 43.
Miidla, H. 1984. Taimefsioloogia. Tallinn.
Paal, H. 1979. Kuusepoogendite reproduktiivorganite arengu iserasusi. Metsanduslikud uurimused XV. Tallinn: 3445.
Pihelgas, E. 1983. Metsabioloogia. Tallinn.
Победов В. С., Шиманский П. С., Волков В. Е., Прокшин Д. Н. М. 1977. Справочник по применению удобрений в лесном хозяйстве. Лесная проышленность.
Попов, B. Я., Tyчин, П. B. 1982. Методические рекомендаций по селекционной оценке семенной продуктивности плюсовых дедевьев сосны и ели. Архангельск, 8 c.
Raid, L. 1985. Vetamise mjust mnni- ja kuuseseemikute okastusele Metsanduslikud uurimused XX Tallinn: 8695.
Rosvall, O., Untinen, P. 1982. Frplantagernas nrigstatus. Institutet frSkogsfrbttring, Information, Skgstrdsfrdling 1981/82 (4), 8.
Samuelson, K.-R. 1980. Ger dagens plantagefr produktionkkningar och kvalitetsfrbttringar+ Summary: Will the seed from existing seed orchards give hihger production and better quality? Sveriges Skogsvardsfrbunds Tidskrift, Hfte, 12: 5864.
Seemen, H. 1979. Vetamise mjust kuivendatud soomnnikute kbisaagile ja seemnete omadustele. Metsanduslikud uurimused XIV. Tallinn: 134155.



Malle Kurm, Jrgen Aosaar

Loe kommentaare (1)
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet