Eesti Looduse fotov�istlus
4/2002



Artiklid
Metsade looduslikkuse taastamine AITAB KAITSTA METSAKOOSLUSI

Kllap tunduvad sellised vtted nagu lagupuidu tekitamine, plendike rajamine ning kuivenduskraavide sulgemine paljudele metsameestele esialgu arusaamatud. Metsade looduslikkust kavatsetakse Eestis taastada vaid vikesel pindalal; sobivaid vtteid kaalutakse enne phjalikult. Praegu on igahel vimalik seda juhendit Internetis lugeda ja kommenteerida lplikus snastuses vetakse neid mrkusi arvesse.

Esimesed sammud tehti soomlaste eeskujul
Metsade looduse taastamine aktiivse looduskaitse vttena sai alguse mdunud sajandi viimastel kmnenditel. Selles vallas on teadaolevalt kige sstemaatilisemaid uurimusi ning katseid tehtud Soomes, kus le kmne aasta on taastatud inimese muudetud biotoope ja kossteeme. 1999. aastal kinnitas Soome keskkonnaministeerium esimese metsade taastamise kava Nuuksio rahvuspargi jaoks. 2000. aasta lpuks oli metsaamet taastanud metsi umbes 500 hektarit. 2001. aasta lpus valmis Soomes sellealane praktiline juhend (Metsien ennallistamisopas), mis ksitleb nii taastamisvajaduse hindamist, eri vtteid kui ka hilisemat mjude seiret. Looduse taastamises nhakse Luna-Soome metsade kaitseseisundi parandamise keskset ning kiiresti laienevat vtet. Soome metsaamet tegeleb sellega praegu pidevalt. Paljude projektide jaoks on raha saadud Euroopa Liidu LIFE-Nature programmi fondist. Ehkki ka Ameerika hendriikides ja Kanadas on kaitsealadel proovitud taastada plengudnaamikat, ei ole sellest veel kujunenud sstemaatilist metoodikat.
Looduslikkust on vaja taastada, sest metsamajandus ei taga kigi kaitseala metsade looduslikku seisundit. Metsamajandus on muutnud metsa struktuuri nii fundamentaalselt, et looduslikkuse taastumine on vga pikaajaline protsess, mis kestab sadu aastaid. Taastamisvtetega saab kaitsealadel ja nende lhipiirkondades taastada majandusmetsades haruldaseks muutunud struktuurielemente. Peamine eesmrk on mitmekesistada puistu struktuuri, suurendada lagupuidu hulka, luua varem majanduskasutuses olnud metsade pletamisega loodusmetsa suktsessioonietappe ja taastada puisrabade veerezhiimi.
Eestis hakati metsade looduslikkuse taastamisest aktiivse looduskaitse vttena knelema 2000. aastal seoses Eesti Kaitsealade Liidu, Metshallitus Consulting OY ja Soome Keskkonnakeskuse kaheaastase koolitus- ja arendusprojektiga Looduse taastamine Eesti kaitsealadel. Projekti kigus tutvustati looduse taastamise koloogilisi aluseid ja nende praktilist kasutamist looduskaitses, arendati Eesti kaitsealade taastamisvajaduse hindamiseks sobivaid vtteid ja algatati laiem mttevahetus looduse taastamise le Eesti looduskaitses. Tuliste arutelude teemana judis avalikkuse ette metsade sihiprane pletamine Lahemaa rahvuspargis. Tollal tehti projekti raames ra kll enamik ettevalmistustid looduskaitse eesmrkidel plengu korraldamiseks, kuid tikud jeti ldsuse survel siiski taskusse. Ei aidanud toona ka Soome ekspertide kinnitused, et samasugused sihipraseid plenguid on Soomes looduskaitses kasutatud alates 1980. aastate lpust ning nd pletatakse maa eri paikades aastas kmmekond objekti.
Sama projekti raames tehti Karula rahvuspargis siiski heilmeliste neljakmneaastaste istutatud vi klvatud mnnikute eriotstarbelist harvendusraiet, et muuta puistute struktuuri mitmekesisemaks, s.o. suurendada lehtpuude ja lagupuidu osakaalu ning puistu rindelisust. Koosts RMK Antsla metskonnaga raiuti proovialale eri suurusega hile, mille abil uuritakse loodusliku metsauuenduse ja taimestiku arengut eri olukordades. Raie tulemusena peaks puistu struktuur rohkem sarnanema niisama vana looduslikult tekkinud puistuga, kus puude ebahtlase paigutuse tttu on puistus hile, kohati hakkavad puud kasvama hiljem ja tuleb ette looduslikku rhmiti vljalangemist. Osaliselt katsetati ka hilude lepletamist.

Metsade looduslikkust taastatakse lagupuitu tekitades, hilusid ja plendikke rajades
Jrgmine samm metsade looduslikkuse taastamise vallas Eestis tehti 2002. aastal: SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetusel hakati koostama metsade looduslikkuse taastamise juhendit. Nii looduskaitse, metsanduse kui ka liigispetsialistide koostna valmis selle esialgne variant, kus kirjeldatakse metsade looduslikkuse taastamise bioloogilist tausta, peamisi taastamisvtteid ja nende sobivust eri metsatpidesse, taastustegevuse kavandamist ja taastatavate alade seiret. Aastail 20032005 on Eesti eri piirkondadesse kavandatud kaitsealade endistes majandusmetsades plaanis teha taastustid kokku 352 hektaril. Juhendit saab lugeda ja kommenteerida Metsahoiu Sihtasutuse kodulehekljel www.metsahoiu.ee. Kuid metsade looduslikkuse taastamise juhend pole kaugeltki valmis. Jrgnevatel aastatel kavatsetakse seda praktikas proovida ning tiustada. Lpptulemusena loodetakse saada hsti rakendatav juhend kaitsealade metsade kaitsekorra kavandamiseks, millest oleks abi nii kaitsealade valitsejatele kui ka metsade majandajatele.
Lagupuidu tekitamine.
Loodusmetsades peaks lagupuitu olema 100 m3/ha vi rohkem.
Kaitsealadel soovitatakse lagupuidu koguseks vhemalt 2030 m3/ha (s.o. 1015% puistu tagavarast), mida tuleks kas hiliskevadel vi sgisel tekitada 35 m3 suuruste kogumikena eri mikroklimaatilistesse tingimustesse. Kige paremaid tulemusi annab see vte plismetsade vi vanade loodusmetsade naabruses, kus lagupuiduga seotud liikide leviku tenosus on suurim. heliigilistes kultuurpuistutes ei tohiks lagupuitu korraga tekitada le 10 m3/ha, et vltida metsakahjurite hulgipaljunemist. Jrgmine taastamisvte tuleks teha 510 aasta mdudes. Lagupuitu saab tekitada jrgmistel viisidel: puude raiumine, tgaste tekitamine, puude vstamine (seda tehakse mootorsaega paari sentimeetri laiuste ribadena rinna krgusel), puude juurekaela slkamine, tormiheite imiteerimine (puid lkatakse mber vi lhatakse), seentega nakatamine.
Hilude tekitamine.
See on peamisi puistu struktuuri mitmekesistamise vtteid. Hilud peavad olema piisavalt suured, et maapind oleks pikesele avatud 45 tundi pevas. Hilu lbimt peab olema vhemalt 1,52-kordne puistu esimese rinde krgus. Alla 20 meetri krgustes puistutes vib teha kuni neli hilu hektaril, krgemates metsades on sobiv ks hil hektari kohta. Hilud peavad olema kaugemal puistu servast ja vhemalt 20 meetri kaugusel teineteisest. Soovitatavalt peaksid hilud olema orienteeritud lunasse vi olema suuremad pikese eest varjatud phjakljel. Hiludesse tuleks kindlasti kasvama jtta ka mned puud, kindlasti on vaja silitada kik haavad, pajud, pihlakad ja laialehised puud ning surnud seisvad puud, tkad ja vanemad lamapuud. Loodusliku uuenduse soodustamiseks vib hile ka le pletada vi nende pinnast mineraliseerida.
Plendike rajamine.
See vte on kllalt kallis ja erakordne. Sobib vaid teatud metsatpides. Puud peavad olema vhemalt kuue meetri krgusel maapinnast nii pletataval alal kui ka naaberpuistutes. Plenguala tuleb mbritseda mineraliseeritud ribaga ning niisutada enne pletamist. Sobivaim aeg pletamiseks on hiliskevad vi suve teine pool.

Looduslikust saab taastada ka veerezhiimi muutes, metsade killustatust vhendades, vrtuslikke liike siirdades
Loodusliku veerezhiimi taastamine. See vte on sageli kllalt kallis ning mjutab laialdasi alasid. Igal juhul tuleb vltida ulatuslikke leujutusi ja tegevusi, mis phjustavad metsa hvimist suurel alal. Kige lihtsam on taastada looduslikku veerezhiimi uutel kuivendusobjektidel, mis pole veel avaldanud mju metsakoosluste arengule. Seal tuleks kuivenduskraavid sulgeda kraavist kaevatud materjaliga. Vanad ja osaliselt mitte toimivad kuivendusobjektid tuleks jtta looduslikule arengule. Hsti toimivaid kuivendusobjekte taastades peab tegutsema ettevaatlikult ja vrdlemisi pika aja jooksul. Soovitatav on kigepealt tkestada osaliselt veevool. Tkete vahekaugus peaks olema vhemalt 3050 m. Uusi tkkeid viks rajada alles 1015 aasta prast. Veevoolu tkestamisega peaks alustama kuivenduskraavidel ning alles seejrel kogujakraavidel. Endised ojad tuleks taastada vimalikult looduslikult, pannes gvendatud veekogudesse niteks kive vi mttaid.
Metsade killustatuse vhendamine.
Selleks metsastatakse teid, radasid ja kvartalisihte ning likvideeritakse kraavitrasse. Lihtsaim viis on peatada igasugused hooldustd. Tihenenud pinnasega teedel ja radadel on loodusliku uuenduse tekkele abiks pinnase mineraliseerimine vi lbikndmine. Kruusakattega pinnase vib teelt ka teekraavidesse lkata. Mnede teede puhul piisab, kui need liikluseks sulgeda kas kivide vi tkkepuudega.
Vrtuslike liikide siirdamine.
Liike tuleks mber asustada vaid hdaolukorras. See eeldab teaduslikele tdele tuginevate vtete vljattamist koos liigispetsialistidega. he hdaabinuna viks kaaluda niteks mujalt sobival mral kdunenud lagupuidu juurdetoomist, kuid see on keeruline ja kallis, samuti pole kindel, et siis paranevad liigi elutingimused. Lihtsaim viis meelitamaks ligi niteks lagupuidu liike on lisada surnud vi surevat puitmaterjali. Otsene liikide siirdamine on vga erakordne ning tegelikult pole selleks ka piisavalt teadmisi. Vaid juhul, kui liiki vi selle elupaiga psimist hvardab mingi selge oht, mida ei saa vltida, viks kaaluda mtet asustada liik mber lhimasse sobivasse elupaika. mberasustamine eeldab phjalikke elupaiga, selle iserasuste ja vimalike ohtude uuringuid, samuti tpseid andmeid liigi paljunemise ja leviku koloogia kohta. Peaeesmrgina tuleb prgida selle poole, et kohalikud populatsioonid tuleksid oma piirkonnas ise toime ning suudaksid oma levikuala laiendada.

Kigepealt phjalik ettevalmistus ja vlitd
Praegu pole metsade looduslikkuse taastamine kaitsealadel seadustega reguleeritud, kuid kindlasti tuleks kinni pidada jrgmistest phimtetest.
1. Looduslikkust tohib taastada ainult kava alusel.
2. Taastamise kava peab vastama Eesti seadustele, kaitseala kaitse-eeskirjadele, tuginema taastamise juhendil ja moodustama osa kaitseala kaitsekorralduskavast.
3. Kui taastamiskava koostatakse hiljem kui kaitseala kaitsekorralduskava, siis kinnitab taastamiskava kaitseala valitseja ja keskkonnateenistus ning see avalikustatakse samamoodi nagu kaitsekorralduskava.
4. Vljaspool kaitsealasid asuvate metsade taastamiskava koostamise vib algatada ka metsaomanik vi tema volitatud esindaja, kuid kava tuleb avalikustada samamoodi kui kaitsealade kaitsekorralduskavad ning koosklastada ja kinnitada maakonna keskkonnateenistuses.
Ettevalmistustde etapil tuleks kogu senine informatsioon (aerofotod, aluskaardid, metsakorraldusandmed, kaitseala piirid ja tsoneering, teave kaitsealuste objektide kohta, eelnenud majandusvtted jne.) kaitseala kohta koondada htsesse geoinfossteemi. Selle phjal tuleks kavandada lisavlitd ja konsulteerida huvirhmadega.
Jrgneval vlitde etapil tuleks kigepealt hinnata puistu loodusvrtus. See mratakse puistu struktuuri, vanuse, liigilise koosseisu, suktsessioonietapi, lagupuidu hulga ning kvaliteedi jne. alusel. Seejrel antakse hinnang sellele, kui vajalik on puistu taastamine.
Enamasti ei ole vaja taastada plismetsi ja loodusmetsi, kuid ksikutel juhtudel vib arutada veerezhiimi taastamise vajalikkust.

Lihtsustatult viks metsa taastamisvajaduse astmed jaguneda jrgmiselt.

Taastamisvajadus puudub
Mis tahes vanuses loodusliku tekkega vi klvatud, kuid hooldamata metsad ning valmivad, kpsed vi leseisnud metsad, mida on majandustegevusega kll mjutatud, kuid milles on esindatud kasvukohale omased puu- ja psaliigid ning on alanud looduslik lama- ja surnud puidu teke.
Vike taastamisvajadus
Kultiveeritud noored ja keskealised puhtpuistud, kus kultuuri hea kordamineku tttu leidub vhesel mral kasvukohale omaseid kaaspuuliike ning on alanud puistu isehrenemise protsess.
Vajavad taastamist
Keskealised kultiveeritud vi loodusliku tekkega metsad, kus hooldustde ning harvendamisega on prdumatult muudetud kasvukohale omast puistu looduslikku struktuuri ning liikide osakaalu.

Taastamisvtetel peavad olema selged eesmrgid ja valiku phimtted
ks looduslikkuse taastamise phiprintsiip peab olema ettevaatlikkus. Td on mtet kavandada vaid seal, kus efekt on suurim. Tegevuse laiemad eesmrgid vivad olla jrgmised: 1) luua puhvertsoone vrtuslike objektide mber; 2) hendada omavahel suure loodusvrtusega piirkonnad; 3) luua htseid looduslikke laamasid; 4) lisada metsadesse lamapuitu ja plenud materjali; 5) soodustada kasvukohale omaste mitmeliigiliste puistute teket; 6) luua erivanuselisi mitmekesise struktuuriga puistuid; 7) krvaldada mittevajalikud teed, kuivendusvrk ja muud rajatised; 8) taastada hiringukeskkonnad (plengualad, tuulemurrud) ja loodusliku suktsessiooni eri etapid. Taastamisvtete valiku phimtted: 1) matkida loodust niipalju kui vimalik; 2) taastada nii, et looduslikud alad laienevad; 3) prata erilist thelepanu vtmeliikidele; 4) muuta keskkonda suktsessioonidele ja liikidele sobivamaks; 5) taastada metsade hvinud leminekud ja struktuur; 6) taastada eraldunud alade koloogiline htsus; 7) eemaldada vrliigid; 8) taastada nii vhe kui vimalik kohtades, kus loodus on isetaastuv; 9) krvaldada vi muuta olukordi, mis aeglustavad taastumisprotsessi; 10) jtta looduse ja aja taastada kik kohad, kus see toimub piisavalt kiiresti.
Lpetuseks olgu veel kord rhutatud, et enamik kaitseala metsi jetakse kindlasti looduslikule arengule.



Kaili Viilma, Metsahoiu Sihtasutuse juhataja

Loe kommentaare (1)
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet