Eesti Looduse fotov�istlus
4/2006



Artiklid
Millal algas mehhaniseeritud metsakuivendus Eestis?

Rekonstrueeritud kuivenduskraav Pltsamaa metskonnas.
Gennadi Vassiljev
Vaatluse all on mehhaniseeritud metsakuivenduse kulg Eestis. Arutleja ei ole llataval kombel mitte metsandus-, vaid kirjandusteadlane meie tuntuim Anton Hansen Tammsaare uurija.

HUVI METSAKUIVENDUSE VASTU SAI TUKE TAMMSAARE LOOMINGUST
Huvi kerkis sna lihtsalt ja loogiliselt. Tammsaare on selline autor, kelle looming avab vimaluse uurida elu mju kirjandusele, aga ka vastupidi kirjanduse mju elule. Ja seda pris konkreetselt. 30. jaanuaril 1938. aastal, Tammsaare 60. snnipeval, istus koos Albu vallavolikogu oma pidulikul koosolekul ja otsustas Te ja iguse eeskuju jrgides ksile vtta Jgala je svendamise. Pd viia seda ideed ellu kolme aastakmne jooksul ning kolme riigikorra ajal, mil sihid ja olud olid seatud eri moodi, pdis metsakuivendajate ja looduskaitsjate konfliktiga.

Saabus nutuse hetk.
Just siis avanes mul vimalus vtta osa metsameeste koosolekust, kus visin oma ala headele asjatundjatele esitada ksimuse: Kuidas hinnatakse nukogude aja ulatuslikku, 550 000 hektaril tehtud metsakuivendust? Kas tulemusi on teaduslikult uuritud? Ja millised on jreldused?
Enne kui sain vastuse knelejalt, vastas mulle spontaanselt minu krval istuv soliidne hrrasmees: Selles auditooriumis ei oska teie ksimusele mitte keegi vastata, ja arvata on, et sellist inimest ei leia te tervest vabariigist. Ja lisas: See on metsapoliitika.
Metsapoliitika oli minu jaoks uus miste ja tegi sedamaid valvsaks. Metsapoliitikas pidi midagi olema kest ra vi olnud kest ra, mis on tekitanud probleemi mber kurva vaakumi.
Ostsin mgiletilt kaasa teosed 55 aastat mehhaniseeritud metsakuivendust Eestis, Metsaalmanahh 2005 ja Akadeemiline metsaharidus 2000 2005.
Metsakuivendajate tmaile tungida oli nauding. Sain levaate vhetuntud tegevusalast, meeldiv oli tutvuda meestega, keda iseloomustab entusiasm ja ametiuhkus.
Ja samas oli sna ehmatav teada saada, et konflikt rohelistega on judnud niikaugele, et kige gedamad neist nuavad koguni metsakraavide kokkulkkamist.
htkki ratas uudishimu aga ks niliselt krvaline asi mehhaniseeritud metsakuivenduse algus. Minu olulises tarkuseallikas, koguteoses Eesti metsad (1974) on kll kne all nii mnigi algus, niteks esimesed vaigutuskatsed, esimesed hooldusraied, esmakordne metsatpide kasutus metsakorralduses jm., aga mehhaniseeritud metsakuivendamise algusest pole juttu. On vaid mainitud, et 1957. aastal alustati suuremahulisi metsakuivendustid. Kontekstist selgub, et see oli seotud mehhaniseerimisega. Nd siis on Ants Arukask, Tamsalu EPT nukogu esimees kuulutanud: Kik algas Tamsalust. Kik algas NL Ministrite Nukogu 14. juuli 1950 mrusest nr. 3093, mis tegi NL Metsamajanduse Ministeeriumile ja ENSV valitsusele lesandeks panna Eestis tle Nukogude Liidu esimene metsakuivendusjaam. Miks just Tamsalus, polevat teada. Aga olla vljavalitu on ikka uhke ja h, kuid ka pisut kurb, sest meie mehhaniseeritud metsakuivendus on justkui ksumajanduse laps.

ESIMESE EKSKAVAATORI TST METSAKUIVENDUSEL ON KIRJUTANUD VOLDEMAR MATIISEN
Samas on videtud: esimesed ekskavaatorid tulid metsa alles 1938. aastal (!). Koguteos Eesti metsad iseloomustab Eesti Vabariigis toimunut veelgi tagasihoidlikumalt: Kuivendustd tehti ksitsi, kui mitte arvestada hte riigimetsades ttanud ekskavaatorit.(lk 54)
Vaene ainus ja esimene, miks siis sinul ei nnestunud panna alus mehhaniseeritud metsakuivenduse ajaloole Eestis? Kas sinu tst pole mingeidki jlgi jnud meie ajalehtede veergudele? Siiski, siiski tnu Eesti Kirjandusmuuseumi bibliograafidele ootab kartoteegis huvilist Voldemar Matiiseni kirjat Ekskavaator metsakuivendustdel riigimetsades (Eesti Mets 1940 nr. 11, lk. 419423).
Loeme koos ja otsustame, kas pole Matiisen siiski prandanud meile mehhaniseeritud metsakuivendamise ajaloo alguse usaldusvrse protokolli.
Pisut autorist: Voldemar Matiisen sndis 6. oktoobril 1901 Tallinnas. Hariduskik: Vestholmi PG 1919, T metsateaduskond 19221928, korporatsiooni Raimla liige.
19181920 osales Vabadussjas. 19211922 oli 3. suurtkive polgu ohvitser. 19261928 T metsakasva tuse kabineti assistent. 19281929 Pllutministeeriumi Metsade Peavalitsuse metsakasvatuse osak. maamtja, 19291930 Aegviidu abimetsalem, 19301936 Orava metsalem, 1936 riigi metsatstuse inspektor, aastast 1936 Riigimetsade Valitsuse abidirektor. 1944 emigreerus Rootsi, oli metsandusametnik Lne-Rootsis. 1949 siirdus Kanadasse. British-Amerikan Oil Co teenistuses, hiljem talupidaja Eckville'is Albertas. Suri 2. aprillil 1980 (Album academicum II 1994, lk. 213)
Ta tegi kaastd ajakirjale Eesti Mets. Matiisen tundis erilist huvi metsatde mehhaniseerimise vastu (Knnujuurimise seadeldiste katsetdest ja hinnanguist, 1937. Algatas ekskavaatori kasutuselevtu metsakuivendustdel 1938. aastal vi oli ks algatajaid, olles tollal Riigimetsade Valitsuse abidirektor.

PROOVIT TEHTI 1938. AASTAL MTSU METSKONNAS
Edaspidi tsiteerin mnigi kord Voldemar Matiiseni artiklit tavaprasest pikemalt, et anda ehedal kujul edasi tollele ajastule omast tkultuuri, vastutustunnet ja asjalikkust, sedapuhku uue masina proovimisel. Iseloomulikul kombel ei vetud ekskavaatorit tarvitusele teiste eeskujul, vaid seda ajendas tegema ksitsitju puudus eriti suvekuudel, metsakuivendustdeks kige sobivamal ajal. Et Asundusametis olid ekskavaatorid juba aastaid kasutuses, siis otsustas Riigimetsade Valitsus seda proovida ka metsakraavide kaevamiseks. Asundusameti toel tehti ka proovit, millest Matiiseni kirjat lubab meilgi osa saada: Kuna ka tookord puudusid veel otsesed kogemused ekskavaatori t edukusest metsas, kitsal kraavisihil, kus pinnas on tis tooreid knde ja kive ja kaevatud kraavid pealegi suhteliselt viksemdulised (phjalaius 0,5-1 m.), siis veti 1938. aastal ette proovit Mtsu metskonnas Tuudi vahtkonnas.
Selle teostas Asundusamet, rakendades tle he oma kerget tpi kaapkopalise (300-liitrilise mullamahutusega) inglise ekskavaatori (firma Ruston Bucyrus 10-RB), mille juallikaks oli 22,5 HP vimsusega Fordsoni petrooleumimootor.
Tingimused proovits: liivakas-savises ja turbases pinnases (s.o. II liigi maas), mis on tis keskmise jmedusega tooreid kase- ja haavaknde ja juuri, tuli kaevata 1974 jm. peakraavi ldkubatuuriga 10 000 m3, mis teeb jooksva meetri kohta 5,07 m3 hes hepoolse mullavalli laotamisega ja tasandamisega tee muldkehaks. Kaevamistd alustas ekskavaator 1. IV 1938. a. ja lpetas selle sama aasta 1. juulil, olles teinud kogusummas kaevamist 538 ttundi, seega vlja vtnud keskmiselt 18 m3 tunnis. See oli hea tagajrg, sest pinnas oli tis tooreid knde ja niivrd pehme, et alaliselt tuli ttada alusmattidel. Kuna tegemist oli proovitga, lepiti Asundusametiga kokku 42 senti he kuupmeetri kohta, see oli leriigiline keskmine tasu. Metsast vljapsuks tasandas ekskavaator ise tee muldkehaks mratud mullavalli, kaapides selle enda eest kopaga nuetekohaselt laiali ja sites le. Kaevamistde vastuvtukomisjon, Riigikontrolli osavtul, leidis ksmeelselt, et ekskavaatori poolt on kaevamistd tidetud tiesti projekti kohaselt ja seejuures on kraavi perved niivrd tasased, et nad ei vaja mingit tiendavat silumist.

RIIGIMETSADE TALITUS OTSUSTAS OSTA EKSKAVAATORI RUSTON BOCYRUS
Komisjon langetas oma otsuse kaheksa kuud prast proovit lpetamist, vttes htlasi arvesse Asundusameti kogemusi: Selle Tuudi vahtkonnas toimunud proovit kui ka Asundusameti tdel saadud andmeil ja thelepanekuil tuli konstateerida, et peaveejuhtmete kaevamisel, kus on tegemist vljakaevatud maa edasiviskamisega, on ekskavaatori t vaidlematult tasuvam ksitsi tst. Kui veel arvesse vtta, et pllutliste puudusel tuleb kraavide kaevamist pllut hooajal vhendada miinimumini, siis osutub riigimetsa kuivenduskraavide kaevamise tde mehhaniseerimine ka sellest seisukohast igustatuks. (Komisjoni protokoll 14. II 1939).
htlasi otsustati, et kui metsakuivendustid tehakse knnu- ja juurtergastikus, peab mootori vimsus olema vhemalt 30 HP. Seejuures tuleb eelistada diiselmootorit kui konoomsemat ja vastupidavamat. Huvitav on jrgnev mttekik, mille jrgi ei ahvatlenud ekskavaator oma tvimega suurendama kraavitde mahtu, vaid katma seniseid vajadusi: he ekskavaatori t hulka he suvise hooaja kohta, ttamisel kahes vahetuses, tuleb arvestada 30 00040 000 m3, selles ulatuses ligikaudu on ka iga aasta tulnud kaevada riigimetsades suuremdulisi peaveejuhtmeid. Neil kaalutlusil Riigimetsade Talitus otsustas osta he ekskavaatori, valides selleks vlja inglise firma Ruston Bocyrus 10-RB kaapkopaga tbi, 33 HP diiselmootoriga.

ESIMESE TNA GVENDATI PARVETUSJGESID JA RAJATI PARVETUSKANAL KILINGI METSKONNAS
Jgem veel metsatde lainele ja saagem osa ka vast ostetud ekskavaatori eksamitst, mis on praeguse lugeja jaoks sna eksootiline: Esimese tna asus RMT-se uus ekskavaator 19. mail 1939. aastal Kilingi metskonnas svendama ja gvendama Lhkve je lemjooksu ja Kaskealuse oja 4,23 km pikkuselt, et parandada parvetustingimusi ja rajada selle jtkuna uut parvetuskanalit 6,32 km pikkuselt lbi metsade, soode ja krgraba, kuni Raba vahtkonda Voltveti Kaiste piiril. Tegeliku t lbiviimiseks anti ekskavaator vastava kokkuleppega Asundusmeeste ksutusse, kel olid olemas vilunud ekskavaatorijuhid ja muu selleks vajalik organisatsioon. Ttada tuli vga rasketes tingimustes, kuid ekskavaator tuli on lesandega toime le ootuste hsti.
Autori lppjreldus nuab aga meie teema seisukohalt erilist thelepanu:
See asjaolu (hea toimetulek L. S.) igustabki Eesti Metsa veerge kasutama selleks, et informeerida laiemat metsameeste peret sellest meie oludes esimesest metsakuivendustde mehhaniseerimisest. On hea meel seda taas meelde tuletada Eesti Metsa veergudel 2006. a.
Snad meie oludes ootab mehhaniseerimise ajaloo parematelt tundjatelt tiendust: kus siis veel? 1937 aastal on K. Salev Eesti Metsa 4. numbris kirjutanud metsatde ratsionaliseerimisest USA, Nukogude Vene ja Saksa kogemuste phjal, ent puudutab ainult ksitsitvahendeid ja tvtteid. Nii et on ahvatlus selgitada prioriteete vi poodiumikohta!
Kuna katsetes oli osalenud tehnikast haaratud inimene, saame teada nii mndagi huvitavat ekskavaatori kohta. Niteks, et ta vib letada ojasid, ehitades selleks endale ise silla, ning prast lesitu veevood sedamaid vabastada. Ekskavaator vis Lhkve je lemjooksult 1985 jooksva meetri pikkuses, kus svendati ksitsi, korjata 80 ttunni jooksul 1500 suuremat, kuni 2 tonni raskust kivi. Ilmnes vaid ksainus ttakistus: kahendalane paus ktteliga varustamises. Vahepeal tuli ttada 40-kraadises talvepakases, et suurvete ajaks tga valmis olla. Tga lumes ja pakases tuldi toime, ainult pinnas tuli kohe ksitsi laiali ajada, et see ei klmuks.

MEHHANISEERITUD KUIVENDUSTDE JRJEPIDEVUSE KATKESTAS SDA
Esimesest raskest tlesandest sugenes veendumus, et sellistes ligipsmatutes paikades on metsalaamu, mille kasutamiseks saab ainult ekskavaator teed rajada.
Et tegemist oli ratsionalisti tpi katsetajaga, juti juba esimeste tde phjal jreldusele: Srase kaevamist juures, kus ekskavaatoril tuleb knde juurida ja kive krvaldada ja kus pehme pinnase tttu tuleb mattidel edasi liikuda, osutub kasulikuks lisatju tunnitlise abiks palkamine, kes seob ja kinnitab ksivaierit ja lhub kive ja knde.
Samas peeti ka aru ekskavaatorijuhile vajalike iseloomuomaduste le, seda td hteaegu vrtustades. Loodetavasti loevad jrgnevat tsitaati ka need, kes pole vsinud mehhanisaatoreid kahtlustamast kraavimeetrite ja pika rubla jahtimises: Kuna iga ratsionaalne ja edukas t mehhaniseerimine eeldab tjuhilt tielikku masina tundmist ja selle laitmatut ksitsemise oskust, siis ekskavaatoriga metsakuivendustde teostamine nuab selle juhtidelt lisaks veel suurt leidlikkust, otsustusvimet ja kva tervist. Ttades peamiselt kaugel inimasulatest, veoriistadeta, raskesti vi sootuks ligipsmatuis kohtades, tuleb neil omal kel lahendada ja vita kik raskused ekskavaatoriga liiklemisel (le soode ja lbi ojade ktteainete juureveod, masina korrashoid, eriti aga kaevamistl).
Lpetanud t 23. augustil s.a Kilingi metskonnas, algas ekskavaator vaeva- ja vaheldusrikast teekonda lbi Voltveti ja Kariste metsamassiivi Kpu metskonda. 31 km. teed kaeti kolme pevaga. Kpu- Kariste metskondade Kaunu-Oissaare peakraavi svendus-laiendustd alustas ekskavaator 10. septembril. Kpus oli aga melioraatoreid oodatud kannatamatult juba 1930. aastast, sest pllupidajatel hvines saak, riigil mets.
Nagu vib tdeda, toimus viimase t ajal riigipre. Et Voldemar Matiisen on kik tegevused tpselt dateerinud, vib sedastada, et mehhaniseeritud metsakuivenduse ajalugu kestis tollal 1. aprillist 1938 kuni 21. juunini 1940, seega 2 aastat ja 21 peva.
T jtkus ENSV-s. Esialgu ilmselt samade meeste juhtimisel ja enam-vhem samas mtkavas. 1941. aasta plaanis oli osta veel kaks ekskavaatorit; uusi kraave oli kavas kaevata 200 km ja vanu kraave puhastada 400 km, 1939. aastal vastavalt 172 km ja 390 km (K. Salev 1941. metsamajanduse ja tootmise plaanist). Sda katkestas metsakuivendustd ja kui uskuda kirjathte, siis jtkusid need alles 1947. a. Kas otsiti vlja ka 7 aastat tagasi ttanud Ruston Bucyruse 10-RB, ootab veel selgitamist.

MEENUTAME KUIVENDUSTDE UUT ALGUST 1950. AASTAL
Olen lugenud Tamsalu meeste mlestusi 1950. aastal asutatud esimesest metsakuivendusjaamast enne ja prast Matiiseni kirjatga tutvumist. Need on mrksa erinevad elamused, sest see on hoopis teine aegruum, mis kangastub eri ajastuste vahel. Mehhaniseerimise ajaloostki saab htkki tunnistaja, missuguse jnksu meie ajalugu 1940. aastal tegi.
Tamsalu meestele meeldib meenutada, kuidas nad olude kiuste tehnikat, olmet, ttingimusi kujundasid. Oleks lekohtune mitte tuletada meelde nende algust, krvutamata seda kige esimese algusega aastast 1938. Piirdugem he ilmeka episoodiga.
Meenutab Sergei Kurotshkin, Tamsalu EPT kauaaegne juhataja: Esimest korda lksin metsakuivendusobjektile 1951. aasta mai alguses. See oli Kurista metsamajandis, kus ttas BG-0,35, juhid Harald Tordik ja Toomas Arrak, abi Aksel Timusk. Pilt oli rmiselt kurb. Kraav oli nlvuseta, kraavikaldal mulla all vedeles trassilt raiutud puit, mida polnud jutud vlja vedada. Ja igal pool nagu tankitkked psti kuni meetri pikkused knnud. Knnud olid jetud meelega nii krgeks, et neid oleks kergem traktori ja trossidega juurida. Pehme pinnas seda aga ei vimaldanud.
Aasta teisel poolel saabusid ka viis kauaoodatud ekskavaatorit E-352. Tnu vikesele erisurvele sobisid need kuivendustdeks hsti. Kuid ka neil olid tisnurksed kopad ja kraavide kvaliteedi parandamiseks tuli iga ekskavaatori taha panna kaks pikkade labidatega kalda silujat. Need andsid kraavile nutud nlvuse, lkates liigse mulla kraavi phja, kust ekskavaator selle vlja tstis. Seega koosnes ekskavaatori meeskond kaheksast inimesest 2 juhti, 2 abi ja 4 kalda silujat. Niiviisi ttati pikki aastaid alles viiekmnendate lpul veti kasutusele profiilkopad ja vajadus kaldasilujate jrele kadus. (55 aastat... lk. 15)
Algus on ka fotodel jdvustatud ja neid vib vaadelda samas raamatus lk. 3738. Selgub, et ka kraavide muldeid hakati laiali ajama ja tasandama alles 1960-ndatel.
Murranguks maaparanduses oli profiilkopa kasutuselevtt, millega kadus vajadus nlvasilujate jrele, selgitab Valdo Simonlatser, Tamsalu EPT AS-i tegevdirektor. Esimene profiilkopp Eestis valmistati Tamsalu EPT-s ja edaspidi varustati nendega kogu vabariiki (55 aastat... lk. 20).
Meie endi meeste rollist veel ks meenutus: Esindasime ka Tashkendi ekskavaatori tehast olime tehase tugipunktiks. Takendist tulnud masinate kvaliteet oli halb, seadsime ekskavaatorid oma tkojas korda, keevitasime tugevdused, komplekteerisime ja vrvisime ning andsime seejrel le tellijale. (Samas lk. 20)

VAJA TPSUSTADA MEHHANISEERITUD METSAKUIVENDUSE AJALUGU
Krvalseisjas tekitavad esitatud faktid ksimuse, kas ei tuleks meie metsakuivendamise ajaloo teist etappi siiski tpsustada, sest levinud vide, et 1950 thistab uue ajastu algust meie metsakuivenduses ja lppu sajandeid kestnud ksitsitle, pole faktidega koosklas. Esiteks hakati ksitsitle lppu tegema juba 1938. aastal. Aga kui 1951. aastal ttas meie liigniisketes metsades taas 11 ekskavaatorit, lpetasid nende t siiski 44 ksitsitlist, peamiselt naised, pikavarreliste labidatega.
Kas ei peaks telist, tismahulisele mehhaniseerimisele tagasi judmise algust arvama sellest aastast ja pevast, kui tle asus Tamsalu meeste profiilkopaga ekskavaator, mis testi vis ksitsitlised ajalukku saata Tamsalu mehed ei ole oma rolli selles thtsustanud: seda peva, aastat ega kohta pole peetud vajalikuks isegi mitte mainida.
Tsi, see polnud Eestimaal pris esimene ekskavaator, mis sai omal jul hakkama kraavikaevamisega. Ometi oli see meie oma meeste nutikus, mille toel sai ekskavaator prast paarikmneaastast vaheaega taas sooritada neid operatsioone, mis 1938. aastal.
1930. aastail aga poleks tenoliselt selliseid ekskavaatoreid, nagu meile 50-ndail Nukogude Liidust saadeti, ostma hakatudki.

METSAKUIVENDUS ON VRT, ET SEDA UURIDA JA HINNATA
Kui lpuks prduda tagasi selle loo alguses vastuseta jnud ksimuste juurde, mis puudutasid hinnanguid viimase 55 aasta jooksul tehtule, siis ksmeelset hinnangut tepoolest pole: arvamusi on seinast seina. Loodusteadlane kuulutab kuivendatud metsad rikutud maastikuks (Eesti Loodus, 2001, lk. 276), aga vana metsakasvataja ksib: Kuidas ma visin kraavid kaevamata jtta, mets oleks ju hukkunud. Nii ei saa kesta igavesti: olevik nuab mineviku asjalikku mtestamist ja hindamist. Tnu metsakuivendajate mlestustele vime juba tna uhkusega tdeda, et vana hea Eesti t pani ennast maksma ka nukogude ajal.
Ent mdaniku prand, 550 000 ha kuivendatud metsa, aga samas ka sadu kilomeetreid vsastunud ja amortiseerunud kraave, mille rekonstrueerimiseks ige aeg on mda lastud, viib mttele, et nukogulik plaanimajandus on jtnud endast negatiivse mrgi maha ka metsakuivendusele. Tnasel peval ei suudeta seda tohutut kraavistikku enam kuidagi tkorras hoida. Olukord on selline, et vaatamata ulatuslikule tle, ei suuda me kiki ssteeme kolmekmne aastaga rekonstrueerida (J. Schults). Kunagi tohutut raha ja tkulu nudnud kuivendusvrgud on muutunud probleemiks, millele lihtsat lahendust nha pole.
Kurvastav on selliste uurijate puudumine, kes tunneksid huvi metsa kui terviku vastu vi metsakuivendamise igaklgsete tulemuse vastu see annaks pdeva hinnangu ka mehhanisaatorite tle. Sraseid uurijaid ei leia me 5 doktorija 22 magistrit kaitsnu hulgast, keda tutvustab teatmik Akadeemiline metsaharidus 20002005. Metsaalmanahh 2005 annab levaate 3 doktori- ja 16 magistritst, mis kaitsti 2005. aastal. Pilt teemavalikul on samasugune.
Teisalt tuleb ka teadlasi mista. Suured sjad, aga ka kohalikud kaklused pole kunagi soodustanud loovat tegevust, kummatigi vaidlusaluseks sattunud teemade ksitlemist. Isegi Euroopa Liitu astumine pole toonud kindlust ja rahu. Ebameeldivateks ootamatusteks on olnud valmis isegi keskkonnaminister, kes on lausunud nagu vabanenult: Hinnatav on, et kski vlisekspert pole tunnistanud valeks meie metsade kuivendamiseks ja teede ehitamiseks tehtut. (55 aastat ... lk. 5). Ometi tuleb soovida, et teadlased ei peaks hoidma knalt vaka all ka siis, kui asjatundmatud rndajad vi nustajad tkivad td segama.

KOMPROMISS ON LEITUD, KASUTAGEM VIMALUSI
Praegu nib vajalik raierahu justnagu saabunud olevat: metsad ja veed on metsakasvatajate ja looduskaitsjate vahel enam-vhem jagatud, seadustes igused ja kohustused kirja pandud, rahagi kigi jaoks nagu olemas. Kujunenud situatsioon sisaldab aga tegelikult hulgaliselt vljakutseid. Esiteks on tusnud mrgatavalt ldine huvi looduse, sealhulgas metsade vastu. Teiseks ootab jrelduste tegemist meie pikk metsakuivendamise ajalugu. Juba ligemale 30 aastat tagasi pakkus Priit Kohava vlja ahvatleva vimaluse, pidades silmas Napu-Seli sood ja soometsi, vrrelda kord tulevikus siinseid kaitse alla vetud metsi Jgala idakalda kuivendatud metsadega (Eesti Loodus 1978, nr. 1, lk. 50). Kas pole selleks juba aeg ? Uurimisvrset oleks sel puhul lputult. Missugune on rekonstrueerimise efekt, vrrelduna esmaselt kaevatud kraavidega? Kuidas reageerib mets vssakasvanud kraavidele? Milline on looduskaitse alla vetud liigniiskete metsade elurikkus, vrreldes kuivendatud metsade omaga? Kuidas suhtuvad kobrastesse loodusesbrad, kuidas puidutootjad? Kui suur on kopra kahjustuste kogumaht?
Lpuks veel ks ettepanek. Usutagu, et vga paljusid huvitab mets laiemalt kui tavapraselt tahetakse melda. Tutvustamist ei vri kindlasti mitte ainult puutumatu loodus, mida enamik matka- ja pperadasid nidata pab. Sama hsti viks olla radu, mis viivad tehisveekogude, metsakultuuride ja kige muu juurde, mida inimene metsa majandaja ja kasutajana metsa on teinud. Miks ei viks Napu-Seli kandis olla pperada, mis nitab, millised on kuivendusvrgud, milleks neid on vaja, mismoodi metsakuivendus vi siis ka metsakraavide umbevajumine metsa muudab?



Leenu Siimisker, kirjandusteadlane

Artiklile ei ole kommentaare
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet