Eesti Looduse fotov�istlus
4/2002



Artiklid
MIS ON SAANUD metsakaitsealadest?

Metsakaitsealade vrgustiku projekti kigus valiti vlja alad, kus metsakooslusi kaitstakse rangelt. Selle tegevuse jtkuna on koostatud uusi kaitsealade eeskirju ja muudetud seniste kaitsealade kaitse-eeskirju. Edaspidi tuleb koostada uute kaitsealade kaitsekorralduskavad. 2005. aastaks peavad uued kaitsealad olema valmis.

Metsakaitsealade vrgustiku projekti jtk
Mitmetes varasemates Eesti Metsa (1998 nr. 4, 1999 nr. 10 ja 2001 nr. 4) artiklites on juttu olnud Eesti metsakaitsealade vrgustiku (EMKAV) projektist, mille raames mrati kindlaks lisaalad, kus metsakooslusi kaitstakse rangelt. See oli vajalik titmaks Eesti metsapoliitikas 1997. aastal pstitatud eesmrki: vhemalt 4% metsade kogupindalast peab olema range kaitse all. Vlja valiti ligi 38 000 ha suurima loodusvrtusega metsamaid kokku 53 uut kaitseala; htlasi tehti 49 senise vi varem projekteeritud kaitseala muudatusettepanekut. Kigil riigimaadel (le 32 000 ha) peatati Riigimetsa Majandamise Keskuse peadirektori kskkirjaga igasugune majandustegevus, kuni justub alade seaduslik kaitse. Sellega ei olnud metsapoliitikas seatud siht veel saavutatud ega kaitsealade asutamine kaugeltki lppenud.
2001./2002. aastal valmisid jtkuprojektina Taani keskkonnaministeeriumi ja SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetusel 73 kaitseala kaitse-eeskirjad vi praeguste kaitsealade kaitse-eeskirjade muudatused. lejnud 29 ala kaitseeeskirjaga tegelesid kaitsealade valitsejad teiste projektide raames (projekteeritud kaitseala kaitse-eeskirja tiendamine, kaitsekorralduskavade koostamine, kaitse-eeskirja varem kavandatud muudatuste tegemine jne.). Uusi kaitse-eeskirjade projekte hindasid eksperdid; oma seisukohta vljendasid ka maaomanikud ning nende phjal tehti projektidesse muudatusi. Jrk-jrgult antakse uute kaitsealade rajamise vi praeguste kaitsealade kaitse-eeskirjade muutmise dokumente le keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonnale, kes esitab need kinnitamiseks valitsusele. Kuna lhiaastatel on looduskaitseosakonna prioriteet eelkige Euroopa Liidu loodusdirektiivi nuete titmine Natura 2000 alade valik ja kaitse korraldus , kestab uute kaitsealade asutamine ilmselt kauem, kui oli esialgu plaanis (EMKAV rakendamise kava jrgi 2002. aasta lpuni). Enamiku kavandatud metsakaitsealade kohta on esitatud taotlus jtta seni riigi omandis olevad tagastamisele vi erastamisele kuuluvad maad (ligi 4800 ha) riigi omandisse. Eramaadel (pisut le 1200 ha) pole iguslikku alust peatada majandustegevust enne kaitse-eeskirjade kinnitamist.Seega on erametsade loodusvrtused endiselt hvimisohus, kuni seaduslik kaitse pole justunud.

Kaitse-eeskirjadega kaasnevad piiride muutused
Kaitse-eeskirjade koostamine on palju mitmetahulisem t, kui oli suure loodusvrtusega metsaalade valik. Kuna kaitseala asutamine on kallis ja vrdlemisi tmahukas, kaaluti kaitse-eeskirju koostades kohe ka vajadust liita valitud metsi mbritsevate aladega. Seetttu vaadati lbi andmed kaitsealuste liikide elupaikade ja kasvukohtade ning muude suure loodusvrtusega alade kohta niidud, mrgalad, veekogud jne. Sageli tehti esialgu vaid metsakoosluste kaitseks kavandatud kaitsealade piiridesse mrkimisvrseid muudatusi. ks ilmekamaid niteid on Harju- ja Raplamaa piiril valitud Sipa loometsaala, mis moodustas vaid kmnendiku uuest vlja pakutud Nmmepere looduskaitsealast, kuna metsaga liideti Kasari je suure loodusvrtusega luhad ja mrgalad. Kaitseala rajamise teise etapina liideti kavandatud Nmmepere LKA koos enamiku Raplamaal valitud metsakaitsealadega omakorda Raplamaa loometsade loodusparki, kus need moodustavad omavahel piiranguvndiga hendatuna rangelt kaitstavad tuumalad.
Peale piiride muutmise tehti ekspertide soovitusel muudatusi ka esialgu kavandatud kaitsealade tsoneeringusse (niteks metsise kaitsekorralduskava valmimise tttu 2001. aasta lpus). Paaril juhul alustasid keskkonnateenistused omal algatusel lbirkimisi eramaaomanikega ning saavutasid kokkulepped liita nende maaomandid kavandatud kaitsealadega. Kaitsealade piire aitas tpsustada ka samal ajal tehtud vriselupaikade inventuur. Nii saadi uusi andmeid lhikonnas leitud suure loodusvrtusega metsaalade kohta, mille kaitset oli lihtsam korraldada, liites neid juba plaanitsetud kaitsealadega. Mnikord muutusid kaitsealade piirid ja/vi tsoneering, kui oli selgunud I kategooria kaitsealuste loomaliikide uusi elupaiku. Eelnevat juttu illustreerib kaart, kus on kujutatud nii esialgu valitud kaitset vriva metsaala piir ja tsoneering kui ka lpuks avalikule arutelule esitatud kaitse-eeskirja projekt.
Tuleb rhutada, et eelkirjeldatud piire ja tsoneeringuid muudeti ka Eesti Natura 2000 alade rajamise tttu seega nii rahvuslike kui rahvusvaheliste eesmrkide huvides.

Uued kaitsealad saavad kaitsekorralduskavad
1994. aasta kaitstavate loodusobjektide seaduse 5 alusel tuleb koostada uute kaitsealade kaitsekorralduskavad. Need hlmavad kaitseala majandamise kava kmneks aastaks; nende alusel koostatakse kaitseala tegevuste eelisjrjestus ja tegevusplaan. Kaitsekorralduskavas on antud ala ldiseloomustus, analsitud vrtusi ning ohu- ja mjutegureid, toodud vlja sotsiaal-majanduslikud aspektid, pstitatud pika- ja lhiajalised eesmrgid ja lesanded, kavandatud kaitstavate koosluste ja liikide kaitseks vajalikud tegevused, samuti teadust ja seire, mratud ra kaitseala valitsemise kord ja kulud, tehtud ettepanekud piirkonna infrastruktuuri arengu kohta, esitatud tegevuskava koos eelarve, ajakava ning eelisjrjestusega. htlasi on toodud tulemuslikkuse hindamise metoodika.
Kuna kaitsekorralduskava koostada ja ellu viia on veelgi tmahukam ja kallim kui kaitse-eeskirja koostada, oli selge, et kigi EMKAV projekti kaasatud alade kohta pole neid vimalik koostada ainuksi Eesti rahaga. Seeprast otsustati taotleda kahekmne kige keerulisema kaitsekorra ja suurima loodusvrtusega ala kaitse korraldamiseks raha Euroopa Komisjoni LIFE-Nature programmist. Prast kaheksa kuud kestnud hindamist kinnitas Euroopa Komisjon projekti rahastamise otsuse ning 2002. aasta augustis laekusid esimesed toetusrahad.
2005. aasta lpuks peavad kik kakskmmend LIFE projekti valitud ala olema seadusliku kaitse all, nende kaitsekorralduskavad kinnitatud ning esialgsed kaitsekorraldustd tehtud. Muu hulgas on plaanis thistada kaitsealad, paigaldada infotahvlid, hooldada niite, taastada metsakoosluste looduslikkus jpm. Vlisrahade toetusel peaks olema tagatud vhemalt kahekmne kaitseala pikaajaline majandamine. Kaitsekorralduskavade toetuseks koostatakse LIFE-Nature projekti raames juhendid ka metsade looduslikkuse taastamise ning bioloogilise mitmekesisuse seire kohta. Projekti haldamiseks moodustati Metsahoiu Sihtasutus, mis muu hulgas koostab kaasrahastamise taotlusi mitmesugustele Eesti hendustele.
LIFE-Nature projekti mitte valitud alade kaitset loodetakse korraldada Eesti Natura 2000 vrgustiku alusel, mille loomine on alles ees. Eesti on vtnud kohustuse koostada nende alade majanduskavad. Nimelt on enamik esialgu metsade kaitseks kavandatud aladest esitatud ka potentsiaalsete Natura 2000 aladena, mille kaitsekorraldus peaks olema valmis juba 2003. aasta lpuks. See kohustus on raske eelkige ekspertide nappuse ja lhikeste thtaegade tttu, kuid annab siiski lootust, et 2000. aasta lpuks valitud vrtuslikud metsakooslused saavad lhiaastatel seaduse kaitse. htaegu aitab see saavutada 2002. aastal metsanduse arengukavas pstitatud metsakoosluste mitmekesisuse kaitse eesmrki: vtta vhemalt 10% Eesti metsadest range kaitse alla. Arengukava koostamise ajal oli juba le 7% metsi looduskaitse tttu majandustegevusest vlja arvatud nn. rangelt kaitstavad metsad. Loodetavasti suureneb kaitstavate metsade pindala ka seni riigi omandis olevate, kuid endiste eramaade arvel.



Kaili Viilma, Metsahoiu Sihtasutus

Artiklile ei ole kommentaare
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet