Eesti Looduse fotov�istlus
3/2006



Artiklid
140 aastat Eduard Schabaki snnist


Eesti Vabariigi metsakorralduse organisatsiooni rajamine ja areng on lahutamatult seotud Eduard Schabaki nimega. Artiklis on vaatluse all tema teened sel alal.

Tsaariajal tl Venemaa metsades
Eduard Schabak sndis 20. juulil 1866 Tartumaal Konguta vallas Kobilu karjamisa rentniku pojana. Tema vanemad olid sisse rnnanud Ltimaalt Valmiera maakonnast. 1885. aastal lpetas Eduard Tartu kroonugmnaasiumi ja asus edasi ppima Tartu likooli fsika-matemaatikateaduskonna agronoomia osakonnas. Lpetanud likooli 1887. aastal II jrgu agronoomina, astus ta Peterburi metsainstituuti. Prast instituudi lpetamist 1890. aastal hakkas Schabak tle riigimetsas, kus oli ametis kuni pensionile minekuni.
Eduard Schabaki esimene tkoht oli III Prnu metskond (hilisem Vastemisa metskond), aastail 18911894 oli ta seal abimetsalem. Seejrel ttas ta lhikest aega abimetsalemana Kuramaal Wirtsavi metskonnas. Et Balti kubermangudes ei olnud sel ajal vljavaateid metsalemaks saada, siirdus Schabak Venemaale metsakorraldustdele. Algul ttas ta nooremtaksaatorina Minski kubermangus, hiljem vanemtaksaatorina Kaasani ja Simbirski kubermangus. 1902. aastal abiellus Eduard Schabak Rosalie Laisiga. Jrgmisel aastal mrati ta Kaasani kubermangus Laichevi metskonna I jrgu metsalemaks.
Aastail 19041905 vttis ta kahurve lipnikuna osa Vene-Jaapani sjast. Sja lppedes prdus ta tagasi oma endisele tkohale. 19071909 oli Eduard Schabak metsakorralduse revident Arhangelski kubermangus, alates 1909. aastast kuni 1919. aastani samal ametikohal Lne-Venemaa kubermangudes, alalise asukohaga Minskis. 1916. aastal vttis ta lipnikuna lhikest aega osa Esimesest maailmasjast Austria rindel.

Eesti Vabariigis metsakorralduse ssteemi
rajaja

1919. aasta sgisel saabus Eduard Schabak Eestisse ja 16. detsembril mrati Pllutministeeriumi Metsade Peavalitsuse vanemnuniku (metsainspektori) kohusetitjaks. Tema lesanne oli organiseerida metsakorralduse osakond. Jrgmise aasta 1. mrtsist nimetati Eduard Schabak metsakorralduse osakonna juhatajaks (hiljem nimetati see osakond mber Metsakorralduse Brooks).
Kigepealt oli vaja koostada vastav juhend. 1920. aastal ilmus Metsade Peavalitsuse vljaandel Eduard Schabaki koostatud Eesti Vabariigi metsakorralduse juhatuskiri (95 lk.). See juhend ji pikemaks ajaks metsakorraldustde aluseks Eestis. Samal aastal algasid Eestis ka praktilised metsakorraldustd. Esimestel aastatel tehti seda mnevrra lihtsustatud viisil, sest oli tarvis kiiresti mrata raiemahud riigi omandusse tulnud endistele misametsadele. Alates 1923. aastast hakati tegema juba tielikku metsakorraldust.
Et noores vabariigis oli tollal terav puudus kodumaisest kaadrist, korraldati aastail 19201922 Tartu likooli juures kahed metsanduskursused. Eduard Schabak pidas neil kursustel metsakorralduse loenguid. Talle tehti ettepanek hakata likooli metsaosakonnas metsakorralduse ppejuks, kuid ta loobus sellest, viidates oma vanusele. Nagu Eduard Schabak on ise hiljem kirjutanud, olid esimesed aastad metsakorraldustde organiseerijana vga rasked. Kuna kodumaist kaadrit nappis, tuli osaliselt kasutada endise Vene Loodearmee desarmeeritud sjavelasi. See tekitas aga mnedes ringkondades pahameelt. Puudus oli triistadest, vajalikust plaanimaterjalist ja rahast. Hiljem muutus olukord normaalsemaks.
Eduard Schabak ttas metsakorralduse tippjuhina kuni 16. novembrini 1934, mil ji vanaduspensionile. Ent hiskondlikust elust vttis ta endistviisi aktiivselt osa. Eduard Schabak suri 17. mail 1942, tema prm puhkab Tartus Jaani kalmistul.
Viljakas kirjamees
Juba Venemaal ttades ilmus Eduard Schabaki sulest 1913. ja 1914. aastal ajakirjas Lesnoi ˇurnal artikliseeria Taksaatori mrkmed. 1914. aastal anti need artiklid Peterburis vlja eraldi raamatuna. See teos oli Venemaa metsakorraldajate hulgas vga populaarne, kuna seal oli ksitletud peaaegu kiki metsataksaatori ts ette tulevaid ksimusi. Vanemtaksaator P. Elman kirjutas Lesnoi ˇurnali veergudel Eduard Schabaki raamatust: Taksaatorid loevad seda vga suure huviga. Neis mrkmetes on palju armastust oma t vastu ja palju vrtuslikku kogemust. Autor on taksaator, kes on lbi kinud tulest, veest ja vasktorudest.
Peale Taksaatori mrkmete ilmus Eduard Schabakilt nimetatud ajakirjas veel kirjutisi paljudel teemadel. Neist viks nimetada: fotograafia kasutamine metsakorralduses, tammepuistute hooldamine, mnnipuistute tiuse probleeme, mnni uuenemine kanarbiku ja sambliku tbis, tbid ja boniteedid, kuivenduse positiivsed ja negatiivsed tagajrjed.
Eesti Vabariigi algaastail llitas ta oma kirjutisi sageli ajakirjas Eesti Mets ja ajalehes Postimees. Seejuures ei ksitlenud Eduard Schabak oma artiklites mitte ainult metsakorralduse ksimusi, vaid kogu metsandust laiemalt. Aastail 19211939 avaldati Eesti Metsas 62 tema artiklit. Postimehes ilmus tema sulest levaateid mitmest Eesti metskonnast.

Mitmeklgne metsateadlane
Eduard Schabak oli Akadeemilise Metsaseltsi asutajaliige ja aktiivne osaleja metsateadlaste pevadel. Ta esines seal kokku 11 ettekandega. 1923. aasta mrtsis pidas Eduard Schabak Akadeemilise Metsaseltsi koosolekul ettekande teemal Mis on metsamaa?. Samuti vttis ta agaralt osa Eesti Metsateenijate hingu tst. 1923. aastal esitas Eduard Schabak hingu kongressil referaadi Lehtmetsa majandusest Eestis, jrgmisel aastal oli tema ettekande teemaks Metsauuendamisest Eesti puiestiku tpides.
Metsateadlaste pevadel jrgnes ettekandele tavaliselt elav arutelu. Eduard Schabak oli neil diskussioonidel peaaegu alatine snavtja. Ta vljendas oma seisukohti vga temperamentselt, mis kutsus teistes snavtjates nii mnigi kord esile vastuviteid. Ka Eduard Schabaki kirjutiste kohta avaldati Eesti Metsa veergudel aeg-ajalt kriitilisi mrkusi, nende autorid olid peamiselt Oskar Daniel, Paul Reim ja Arthur Rhl. Sellest hoolimata vib Eduard Schabakit pidada 20. sajandi esimese poole Eesti metsanduses suureks entusiastiks, kes pdis igati parandada kodumaa metsanduse olukorda.
Eduard Schabak oli laia silmaringi ja suurte kogemustega metsateadlane. Oma pikkade taastate jooksul kis ta Vene impeeriumi paljudes piirkondades. Ta ise on mrkinud, et rndas Austria piirist Vladivostokini ja Valgest merest Musta mereni, ngi oma silmaga kuulsaid Tuula kubermangu tammikuid, Kaukaasia metsi Pjatigorski ja Kislovodski mbruses ning Krimmi metsi. Palju huvi pakkus talle 30-pevane reis lbi Siberi Vene-Jaapani sja ajal, mille kestel ta tutvus Siberi ja Mand˛uuria flooraga.
Oma phit krval ttas Eduard Schabak vlja Eesti oludega kohandatud metsatbid, mis phinesid Georgi Morozovi metsatpoloogial, olles mningal mral mjutatud Aimo Cajanderi petusest. Neid tpe kasutati Eesti metsakorralduses tema ametisoleku ajal alates 1927. aastast. 1937. aastal ilmus Akadeemilise Metsaseltsi vljaandel Eduard Schabaki bror Metsa hooldamisraietest. Tema koostatud oli ka eestikeelse Metsakorralduse ksikiri, kuid nagu ta ise on elulookirjelduses mrkinud, ji see rahapuudusel ilmumata.
ks Eduard Schabaki huvialasid oli maalimine. Tartu likoolis ppides vttis ta tunde akvarelli- ja limaali alal.
Eduard Schabaki pikaajalist kohusetruud td metsanduses hinnati, Vene tsaaririigis anti talle riiginuniku tsiviilauaste (1911) ja htlasi autasustati mitmete ordenitega (Stanislavi 2. ja 3. jrk, Anna 2. ja 3. jrk ning Vladimiri 4. jrk). 1932. aastal valiti ta Akadeemilise Metsaseltsi auliikmeks, 1934. aastal avaldati talle pllutministri kskkirjaga tnu kauaaegse eeskujuliku teenistuse eest. Eduard Schabakile kuulub kahtlemata auvrne koht Eesti metsandusloos.



Heino Kasesalu, metsandusloolane

Loe kommentaare (1)
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet