Eesti Looduse fotov�istlus
3/2006



Artiklid
Nahkhiired, thelepanu vrivad metsaasukad

Veelendlane
Hanno Zingel
2004. aasta detsembris kinnitas keskkonnaminister nahkhiirte kaitsekorralduskava. Jrgmisel aastal hines Eesti Euroopa nahkhiirte kaitse lepinguga. Milliseks hinnatakse meie nahkhiirte olukorda praegu ja mis kohustused ootavad ees?

Eestis elab 11 liiki nahkhiiri
Eestis elavatest 11 nahkhiireliigist eristati viimane, habelendlane, iseseisva liigina alles 1970. aastal. Meie nahkhiired ehk vike-ksitiivalised saab ldistades jaotada kahte rhma, esimesse kuulub neli liiki: phja-nahkhiir, suurkrv, veelendlane ja pargi-nahkhiir. Need liigid on kllaltki hsti kohastunud tnapevaste maastike ja mduka inimmjuga, nende asurkonnad on suhteliselt tugevad nii Eestis kui ka naaberaladel. Teise rhma on hlmatud enamik meie nahkhiiri, need on siin paiguti levinud ja vhearvukad liigid: brandti lendlane, tiigilendlane, suurvidevlane, nattereri lendlane, habelendlane, hbe-nahkhiir ja kbus-nahkhiir. Need liigid on sna haruldased nii siin kui ka mujal Euroopas. le poolte, tpsemalt kuue meie nahkhiireliigi (suurvidevlane, tiigi- ja nattereri lendlane, kbus-, pargi- ja hbe-nahkhiir) isendid elavad meil oma levila phjapiiril.
Kik meie nahkhiired on oma elutskli jooksul rohkem vi vhem seotud metsaga: metsaservad, hilud, puisniidud ja -karjamaad, metsaga piirnevad veekogud alad, kus on olemas nii varjevimalused kui ka lai putukavalik, on neile eluthtsad elu- ja toitumispaigad. Mosaiiksetes, vanemates metsades ja parkides leiduvad puunsused on nahkhiirte suvised varjepaigad ja poegimiskolooniad.
Kooselu inimesega on nahkhiirtele ajalooliselt sobinud: inimese loodud koobastes ja keldrites leiavad nad talvituspaiga, vanemate hoonete katusealused pakuvad sobivaid varjevimalusi suvel, ine valgustus meelitab nahkhiirte toidulauale rikkalikult putukaid.

Hirimine talvitumise ajal vib saada
saatuslikuks

Putukate kadudes rndab osa meie nahkhiiri (suurvidevlane, pargi-nahkhiir, kbus-nahkhiir ja hbe-nahkhiir) talvituma Kesk- ja Lne-Euroopasse, rndel lbitud teekond vib neil vikestel loomadel mnedel juhtudel letada pooltteist tuhandet kilomeetrit. lejnud seitsme liigi isendid jvad talvituma koobastesse ja keldritesse, kus on stabiilne temperatuur (2.+8 ŗC) ja huniiskus (85100%). Talvituskohas vib leida ksikuid nahkhiiri, ent koloonia suurus vib ulatuda sadade ja tuhandete isenditeni. Talv elatakse le kehasse varutud rasva arvel, mis vib talvituma asudes hlmata kuni 40% loomakese kehakaalust. Talveunes loomade temperatuur langeb mbritseva keskkonna temperatuuri lhedale ning loomade ainevahetus aeglustub miinimumini. Kui looma kas vi ks kord hirida, vib tema kehakaal rkamisel langeda kuni viis protsenti. Mistagi vivad sellised sundrkamised loomale kergesti saatuslikuks saada.

Suveks moodustatakse sigimiskolooniad
Viksusest hoolimata on nahkhiired llatavalt pikaealised loomad. Kui vike kehakaal kib imetajate puhul enamasti ksikes lhikese elueaga, siis nahkhiirte rngastusandmete phjal on selgunud, et nende vanus vib letada kahtekmmet aastat. Ehk aitavad pikad regulaarsed puhkeperioodid nahkhiirtel kauem vastu pidada. Peale talvise tardumuse on jahedate vtmete nahkhiirtel veel ks kohastumus: pevane puhkeperiood, mil nende kehatemperatuur vib langeda hutemperatuuriga samale tasemele. Seega on nahkhiirtel peale talveune ka regulaarne suvepevauni. Lendamiseks kulub palju energiat, ent karvutud nahksed lennused ja pevaga vrreldes jahedam hk vldivad omakorda looma lekuumenemise.
Suvel kasutavad nahkhiired metsas varjepaikadena mitmesuguseid puunsusi vi nende puudusel pesakaste. Vga hsti sobivad ka pikese kes soojaks ketud ruumid katusealused praod ja narused. Poegimiseks moodustavad tiskasvanud emasloomad sigimiskoloonia, kuhu kogunetakse mai lpust alates ja mis psivad koos kuni augustini. Nii nahkhiirte loodete areng kui ka jrglaste kasv peab parasvtmes olema kiire, et jda ellu. Krgel temperatuuril kiireneb ka areng selleks peabki koloonias olema krge, tihti 30 kraadi letav temperatuur. Varjepaikades, kus pikese just jb vheseks, suudavad kobarasse kogunenud loomad ruumi vajaliku temperatuurini les ktta omaenda kehasoojusega.
Kooselu inimestega toob nahkhiirtele kaasa ka ohud. Philised ohud, mis vivad loomadele hlpsasti saatuslikuks saada, on majade remont suve esimesel poolel, kui nahkhiirtel on vikesed pojad, lennuavade sulgemine ja puidu ttlemine mrkkemikaalidega. Vanal majal, kus teatakse elavat nahkhiiri, tuleks seetttu voodrit vahetada suve teisel poolel, kui pojad on lennuvimestunud ja lahkunud; enne kui sulgeda avaused, peab aga veenduma, et hoonesse ei jks lksu nahkhiiri.
Nahkhiirte koloniaalne eluviis nii suvisel sigimisajal kui ka talvisel puhkeperioodil muudab nad vga haavatavaks: kui hvib elupaik, vib kergesti hvida kogu koloonia. Nahkhiirtele omane aeglane sigimine sugukpsus saabub alles kahe-kolmeaastaselt, ent aastas snnib keskmiselt vaid ks jrglane raskendab asurkonna taastumist veelgi.
Puithoonet immutada lindaani ja dieldriini asemel permetriiniga
Euroopa nahkhiirepopulatsioonidele kujutab suurt ohtu puithoonete ttlemine mrkkemikaalidega, nagu lindaan ja dieldriin. htlasi on Euroopale omane pestitsiididest sltuv intensiivne pllumajandus vhendanud paljude teiste liigirhmade krval ka nahkhiirte asurkondi.
Vttes arvesse neid ohutegureid ja tsiasja, et nahkhiiri kui laialt ringi liikuvaid, riigipiire mitte tundvaid loomi saab kige tulemuslikumalt kaitsta vaid koosts, veti 1991. aastal Bristolis vastu Euroopa nahkhiirte kaitse leping. Praegu on sellega hinenud 31 riiki. Kik lepinguosalised riigid kohustuvad kaitsma oma territooriumil elutsevaid vi seal talvituvaid nahkhiireliike. Selleks peab iga lepinguline tegema kindlaks nahkhiirte kaitseks olulised elu-, toitumis- ja varjepaigad, mis vetakse riigi seaduste jrgi kaitse alla.
Lepinguga kaasneb kohustus teavitada ldsust nahkhiirte kaitse vajalikkusest ning ka kaitsekorralduse meetoditest ja vimalustest. Leping kohustab osalema rahvusvahelises koosts ning toetama nahkhiirte hoiu uurimisprogramme. ks lepinguga kaasnev lesanne on pda asendada ohtlikud puiduttlemiskemikaalid ohutumate ainetega, niteks lindaani vi dieldriini asemel peaks kasutama nahkhiirtele ohutumat permetriini.

Eestis on nahkhiired olnud looduskaitse all le kahekmne aasta
Kik meie nahkhiired on looduskaitse all aastast 1985. Eelmise sajandi kaheksakmnendatel aastatel veti kaitse alla suuremad ja olulisemad teadaolevad talvituskolooniad. Selle kmnendi alguses tehti mitmes Lne- ja Phja-Eesti maakonnas maakondlike keskkonnateenistuste koosklastusel nahkhiirte loodusteaduslikud uuringud.
Nahkhiirte asurkonna seisundit on Eestis sstemaatiliselt seiratud 1994. aastast riikliku keskkonnaseire programmi raames, mida koordineerib keskkonnaministeerium. Kuni 2005. aastani hlmas nahkhiirte seire kahte komponenti: nahkhiirte kesktalvine loendus talvituspaikades veebruarist mrtsi keskpaigani ning poegimisperioodil detektorloendus suvistes lennupaikades. Mullu tienes nahkhiirte seireprogramm kahe uue metoodikaga: alustati nahkhiirte rndeaegset loendust rannikupiirkondades augusti lpus ja septembri alguses ning regulaarseid loendusi kahes statsionaaris maist oktoobrini.
Loodusdirektiivis, mis praegu seab kindlad raamid kogu Euroopa Liidu looduskaitsele, on ksitletud kik meie 11 nahkhiireliiki. ks neist, tiigilendlane, kuulub nii loodusdirektiivi II kui ka IV lisasse, lejnud kmme IV lisasse. Seega tuleb direktiivi jrgi kogu territooriumil tagada kigi meie nahkhiirte range kaitse ning peale selle luua enim ohustatud tiigilendlase elupaikade kaitseks eraldi kaitsealad.

Tnavu suvel mrati kindlaks esimesed kolm nahkhiirte psielupaika Eestis
Meie viimase, 2004. aastal vastu vetud looduskaitseseaduse jrgi jaotatakse kaitsealused liigid kolme kaitsekategooriasse. Kik meie nahkhiired on arvatud II kaitsekategooria liikide hulka. Seaduse kohaselt tuleb II kategooria liikide puhul kaitse alla vtta vhemalt pooled teadaolevatest elupaikadest. Nahkhiirte suvised ja talvised elupaigad asuvad ldjuhul eri paikades. Nii jagunebki nahkhiirte kaitse korraldus sisuliselt kaheks: suviste toitumis- ja sigimispaikade, s.o. metsade ja nendega piirnevate veekogude kaitse, ning talvituspaikadeks olevate koobaste rahu tagamine.
Looduskaitseseadusega lisandus uus, just liikide elupaikade kaitseks kavandatud kaitstava loodusobjekti tp psielupaik. Tnavu 12. juulil mratigi keskkonnaministri mrusega kindlaks nahkhiirte psielupaigad Harjumaal Vna-Vitis, Vna-Postil ja Laagris. Kigil kolmel juhul on tegemist tsaariaja lpus ehitatud Peeter Suure merekindluse maarindepositsioonidega blindaa˛ide ning maa-aluste kikudega, mis on kigi meie seitsme paikse nahkhiireliigi olulised talvituspaigad. Mrus reguleerib psielupaikades muu hulgas vimalike tulevaste ehitiste krguse, mis ei tohi letada 812 meetrit, neb ette hajaasustuse silimise ning tagab krghaljastuse kui nahkhiirtele thtsa kogunemis- ja toitumiskoha hoiu. Olulise piiranguna on loomade puhkeperioodi vltel septembrist aprilli lpuni keelatud viibida koobastes.
Praegu on Eestis nahkhiirte uurimisega rohkem vi vhem seotud kmmekond inimest. Meie parimad nahkhiireeksperdid on koondunud Sicista arenduskeskusse, kus on loodud nahkhiirte uurimise trhm. Selle teadlase Matti Masingu vahendatud on muu hulgas ka 2005. aastal ilmunud raamatuke Nahkhiired metsades, mis annab juhiseid, kuidas majandada metsi nahkhiiri sstes.
Et tutvustada nahkhiiri, on EUROBATSi lepingu riigid viimase kmne aasta vltel korraldanud augustikuus Euroopa nahkhiirte id, ritusi, mille raames eri Euroopa linnades ja maapiirkondades korraldatakse nahkhiiri tutvustavaid vliekskursioone ja muid temaatilisi ritusi. Ka Eesti pole siin olnud erand, niteks nahkhiirepevi on meil peetud 2001. aastast peale. Hea nide nahkhiirte ja inimeste rahumeelse kooselu kohta on Hanila muuseumi remontimine Lnemaal 2003. aastal: samas majas asuv tiigilendlase koloonia ji psima ja muuseumis kijad saavad rahus eksponaate vaadata.
Loodetavasti ei j sellised ettevtmised erandeiks, sest hoolimata tegevuskavadest ja headest lepingutest oleneb metsarahvaga krvuti elama harjunud nahkhiirte kekik peaaegu kigist, kes loodusega vhegi kokku puutuvad.



Hanno Zingel, keskkonnaministeeriumi info- ja tehnokeskuse bioloogilise mitmekesisuse peaspetsialist

Artiklile ei ole kommentaare
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet