Eesti Looduse fotov�istlus
3/2006



Artiklid
Tartumaa erametsaomanikke huvitab metsa mitmeklgne kasutus

Metsaomanik Ando Eelmaa kevadist kasemahla kogumas
Hendrik Relve
2006. aastal tegin keskkonnaministeeriumi tellimusel ja toel Tartumaa erametsaomanike seas ksitluse metsa mitmeklgse kasutuse kohta. Vastajaid oli kokku 250. Mida vib jreldada?

Enamik erametsaomanikke varub seeni, vihtu ja julukuuski
Ksitlejat huvitas korilus, luudade, vihtade jms. valmistamine ning karjatamise, metsataimekasvatusega jms. tegelemine. Kui toimiks korralik ja htne kokkuostupunktide ssteem, kas siis korjataks loodussaadusi ja valmistataks luudasid-vihtasid? Missugused soodustused innustaksid loomi karjatama jms. ning kas osaletaks ka koolitustel?
Metsamarju ja seeni korjab oma tarbeks vastavalt 49,2 ja 55,2%. Tenoliselt on seenekorjajaid rohkem, sest vastanud tlesid tihti, et eelmine aasta (s.o. 2005) ei olnud hea seeneaasta. Kase- ja vahtramahla kogus 49,2% ja ravimtaimi 38% vastanuist. Julukuuse tid metsast koju le poole (60%) vastanuist. Ksitletute sekka sattus ka ks mahepllumees, kes korjas mgiks jhvikaid (80 kg), seeni (300 kg), pihlakaid (50 kg), varus kasemahla (700 l) ja ravimtaimi.
Kokkuostupunktide ssteem innustaks krvalsaadustega tegelema erinevalt: seeni korjaks 20%, marju 17,2%, puumahla koguks 11,2%, ravimtaimi 10%. lejnud jvad alla 10%.
Loodussaadusi ei korjata, sest tihti ei jtku selleks aega (niteks ei ole tegevusvaldkond seotud loodusega), hind ei motiveeri, krge iga ja vilets tervis segab. Samas vastati ka, et kui oleks pensionr vi ttu, viks tegelda kll.
Luudasid ja vihtasid valmistas vastavalt 27,2 ja 62,4% ksitletuist, kuid mgiks teeks luudi ainult 16,8% ja vihtu 24%. Siin toodi phjenduseks, et mbruses ei ole sobivat metsa, samuti ei motiveeri hind ja aega napib.
Priti ka karjatamise, metsatai-me-, julupuude, marja- ja seenekasvatuse kohta. Kige enam tegeldi eelmisel aastal karjatamisega 15,6%. Ent knekas on tik, et karjatati vaid hte, kige rohkem kolme lehma vi lammast. Metsataimekasvatusega tegeles 9,2%. Kik kasvatasid oma metsa tarbeks (enamjaolt harilikku kuuske ja mndi). Marju (mustikaid, astelpajumarju) kasvatas 6% vastanuist ja seente, s.o. austerserviku kasvatajaid oli 1,2%. Kaks inimest kasvatasid ka julupuid, kuid mitte suures mahus.
Soodustused innustaksid kasvatama kige enam julukuuski, jrgnes metsataimekasvatus (14,4%) ja marjakasvatus (12,8%). Karjatamisega tegeleks 12% vastanuist (lambad jms., kes erilist hoolt ei vaja). htlasi mainiti, et taimede hinnad viksid olla soodsamad ning toetused oleksid abiks. Samas peeti vga oluliseks vimalust tooteid ma. Soodustused viksid kehtida ka transpordi alal, hea oleks vimalus rentida masinaid ja seadmeid. Nimetati ka maksusoodustusi (tulumaks, maamaks). Karjatamise puhul peeti oluliseks, et loomade ravi oleks odavam. Vastajad, kes teadsid ht-teist toetustest, arvasid, et ei soovi neid taotleda. Phjenduseks toodi, et raha peab tagasi maksma isegi siis, kui toodang hvib inimesest mitteolenevatel phjustel (niteks metsamarja- vi -taimekasvatuse puhul pud, metsloomad). Lihtsalt ei julgeta riskida.
Huvi koolituste vastu erines valdkonniti: julupuude kasvatusest tahaks rohkem teada 22%, metsataimedest 21% ja marjakasvatusest 16% vastanuist, kuid teave seenekasvatuse ja karjatamise kohta rataks mrksa vhem thelepanu (vastavalt 9% ja 8%). Mitmel korral vastati aga, et informatsiooni on piisavalt.

Kui jahindusorganisatsioon hvitaks ulukite tehtud kahjud, oleks jahiga oma maal nus enamik metsaomanikke
Selles valdkonnas esitati viis ksimust:
1. Kas lubaksite oma kinnistul jahipidamist, kui jahimeeste poolt kompenseeritaks tekkida vivad ulukikahjustused?
2. Kas olete nus, et jahindusorganisatsioon hvitab ulukite poolt le 30% noorendikele tehtud kahju?
3. Kas jahindusorganisatsioon on slminud lepingu Teie kinnistul jahipidamiseks?
4. Kas olete nus jahindusse investeerima? Nited.
5. Mis oleks kasutaja kohustused?

Esimese ja teise ksimuse puhul eristati jahimehed ja need vastanud, kellel pole jahitunnistust. Esimesi oli kokku 15,2%. Oma kinnistul lubas jahti pidada 73% jahimeestest ja 68% jahitunnistuseta vastanuist. 57% jahimeestest ja 73% teistest vastasid jaatavalt ksimusele, kas olete nus, et jahindusorganisatsioon hvitaks ulukite tehtud kahju, kui kannatada on saanud le 30% noorendikest. Kohalik jahindusorganisatsioon on lepingu slminud 24 protsendiga vastanuist. Mitmel korral ei peetud vajalikuks mitte lepingut, vaid seda, et jahimehed teataksid ette, millal nad omaniku metsas on. Niteks rkis ks ksitletu, et ta lks metsa puid tegema, ent seal paugutasid ka jahimehed.
Jahindusse oli nus investeerima 28% vastanuist. Kne alla tuleks ulukite stmine, neile sdakastide valmistamine, jahikantslite valmistamine, teede ja metsasihtide korrashoid, jahiturismi arendamine, ulukite arvukuse kontrolli all hoidmine ning sellele kaasaaitamine (nt. loendamine, jlgimine). Veel nimetati ulukite kasvatamist.
Metsa kasutajate kohustusteks ji peamiselt heaperemehelik kitumine, stmine, ulukite arvukuse kontrolli all hoidmine. Samas nimetati ka jrgmisi asjaolusid: tasumine (nii rahas kui ka lihas); teede ja pldude korrashoid; et sdamajade piirkonnas ei toimuks jahti. ks vastanutest pidas kasutajate kohustuseks takistada salaktte.

Peaaegu pooled erametsaomanikud tegelevad loodushoiuga
Ksiti, kas erametsaomanike maadel on ppemetsi vi katsealasid ja kas on tegeldud loodushoiuga. Kas soodustused innustaksid seda tegema? Kas on huvi osaleda koolitustel?
ppemetsi oli 0,8 protsendil ja katsealasid 1,2 protsendil vastanuist; loodushoiuga tegeles 42,8%. Kahjuks ei olnud vimalik vlja selgitada, kui paljudel metsaomanikel on Natura 2000 alasid ja kaitsemetsi.
Soodustused julgustaksid ppemetsade, katsealade ja loodushoiuga tegelema vastavalt 11,6, 11,2 ja 48 protsenti vastanuist. Eelkige pakuti vlja ppemetsade ja katsealade maksusoodustusi (maa- ja tulumaks). Samas vastati ka, et loodushoiust huvitatud inimesed (nt. lipilased) viksid rajada katsealasid, ppemetsi. Oluliseks peeti koostd n.-. targemate inimestega (teadlased, lipilased). Veel nimetati hutusena toetusi, otsest tasustamist ning soodsamat ja kttesaadavamat taimematerjali. ks vastanuist on nus ka ilma rahata katsealadega tegelema. Loodushoiusoodustusteks nimetati maamaksusoodustusi, philiselt kaitsemetsade puhul, sest kaitsemetsa ja tulundusmetsa ei saa htviisi majandada. Innustustena toodi vlja ka riigi huvi ning -toetused.
Kui koolitustel ksitletaks ppemetsi, osaleks 17,2%, katsealade problemaatikast huvituks 16,4% ja loodushoiukoolitustel kiks 24,4% ksitletuist. Vastanud, kellel on loodusharidus (EPA, EPM, Luua, Rpina), ei pidanud vajalikuks koolitustel osaleda.
On huvi arendada loodusturismi, kuid teadlikkus on vilets
Paluti vastata, kas erametsaomanike maadel:
1) on prandkultuuri (PK) objekte;
2) tegeletud loodusturismi ja puhkealadega;
3) missugused soodustused innustaks kaitsma prandkultuuri objekte;
4) missugused soodustused innustaks tegelema loodusturismi ja puhkealadega;
5) kas osaletaks PK, loodusturismi ja puhkealade majandamise koolitustel.

Prandkultuuriobjekte leidus 13,6% vastanute maadel, enim on piirikivisid ja kiviaedu. Kuid paraku on inimeste teadlikkus PK-objektidest vhene, seetttu on neid objekte arvatavasti rohkem. Loodusturismi ja puhkealadega tegeles vastavalt 6,4 ja 4% ksitletuist. 18% tundis selle vastu huvi. Sooviti kas tielikku (100%) maamaksuvabastust vi viksemat maksukoormust. Taas rhutati toetuste vajalikkust ning PK-objektide kaitse puhul riigi huvi.
Puhkealade ja loodusturismi puhul peeti oluliseks, et saaks soodsamalt ehitusmaterjali osta, ning odavamat tjudu. he ideena pakuti vlja luua looduskeskused, htsem ssteem. Arvati, et riik ja rahastajad viksid aidata katta lisakulusid (nt. reklaami tarbeks), hiris brokraatia (toetuste taotlemisel, aruandluse puhul). Koolitustest vtaks osa 23% vastanuist. Sellest vib jreldada, et huvi on, kuid teadlikkus on kehv.

Metsahistutega soovib hineda ligi veerand ja koolituse eest on nus maksma ligi pooled erametsaomanikest
Lpuks olid vaatluse all elukoht (maal vi linnas), haridus, tegevusvaldkond, erametsaomanike histusse kuuluvus jms.
53,1% klas elavatest inimestest elab oma metsaala lhedal. Enamikul ksitletutest on keskeri- vi kutseharidus (34,8%), jrgnesid krgharidusega inimesed (30%). Keskharidus on 14,8%, alg- vi phiharidus 14,4% ja lpetamata krgharidus 4,4%. Pllu- vi metsamajandusttajaid on 14,8%, ettevtjaid (FIE vms.), juhtttajaid vi alluvaid ja pensionre on 24,8%, tlisi 15,6% ja ttuid 2,8%. llataval kombel ei tundnud ttud eriti huvi loodussaaduste korjamise ja luudade-vihtade mgiks valmistamise vastu.
6,4% vastanuist on erametsaomanike histute liikmed. histutega soovib hineda 24,8%. 11,6% on khkleval seisukohal (vib-olla) ja 16,4% ei osanud vastata, kuna histute kohta olevat vhe teavet.
Vastanutest 24% on teadlikud, et toetusi saab taotleda eri struktuurifondidelt, mnda vimalust (peamiselt PRIA) oskas nimetada 35%, tiesti asjatundmatuid oli 39%. Kuid 53,8% avaldas valmisolekut taotleda toetusi. Koolituste ja info eest on nus tasuma 50,4%, vastu on 34%. Vhim summa, mis vlja pakuti, on 100 krooni, suurim 5000 krooni.
Kui kne all on metsa parem ja mitmeklgsem kasutus, siis loodab 38% vastanuist kohalikule omavalitsusele. Valla rolli ei thtsustanud vaid 8,8%. Kige olulisemaks peeti teabevahetust (25%) koolituste, toetuste, kokkuostu, istikute jne. kohta. Jrgmisena mainiti ra infrastruktuuri parandamine (17,6%; nt. teed, Interneti-henduse loomine). Vald viks htlasi olla nuandja rollis.
Veel taheti, et kohalik omavalitsus muudaks piirkonda atraktiivsemaks. Siis saaks hlpsamini arendada puhkemajandust ja loodusturismi. Rhutati ka kaitset, thusamat jrelevalvet, prgikoristust ja koostd erametsaomanikega kogu vallas. Mainiti, et arengukavad viksid olla tpsemad ja eri suunitlusega ning vallal viks olla masinaid ja seadmeid, mida saaks rentida.
Mis jreldusi saab ksitlusest kokkuvttes teha? Eesktt hutaksid metsa mitmeklgsemalt kasutama maksusoodustused ja toetused. Suurimat huvi selle vastu tunnevad inimesed, kes on loodusega mingil viisil seotud: hariduse, tkoha vi elukoha tttu. Kindlasti tuleks parandada inimeste loodusteadlikkust, suurendada valla osathtsust informatsiooni jagamisel, parandada infrastruktuuri, korraldada prgikoristust ja toetada kigiti loodusturismi ning puhkemajanduse arengut.



Leno Sepp, EM metsandus- ja maaehitusinstituudi magistrant

Artiklile ei ole kommentaare
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet