Eesti Looduse fotov�istlus
3/2006



Artiklid
Jarl Branting, metsaomanik Rootsis ja Leedus

Jarl Branting
Ajakirja Baltijos Mishkai arhiiv
Jarl Branting on alates 1996. aastast olnud Leedu aukonsul Rootsis. Kodakondsuselt rootslane, on tal Rootsis ja Leedus ka veidi isiklikku metsa.

Kuidas ja millal sai Leedust ks osa teie elus?
Leedus kisin esimest korda veel nukogude ajal. Pdsin aidata inimesi, kes ritasid sellest ssteemist vabaneda. Ma ei olnud mingi spioon, kuid kohtasin Vilniuses inimesi, kes olid olnud deporteeritud Leedust, ja kellel oli siin raskusi. Mul paluti vtta hendust Rootsi esindajatega, selgitamaks vimalusi Rootsi mber asuda. See oli 1987. aastal.

Kas Teie jupingutused olid edukad?
Jah. Paar inimest saabus Rootsi. Kuid muudatused Nukogude Liidus toimusid vga kiiresti ja oli vga huvitav seda protsessi jlgida. sna kiiresti selgus, et oleme uute thendusrikaste muudatuste lvel. Tol ajal ei olnud ma veendunud, et Leedu saab vabaks. Me uskusime, et nn. sovetlik ssteem muutub, kuid rootslased suhtusid Leedu vabaduspdlustesse ettevaatlikult. Ajalooline kogemus on petlik ja rootslased mletasid hsti 1940. aastate rnki kogemusi venelastega. Paljud rootslased kartsid, et destabiliseerumine naabermaades vib neid valusalt puudutada.

Mis asjaoludel sai teist Leedu aukonsul Rootsis?
Suursaadik Vytautas Nauduzhas tundis mind isiklikult, teadis minu sidemeid Leeduga. Ta esitles mind Leedu vlisministeeriumis. Mulle oli see muidugi vga huvitav. Mul polnud mitte ainult au esindada teie maad, vaid need kohustused avasid ka palju uksi Leedus.
Enamasti tuli aidata Leedu inimesi, eriti noori, kel oli Rootsi saabumise jrel probleeme. Sageli tuli muretseda raha ja aidata tagasi Leetu prduda inimestel, kes olid nnetuseks ilma jnud sissetulekuallikast, omastest, abist.
Samuti aitasin leedu noortel Rootsis pinguid alustada. Leedu spruslinnade omavalitsused leidsid Rootsis vimalusi toetada Leedu pilaste pinguid Rootsi gmnaasiumides. ksnes Kaunasest lks Vxjsse ppima neliteist poissi ja ks tdruk.

Juhite ka Rootsi-Leedu hingut, millel on terve organisatsioonide vrk Rootsis. Millised on selle organisatsiooni eesmrgid ja pdlused?
Eesmrgid ja lesanded on jrk-jrgult muutunud. Oma tegevust alustasime 1990. aastal, kui Leedus polnud kerge aeg. Sel ajal oli Leedule vlja kuulutatud majandusblokaad. Igal esmaspeval kogunesime koos leedulaste, eestlaste ja ltlastega hel Stockholmi vljakul, meil olid nende riikide lipud. Pdsime juhtida hiskonna ja Rootsi valitsuse thelepanu Leedu rahvusvahelise tunnustamise probleemile. Miitinguid ei peetud mitte ksnes Stockholmis, vaid ka teistes linnades Karlskronas, Vxjs, Uppsalas ja mujal. See oli meie organisatsiooni algus.
Rootsi-Leedu hingusse kuulub Rootsis praegu umbes kaks tuhat inimest. hingu esmane siht oli luua kontakte ja toetada demokraatlikku liikumist Leedus. Hiljem osutasime Leedule igaklgset abi, muu hulgas toetasime lasteaedu. Nd seame uusi sihte: arendada kultuurivahetust ja risidemeid. See on loomulik etapp, kahe vrdvrse maa koost.

Olete ka metsaomanik Rootsis ja Leedus. Kui palju metsa teile kuulub? Kuidas majandate, milliseid kogemusi olete saanud?
Rootsis on mul sada hektarit metsa. Mningal mral on mul metsa ka Leedus, tahaksin siin veelgi osta. Ise ma majandamisega ei tegele, metsahoolduseks palkan tjudu. Kuid armastan loodust, mulle meeldib jalutada oma metsavalduses, seda vaadelda, kujundada ja planeerida metsa kasvatamist. Mets ei ole mulle tuluallikas. Ma pole metsa ostnud puidu prast. Kuid kasvatades metsa Rootsis ja Leedus, olen mrganud erinevusi hoolduspraktikas. Mulle on jnud mulje, et teooriataseme poolest on Rootsi ja Leedu metsandus samal tasemel, kuid praktikas kiakse eri teid. Paariteistkmnel hektaril Kedainiai lhedal olen kmne aasta eest metsa istutanud. Mets kasvab, sirgub, ma ei kavatse seda raiuda. Ma ei istutanud kasusaamise prast, vaid tahtsin endast jlje jtta. Tutvusin Leedu metsakasvatuseeskirjadega. Ma ei tahaks hinnangut anda, kuid viksin elda, et Rootsis ei ole see valdkond nii ksikasjalikult reglementeeritud.

Millisena nete Leedu ja Rootsi suhete tulevikku? Kas vib arvata, et edaspidi tuleb rohkem rootslasi Leetu elama ja leedulasi Rootsi?
Olen kindel, et meie suhetel on tulevikku. Neme, kui palju leedulasi sidab ttama teistesse maadesse, kaasa arvatud Rootsi. Rootslaste jaoks pole selles midagi uut: ka nemad on kinud ja kivad edaspidigi raha teenimas teistes riikides. Niteks ka minu isa ttas Ameerika hendriikides. Ligi pool rootsi rahvast oli kodumaalt ra sitnud. Mned jidki vrsile. Kuid paljud tulevad tagasi. Tulevad tagasi varakana ja uute kogemustega. Ma ise olen ttanud Inglismaal. Tnu kogemustele ja kogutud rahale sain snnimaal luua oma ettevtte. Arvatavasti on samuti ka Leedus. Praegu ttab leedulasi Iirimaal, Inglismaal, Hispaanias. Osa neist tuleb hel peval tagasi, alustab oma ri vrsil omandatud kogemus kulub Leedus marjaks ra. Sellest ei ole kasu mitte ksnes majanduslikus mttes, vaid ka hiskonna kodanikukpsusele.
Rootslastel, kes on asutanud Leedus oma ettevtte, on siin kerge ttada. Kultuurid on sarnased. Siiski on nende meelest kige kergem ttada Eestis. Leedus on samuti kerge, kuid Ltis raskem. Paljud rootslastest ettevtjad pole Leedus sugugi juhuslikult, nad ei ole kerget kasu otsivad inimesed. Arvan, et tulevikus on ha rohkem leedulasi, kellel on majandushuvid Rootsis, nagu ka rootslasi, kellel on huvid Leedus. See on loomulik protsess. Rootslased on rahvusena viimase viiekmne aasta jooksul palju muutunud. Vtame regioonid, niteks Smlandi, kus ma elan seal rgitakse palju Leedust, Leedu on meie naaber, lhemal kui niteks mni Phja-Rootsi piirkond.



Ksitlenud Vidmantas Valiushaitis, Leedu metsandusajakirja Baltijos Mishkai peatoimetaja. Tlkinud M

Artiklile ei ole kommentaare
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet