Eesti Looduse fotov�istlus
3/2006



Artiklid
Metsakasvataja peab soostunud metsa kuivendama

Viimasel ajal on ptud kujundada negatiivset hoiakut metsakuivenduse suhtes. Meenutagem metsade soostumise ja metsakuivenduse aabitsatdesid metsakasvatuse seisukohalt.

Soostumise peamine phjus: sademete hulk on suurem kui auramine
Soo on maa-ala, millele on iseloomulik mulla liigniiskus. Soostumine on liigniiskes keskkonnas looduslikult toimuv mullatekkeprotsess, milles orgaanilist ainet sisaldavad horisondid turvastuvad ja mineraalsed horisondid gleistuvad. Viimase 10 000 aasta jooksul on Eestimaast soostunud umbes 70%. Inimeaga vrreldes on soostumine vga pikaajaline protsess, mis vib kesta aastatuhandeid, soometsad vivad selle tttu degradeeruda ja lplikult hvida. Soostumise ja kuivendamise mju meie metsadele on konfliktne: soostumine halvendab, kuivendus parandab puistu kasvu. Metsa kuivendatakse selleks, et suurendada mulla viljakust ja puistu vrtust.
Kuivendamise efektiivsus oleneb paljudest teguritest, eelkige kliimavtme ilmastikust, veestikust, mullastikust, maa-ala pinnamoest, geograafilisest laiusest jms.
Euroopa lunapoolsetes piirkondades, kus sademeid on auramisest vhem, vib mrgalade ja metsade kuivendamine tuua nii bioloogilist kui ka majanduslikku kahju. Kuivendamine vib phjustada krbete levikut ja halvendada puistute kasvuolusid ning htlasi inimese elutingimusi.
Phja-Euroopas (sealhulgas Eestis) on loodusolud ning mrgade pllu- ja metsamuldade kuivendamise tulemused enamasti vastupidised kui lunapoolsetes maades. Meil on sademete hulk (650750 mm aastas) suurem kui auramine (470480 mm aastas). Seal, kus puudub kllaldane vee ravool, on meil levinud sood ja soostikud. Esimesed sood on Eestis tekkinud 900010 000 aastat tagasi. Aastatuhandete jooksul on soode ja soostike arv ning nende pindala psivalt suurenenud ja suureneb looduslikult ka edaspidi. Mrga maad on meil palju. Eesti metsadest 2/3 kasvab liigniiskel mullal. Liigniiskes hapnikuvaeses keskkonnas gleistunud mullad halvendavad mulla omadusi ja puude kasvu. Mida intensiivsem on soostumine ja mida kauem see kestab, seda kehvemaks muutub mullaviljakus ja puistu tootlikkus. Niiskuslembeste taimede lagunevast ainest kuhjub turbana 515%. Soomullas on orgaanilist ainet le 50%.

Turbasamblad halvendavad arenedes puude kasvuolusid
Soode tekkel ja levikul on turvast moodustavate niiskuslembeste sootaimede hulgas olnud eriline koht agressiivsetel turbasammaldel. Neist osa liike suudab toituda sademetest ja hus leiduvast tolmust. Need juuretud samblad vivad sisaldada vett 8595%. Vee mass rabaturbas letab tavaliselt 1014 korda turba kuivmassi. Turbasambla kasvades ja levides raba turbakiht pakseneb. Rabaveekiht tuseb, kllastub sajuveest, vaesub toiteelementidest ja hapnikust. Turbasamblad koos teiste sootaimedega trjuvad soost vlja mineraalmaal kasvavaid taimeliike ja muudavad puude kasvuolud jrjest halvemaks. Kuusk ja kask taanduvad. Mnd vib soostumisele vastu pidada sna kaua, kuid ka tema kasv muutub ha kiduramaks. Oligotroofsel rabamullal kasvades annab mnd vaid kbusvorme. Aastasadu ja -tuhandeid kestnud olelusvitluses turbasammalde ja teiste sootaimedega mets hukkub.

Metsamulla soostumist vib vrrelda haigusega, mis hvitab metsa
Soostumine on hvitanud metsa hiiglasuurel maa-alal, ilma et inimene oleks seda taibanud, sest inimese eluiga on vrreldes metsa ja soostumisprotsessi kestusega tohutult lhike. Looduses leidub igasuguses soostumisjrgus metsa alates vhesoostunud tootlikust puistust kuni metsatu lve-laukarabani. Selgunud on, et seal, kus praegu asuvad rabad, on kunagi kasvanud tootlikud metsad.
Et soode teke on alanud arumetsa soostumisest, nhtub ka rabaturbalasundite stratigraafilistest uuringutest. Sageli sisaldab raba kige sgavam mineraalpinnasel lasuv turbakiht puuturvast, vahel on seal ka knde. Soostumisprotsess on hvitanud metsa ja asendanud selle lagerabaga, mis mitte kunagi ei ole muutunud uuesti endiseks tootlikuks metsamaaks. Rabamuld ja -vesi on puude rahuldavaks kasvuks klbmatu. Soostumine on paratamatu looduslik protsess, mis vib kulgeda mitut moodi. Seal, kus sajuvee juurdevool letab auramise, on liigvee ravool vike vi puudub ja vee allavalgumist phjavette takistab vettpidav maapinnalhedane savikiht, nrgkivi, liivakivi jms.
Mnel pool soostuvad ka need metsamaad, kus maapinnalhedane vettpidav pinnasekiht puudub. Sel juhul toimub soostumine raba transgressiooni tttu. Et raba pealetungi teda mbritsevale metsale saab tkestada piirdekraaviga, seda teati juba 19. sajandi hakul.
Veekogutekkeliste soode arenguetapid on jrgmised: veekogu metsata madalsoo madalsoomets siirdesoomets rabamnnik lageraba (puhma-, rohu-, lve-, laukaraba). Viimase aastatuhande jooksul on turba juurdekasv (1 mm aastas) olnud ks jajajrgse perioodi suuremaid. Metsamulla soostumist vib vrrelda haigusega, mis hvitab metsamaastikku ja kujundab sellest rabamaastiku. Seda haigust on vimalik ravida, kuivendades mulda.
Esialgne arvestus nitab, et kui metsad ei oleks soostumise tttu muutunud rabadeks (rabasid on umbes 400 000 ha), siis oleks meil puidu iga-aastane juurdekasv umbes 1,2 miljoni tihumeetri vrra suurem. Kui degradeeruvate soostunud arumetsade ja soometsade asemel (neid on Eesti metsadest ligi pool) kasvaksid puistud parasniiskel mullal, siis suureneks puistu aastane juurdekasv veelgi 1,21,5 miljoni tihumeetri vrra. Seega metsamaa soostumisest tingitud iga-aastase kahju suurus vrdub meil praegu vhemalt 2,42,7 miljoni tihumeetri puidu vrtusega. Tulevikus suureneb see kahju veelgi, kuna meil ei ole loota soostumisprotsessi looduslikku vaibumist ei lhemas ega kaugemas tulevikus.
Liigniiskel mullal kasvav mets vajab kuivendamist. Puistu kasvu parandamine oleneb kuivendamise thususest. Puistu kasv on hoogustunud seda enam, mida tugevam on olnud kuivendus.

Eestis on metsamaid kuivendatud poolteist
sajandit

Eestis alustati metsamaade kuivendamist juba 19. sajandi keskel. Aastatel 19181940 kaevati metsakuivenduskraave ksitsi 170220 km aastas. Enamik nendest kraavidest on ndseks kinni kasvanud. Alates 1950. aastast, mil metsakuivendustd mehhaniseeriti, suurenes kaevetde maht 810 korda. Metskondades on kuivendatud maid le 0,5 miljoni hektari. Alustatud on kuivenduse teist ringi, amortiseerunud kuivendusssteemide rekonstrueerimist. Metsateadlase, dotsent Mart Sepa andmeil tuleks rekonstrueerida: 1) moraalselt vananenud kuivendusssteemid, mis on rajatud enne 1960. aastat koostatud algeliste projektide jrgi; 2) vanad ssteemid, millele on liidendatud kuivendamist vajavaid uusi maid; 3) vanad ssteemid, kus kraavide kuivendusvime on vhenenud 70% vi rohkem.
Soometsa kuivendamisel tuleks seal, kus vanade kraavide vahekaugus on le 150 m, kaevata iga kahe kraavi vahele uus kraav; seda sel juhul, kui mets kraavi res on kasvanud paremini kui kraavist kaugemal. Soostunud arumetsades tuleks korrastada teed ja sihirsed kraavid. Kuivenduskraavid peavad olema kogu aeg korras. Muidu vheneb puistu juurdekasv, mullaviljakus ja metsast saadav majanduslik tulu ning algab taassoostumine.

Metsakuivendus on suurendanud mnni-, kuuse- ja arukase puistute tootlikkust raieringi jooksul keskmiselt 100200 tm/ha
Uuringud Eestis, Soomes, Ltis, Venemaal ja mujal on nidanud, et muldade kuivendamine on tunduvalt suurendanud metsa vrtust. Kuigi hre kraavivrk ei ole meil olnud psivalt korras, on puistu tagavara aastane juurdekasv hel hektaril raieringi keskmisena olnud kuivendatud sgaval soomullal 2 tm suurem kui kuivendamata soomullal (mnnil 1 ha tagavara 23 korda suurem), metsade boniteet on kuivendamise mjul paranenud 13 klassi.
Kuivendamise mjul on mnni, kuuse ja arukase tootlikkus suurenenud raieringi jooksul keskmiselt 100200 tm/ha. Pikaajalise kuivendamise tulemusena tekkinud kdusoodes leidub puistuid, mille hektari tagavara letab mnnil ja arukasel 300 tm ja kuusel 500 tm. Kuivendamise soodne mju sookasele on oluliselt viksem kui arukasele, mnnile ja kuusele. Viljakal soomullal on kige tootlikum puuliik kuusk. Puidu juurdekasv on olnud seda suurem, mida tihedam on olnud kuivendusvrk.
Vaja on jtkata seniste kuivendusssteemide hooldamist ja rekonstrueerimist. Metsa tuleb kuivendada seal, kus kuivendamine parandab inimese elu- ja ttingimusi ja puistute kasvu ning on majanduslikult tasuv. Selliseid liigniiskeid maid on Eestis palju.
Mets, taimestik, loomastik, veestik, mullastik jt. on taastuvad loodusvarad, mis on inimese eluks vga vajalikud. Taastumatud on maavarad (plevkivi, savi, graniit, fosforiit, raud, paas jt.). Loodusvarade, sealhulgas metsa mistlik kasutus on looduskaitse ja keskkonnakaitse phiprobleeme.



Uno Valk, emeriitprofessor

Loe kommentaare (1)
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet