Eesti Looduse fotov�istlus
3/2006



Artiklid
Metsaklaster vajab sihikindlat arendamist

Metsanduses vib tstusklastrit ksitleda kui metsa- ja puidutstuse ja sellega seotud ettevtete ja muude organisatsioonide kogu, kus iga liige on oluline konkurentsivime huvides. Artikkel phineb tnavuse metsandala visioonikonverentsi ettekandel.

Edukas on kohanev ja ppimisvimeline organisatsioon
Nii inimesed kui ka organisatsioonid ihalevad edukust, vhemalt mingil arenguetapil. Paraku on iga edulugu ainulaadne ja riskirohke, sest astumine tulevikku ja standardlahendused pakuvad vhe vimalusi.
Visioonikonverentsid keskenduvad tulevikule: ennustatakse tulevikusuundumusi ning hutatakse otsima hid, igapevasest eristuvaid lahendusi. Paraku on ennustamine ka majanduses riskantne tegevus. Niteks 2001. aastal ennustati Tallinna visioonikonverentsil aastaks 2006 ehituse kohta jrgmist: pllumajandusehitust pole, suurtstusega seotud ehitust pole, pealinnas on turgu kuni 200 uuele korterile aastas, kliendisuhete loomine eeldab vilgast suhtlust, ehitus lheb odavamaks, tulevik on vikeste meeskondade pralt. Ent vaadates praegust seisu ehitusturul, tuleb kll midagi muud tunnistada.
Aga ettepoole mtlema peame ikka ja samas suundumuste muutusteks valmis olema ning vajaduse korral neist lhtuvalt ka paindlikult reageerima. Just kohanev ja ppimisvimeline organisatsioon on edukas.

Metsatstuse klastrit saab ksitleda kui metsa- ja puidutstuse ja sellega seotud ettevtete ja muude organisatsioonide kogu
Eesti metsanduse arengulugu kirjeldades rgime tavaliselt metsasektori arengust.
Ndismajanduse globaliseerumise ja terava konkurentsi tingimustes rgitakse ha enam klastritest. Metsaklaster on laiem miste kui metsasektor: lisanduvad ka metsandusega kaudsemalt seotud ettevtted ja organisatsioonid. ldiselt vime metsanduses tstusklastrit ksitleda kui metsa- ja puidutstuse ja sellega seotud ettevtete ja muude organisatsioonide kogu, kus iga liige on oluline konkurentsivime huvides.
Klastrit iseloomustavad teatavad mrksnad, eesktt jrgmised: konkurentsieelis, kontsentratsioon, spetsialiseerumine, kriitilise massi olemasolu, snergia, teadmiste ja oskuste kogum, innovatsioon, kohalik kasv, uued ettevtted. Klastri puhul on tegemist htses ruumis ja tstusharus olevate ettevtetega, kes konkureerivad, tegutsevad koos ja mjutavad ksteist.
Kiki neid klastriosaliste vahelisi suhteid tuleb klastri arendamise aspektist vaadelda vimalusena, edutegurina. Oleme loonud mdi, et Eesti kontekstis on ettevtja ettevtjale hunt. Aga tegelikult on siiski palju positiivseid koost niteid. Kas vi Imavere saeveski mber toimiv mitmekesine ja lbipimunud ettevtjate suhtevrgustik, mis juba ammu on vljunud metsanduse raamidest.
Klastriosaliste vahel vivad olla mitmesugused suhted: ostja-tarnija suhted, konkurentsi-koost suhted, ressursside jagamise suhted. Need on suhted, mis aitavad siduda eri ettevtjaid ja luua snergiat loovate tegurite piisavat massi. Nende teguritena vib ksitleda infot, oskusi, koostd ja vajalikku infrastruktuuri (Eesti puidusektori tstusklastriks kujunemise anals... U. Varblane,
K. Ukrainski, T. Roolaht, L. Polli).
Eesti viksuse ja rahaliste vahendite piiratuse tttu on raske ja tegelikult ka vimatu konkureerida maailma metsa- ja puidutstuse suurfirmadega. Samas on meil rohkem puiduvarusid, kui ise tarbida suudame. Kui leiame head lahendused, kuidas kasutada oma metsavarusid, on meil arengueeliseid nii rahvusvahelises kui ka oma metsaklastrisiseses koosts. Oma viksuse kes piinlemine ei lahenda probleeme. Vike ei peaks konkureerima suurega. Eristumine ja oma koha leidmine on ks osa strateegilisest arendusest.

Metsaklastri osalised peaksid kokku leppima hises innovatsioonipoliitikas
Innovaatilisus on kujunenud moesnaks, milleta ei saa klastri arendamisest rkida. Innovatsioonil on palju definitsioone, aga eesmrk on ikkagi olla edukas. Saab elda, et innovatsioon on majanduslikus tegevuses konkurentsieelise saavutamine ettevtte tootmis-, juhtimis- jms. protsesside muutmise ja/vi tooteuuenduste kaudu.
Metsaklastri osalised peaksid kokku leppima hises innovatsioonipoliitikas. Selle siht on luua tingimused ja vimalused ettevtjatele, suunamaks investeeringud suurema lisandvrtusega tegevusse. Innovatsioonipoliitika snastamine metsaklastri jaoks peaks olema tsiseltvetav projekt, mida kas vi Euroopa Liidu rahaliste vahendite toel on vimalik teostada ja see aitaks ka vikesel ettevtjal suuremaid tegusid teha.
Eestis on tippotsustajate ja arvamusliidrite seas korraldatud ksitlus, millest selgus nii mndagi huvitavat ja meie praegust situatsiooni iseloomustavat (Innovatsioon ja Eesti arvamusliidrid; Praxis, Hill & Knowlton). Tutvustan seda jrgnevalt.

Viis innovatsiooni tket
Vastajad on toonud vlja tpilised innovatsiooni tkked, mis on meie ajale ja mttemallidele iseloomulikud ega luba piisavalt kiiresti uuendusi ellu viia.
Esiteks videtakse, et praegune hiskonna arenguetapp kiirete muudatuste aeg on mdas ei ole kiireks arenguks soodus. Oleme testi metsanduses (ka RMK-s) vitnud, et kiirete muudatuste aeg on lbi. Kas see peab nii olema? Mida kiiremini kahanevad varud, seda teravam on vajadus innovatsiooni jrele. Ainult ressursi efektiivsem kasutamine, julgus panustada uutesse lahendustesse vimaldab edasi areneda. Riik saab arengut toetada sobiva infrastruktuuri loomisega. Klastriphine arendus oleks metsandusele kindlasti tugev tukejud.
Teiseks rhutatakse, et ettevtlikkus vheneb, kuna uutel tulijatel on suuremad riskid ja turg on suures osas jagatud. Loomulikult on raske tulla turule. Jud tekitab vastumju. Aga tuleb kituda Barutona, hinnata kiirelt sinule avaldatavat survet, reageerida igesti ja kasutada seda ra oma koha kindlustamiseks ringis. Ettevtlikkus on suuresti mtteviis ja elulaad, mida on vimalik luua. Enda positsioneerimine on oskus, aga oskusi saab arendada. Ka siin on riigil vimalused: riskide maandamine, fondid, nustamine jm.
Kolmandaks kritiseeritakse haridusssteemi ja ttajate kvaliteeti ning videtakse, et (kutse-)haridus ei taga innovaatilise mtte arengut. Mistagi ei peaks haridusssteem keskenduma ainult teadmistele. Loovuse ja analsivime arendamine on kindlasti hariduse prioriteedid.
Neljandaks videtakse, et ka poliitilised tsklid ja pikaajalise ngemuse puudumine on olulised innovatsioonitkked ja eriti sellega seostuvate arengusuundade liiga sage muutmine. On loomulik, et ettevtja tegutseb operatiivselt, positsioneerib ennast keskkonnas. Riik peab tagama stabiilsema keskkonna ja mitte tootma ebakindlust.
Viiendaks tuuakse tkkena vhest vimet luua uusi vrtusi. Tepoolest, seniste lahenduste teostus meie keskkonnas ei ole piisav meetod. Suurte rahvusvaheliste kontsernide ttarfirmade ja kohalike ettevtjate koostd tahaks nha paindlikuma ja thusamana.
Ksitluses taheti htlasi teada, millised on Eesti kige innovaatilisemad valdkonnad. Ja paraku seostasid vastajad innovatsiooni kige vhem pllumajanduse, metsamajanduse, jahinduse ja kalandusega. See, et metsakasvatus on pikaajaline protsess, ei thenda, et metsaklastris pole uuendusi vaja. Tulevikku on sihiprasel klastri arendusel, kus kombineeritakse riigi, suurettevtjate ja kontsernide vimalusi riskivalmima kohaliku vikeettevtlusega. On ju nii, et suured on valmis panustama arendusse, kuid vikesed vajaksid selleks tuge.

Metsapoliitika siht on luua metsaklastrile stabiilne keskkond
Olgu jrgnevalt toodud nide selle kohta, milliseks innovatsioonitkkeks on osutunud poliitilised tsklid ja pikaajalise ngemuse puudumine metsapoliitika rakendustes. Metsapoliitika eesmrk on luua metsaklastrile stabiilne keskkond. Kahjuks tlgendavad poliitikud metsapoliitikat tihtipeale lhtuvalt pevapoliitikast. Vaadelgem raiemahtudega seonduvat. Metsapoliitika snastati 1996. aastal: riigi metsapoliitika siht on hoida keskmine raiemaht piires, mis tagab Eesti metsades htlase kasutuse printsiibi jrgimise. Kuna metsaressursside tarbimine oli tookord allpool htlast kasutust tagavat piiri, oli ks riigi metsapoliitika suundi metsakasutuse mahu suurendamine (1992 oli raiemaht 2,3 mln. tm, 1996 aga 4,0 mln. tm). Kehtestati nn. liberaalne metsaseadus. Ent paljude tegurite tttu samaaegne maareform, metsaomanike ringi kiire muutus, sstvat metsandust mittetoetav maksussteem ja riigi vike haldussuutlikkus raiuti ajavahemikul 19992002 tegelikult aastas 1013 miljonit tm. Seega letas raiemaht aastas metsapoliitika lisas pakutud piiri. Kasvanud raiemahtude ajal hakati koostama uut metsaseadust, kus prati thelepanu raiepiirangutele keskenduvatele abinudele. Piirangud rakenduvad aga alles 2007. aastal, kuigi meie aastane raiemaht on vahepealsete aastate jooksul juba niigi vhenenud alla 7 miljoni tm. Kui metsapoliitilistes rakendustes oleks oldud operatiivsed ja haldussuutlikud, oleksid sellised kikumised jnud viksemaks.

Mureks on toorme- ja tjunappus
Paljude metsakasvatajate soov on saada oma metsast head tulu. Selleks on vaja head klienti, soovitatavalt kodumaist ndisaegset metsatstust, mis tagab stabiilse ja soodsa turu. Tstust omakorda vaevavad toorainemured. Tasuva moodsa tstuse jaoks jb Eesti toorainebaas sageli vikeseks. Lisandunud on metsaomanike kikuvad raieharjumused, mis olenevad nii turusituatsioonist, ilmastikust kui ka riigi kehtestatud igus- ja ettevtluskeskkonnast. Riiki sdistatakse aeglases ja ebaadekvaatses reageerimises muutustele. Samas ei ole metsatstus rahul kohatise kehva puidu lesttamise kvaliteediga. Samuti valmistab meelehrmi metsatde hooajalisus. Ja muidugi teevad imporditud puidu korral muret transport ja Venemaa kaubanduse ebastabiilsus. Suurim ootus metsatstuse poolelt on Eesti riigi stabiilne kitumine ja soodsa kaubanduskeskkonna loomine naabritega.
Metsaomaniku vaatepunktist on ootused suured ja metsaklastri arendamisest ollakse huvitatud, kuid mningaid klastri seoseid tunnetab metsaomanik kaudselt ja pole neid sageli teadvustanud. Metsaomanike meeleolu vljendab sna selgelt ka he tuntuma ja sstvat metsandust propageeriva metsaomaniku Lembit Laksi nide. Tema sai esimesena Eestis rahvusvahelise FSC sstva metsanduse sertifikaadi. Ja ometi ms ta sel aastal oma metsamaa maha. Ei hakka analsima tema tehingu majanduslikku tausta. Kuid tema avaldusest selle otsuse kohta vib kahjuks lugeda, et otsuse tingis see, et Eestis pole hea olla metsaomanik: mtet pole ei majanduslikult ega emotsionaalselt metsaomaniku t ei paku rahuldust. Tema kokkuvte, et ainus phjus omada praeguses Eestis metsa viks olla metsa prandamine lastele, paneb mtlema.
Tju mure on praegu metsanduses ks kige olulisemaid. Avatud tjuturg muutub normaalseks kitumisnormiks. Eesti konkurentsivime tjuturul paraneb aegamda. Motivatsioon paraneb, aga vajalik on kigi motivatsioonitegurite koosarendamine. Metsanduse halb maine ei ole ainult mrkroheliste teene. Ka poliitikud kasutavad populistlikel eesmrkidel metsanduse valupunkte. Omavaheline konkurents ettevtjate ja metsaomanike vahel leiab sageli vljundi vastastikuses tmitamises. ldine metsanduse maine hakkab siiski paranema nii riigi sees kui ka rahvusvaheliselt. Sertifitseerimine ja histegevus parandavad seda kahtlemata.
Kuna metsasektori kiire kasv on pidurdunud ja tooret hankida raskem, on viimasel ajal halvenenud finantskapitali kttesaadavus. Stabiilse keskkonna ja positiivse maine loomine on siin vtmesuunad.

Eestis on metsaklastri arenguks head eeldused
On selge, et metsaklastri arengut on vaja kiirendada. Seetttu tuleks selgeks vaielda, kes viks olla klastri ja selle arendamise protsessi eestvedajad, millised on klastri vimalused ja millised tkked. Maailma kogemus nitab, et eksportivad klastrid on piirkonna majanduskasvu ja heaolu pikaajalise edukuse allikas. Seega on Eestis metsaklastril igati korralikud arengueeldused.
Arendades metsaklastrit teadlikult, viks silmas pidada, et nnda:
tuleb kegakatsutav tulu investeeringutest suureneb jukus, tekivad tkohad ja suureneb eksport. Metsasektorisse tehtud investeeringud on praeguseni pidevalt kasvanud, tkohti on alates 1993. aastast sektorisse ha juurde tulnud ja eksport on suurenenud, eriti vristatud toodangu tttu.
Innovatsioon ja rilised vimalused paranevad tugevate sidemete kaudu. Sidusus metsaklastris on suurenenud ja suureneb edaspidi. Mootoriks on siin konkurents ja sealhulgas sektorisisene tervendav konkurents. Tulevikus peaks domineerima sektorisisene teadlik arendus ja arenenud lepingulised suhted.
Rahvusvaheline turundus ja alliansid loovad vimalusi, kuid htlasi tkestavad teatud arenguid. Maailmas oleme juba praegu aktsepteeritud ja usaldusvrsed, see tendents tugevneb, eriti Euroopa Liidus. Samas pidurdavad kontsernid teatud arenguvimalusi ka tulevikus.
On vimalik arendada metsandust toetavaid infrastruktuure. See peaks sndima riigi ja ettevtja koosts, kasutades nii teadust kui ka vimekaid arendajaid.
Tuleks kujundada uus koostkultuur, mis tagab viksemad lekande- ja suhtlemiskulud. Metsanduses on tunda koostkultuuri paranemist, see tugevneb. Riik peaks seda rohkem toetama.
Uus generatsioon barjrivabamaid tstusliidreid on kujunemas ja nende arenguvisioone saab rakendada klastri arengu heaks.
Uus partnerlus valitsusega, mis tugineb eesktt vastastikusele usaldusele ja toetusele, mitte vimusuhetel, peaks andma suurema kindlustunde kigile osalistele. Riigi vimekus paraneb, kui ta ei upu brokraatiasse ega reglementidesse. Valitsus peaks tulevikus enam otsima tasakaalu kontrolli ja suunamise vahel, eelistades vimaluse korral viimast. Arengukavade ja strateegiate jrjest suurenev mju on tuntav. Ettevtluse kaasamine nende koostamisse on seni olnud vrdlemisi vike. Selle osakaal peaks suurenema. Kasutada viks ka nn. pehme koostvrgustiku vimalusi. Selle all mistame laia histe huvidega osavtjate rhmitist, kes kohtuvad regulaarselt, et jagada ideesid ja vimalusi vi prata thelepanu histele probleemsetele ksimustele. Tstuslikud liidud on selle parim nide.
Klastri arendamisel on oluline ka nn. kva koostvrk, mis koosneb ettevtete rhmast, kes lepivad kokku koosts, tihti lepingu vi muul ametlikul alusel, et suurendada konkurentsivimet. See leping seab thelepanu keskmesse hise turunduse ja tootearenduse, sisseostmise, koolituse, kvaliteedi arenduse, finantseerimise vms.
Kogu arenduse puhul on siiski ks olulisemaid komponente infrastruktuuri kvaliteet.
Soodne regulatiivne keskkond ja maksussteem on olulised tegurid. Samuti soodne avalik arvamus ja hiskonna toetus.

Metsaklastrit tuleks arendada nii riigi kui ka ettevtte tasandil
Kui me tahame oma metsaklastrit arendada mis on ainus vimalus psida rahvusvahelises konkurentsis , siis on vajalik klastri arengut suunata. Seda saab teha kahel tasandil: riigi ja ettevtte tasandil. Riigi tasandil pakuksin vlja jrgmised tegevussuunad:
1) Analsida metsanduse kmne aasta arengukava esimest perioodi ja seada uued sihid, seekord metsaklastri arengu seisukohast. Metsanduse arengukava esimese perioodi kavandatud tegevusi pole suudetud piisavalt ellu viia. Olgu siis phjuseks vahendite puudus vi korraldaja soovimatus asjaga tegeleda. Arengukava seni rakendatud tegevused on paljuski olnud keskendunud riigi haldussuutlikkusele ja keskkonnaaspektidele. Tehtud jreldustest ja metsaklastri arengueesmrkidest lhtuvalt on vaja kavandada uued strateegiad ja need ka ellu viia. htlasi tuleks seekord luua metsaklastri kavakindla ja tasakaalustatud arengu strateegia.
2) Luua metsaklastri arengusihtide saavutamist soodustav majanduskeskkond ja tagada selle stabiilsus. Nii metsaomanikud kui ka ettevtjad vajavad kindlustunnet, et planeerida investeeringuid ja pidada silmas pikaajalisi eesmrke. Soodne regulatiivne keskkond ja maksussteem thendab metsaomanikule ja ettevtjale suhteliselt stabiilset keskkonda, kus muudatused on pikaks ajaks ette kavandatud. Kogu maksupoliitika sstvat metsandust toetavad printsiibid on ammu kirja pandud. Oleks mistlik kehtestada analoogsed maksuseadused kui Soomes: pikaks ajaks kavandatud ja leminekuperioode sisaldavad ning komaksureformiga seotud.
3) Juhtida ja suunata teadus- ning arendustegevus perspektiivsetesse valdkondadesse. Tehnoloogiate kttesaadavus on paranenud ja ettevtja kujuneb jrjest teadlikumaks tehnoloogia ostjaks, sest tema pdevus on paranenud. Riik peab toetama uute tehnoloogiate sissetoomist ja vastavat oskusteavet.
4) Vtta fookusesse riiklik koolitustellimus tootmise ja innovatsiooni arengule.
Metsanduses on kik kursis Luua metsanduskooli raskustega leida raha, et soetada uute tehnoloogiate petamiseks vajalik tehniline varustus ja seda uuendada. Sama kehtib ka metsanduskrghariduse rahastamise kohta. Uute tehnoloogiate ja rahvusvahelise koost arendamiseks peab vlja ttama metsandushariduse uuenduse tegevuskava.
Ettevtte tasandil oleks klastri arengu huvides vaja:
1) arendada ja koolitada ttajaid. ks ndisaegse ettevtluse edukuse ja konkurentsivime alus on hsti motiveeritud ja oskuslik ttajaskond.
2) investeerida teadusuuringutesse ja tehnoloogiatesse ning arendusse. Kui ettevtja ja metsaomaniku investeerimisvime suureneb, tuleb rohkem investeerida uutesse tehnoloogiatesse.
3) arendada koostvrke, kavandada tehnoloogia koos partneritega. Vikesed ettevtted ei suuda ksi piisavalt investeerida teadusmahukatesse tehnoloogiatesse. Et mitte konkurentsist vlja langeda, on see siiski vajalik. Seega tuleb teha koostd: olgu siis vastastikuste lepingute vi tootjate liitude kaudu.
4) arendada hiselt uusi tooteid ja turge. Nii klastri sees kui ka vljaspool tuleb leida uusi tooteid ja turgusid. Ka siin on koost vajalik.



Andres Onemar, RMK arendusdirektor

Loe kommentaare (2)
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet