Eesti Looduse fotov�istlus
3/2006



Artiklid
Huvirhmad hindasid Eesti metsandust

Keskkonnaministeerium alustas metsasektori kommunikatsioonistrateegia ja sellest tuleneva valdkonnalese kommunikatsiooni-kava vljattamist. Et selgitada vlja lhteolukord, tehti metsasektori olulisemate organisatsioonide ja institutsioonide seas ksitlus.

Ksitluses osales 200 inimest ligi sajast organisatsioonist
Metsandusspetsialistide ja elanikkonna ksitlused ning metsandusteemade kajastus meedias viitavad sellele, et ldsus ei ole metsanduse praeguse olukorraga piisavalt kursis ning selle valdkonna maine on pigem negatiivne.
Kogu metsasektori edasise arengu seisukohalt on ks vtmeksimus, kuidas suurendada Eesti elanike teadlikkust ja huvi metsanduse vastu ning tihendada koostd metsasektori olulisemate organisatsioonide ja institutsioonide vahel, et algatada pdevale informatsioonile tuginev mttevahetus metsade sstliku majandamise ja kaitse teemadel.
Seetttu on keskkonnaministeerium hakanud vlja ttama metsasektori kommunikatsioonistrateegiat ja sellest tulenevat valdkonnalest kommunikatsioonikava. Selgitamaks vlja lhteolukorda, oli vaja metsasektori olulisemate organisatsioonide ja institutsioonide seas korraldada lisaksitlus. Ksimused ttasid vlja keskkonnaministeeriumi metsaosakond ning kommunikatsioonistrateegiat koostav ettevtte O Mediafocus. Strateegia lhtelesanne koosklastati enne metsasektoriga seotud huvirhmadega, kes osalesid uuringus vastajatena oma esindajate kaudu. Uuringu tegi Turu-Uuringute AS.
Valimisse kaasati ligi sajast organisatsioonist 200 inimest, kes on eri moel metsa ja metsandusega kokku puutunud. Ksimustiku tagastas tidetult 148 inimest. Vastanute seas oli 50 avaliku sektori vi riigitulundusettevtte ttajat, 42 erametsaomanikku vi metsatsturit, 20 haridusasutuse esindajat, 16 ajakirjanikku, 12 keskkonnahenduste esindajat ja 6 poliitikut.
Uuring hlmab 20 ksimust, mis ksitlevad Eesti metsade hetkeseisu ja metsandusteabe vahetust, teisisnu: millisena nevad sektoriga seotud inimesed metsa funktsioone, kuidas hindavad nad praegust seisukorda, suurimaid probleeme ning vimalikke ohte, milline on informeeritus ning selle taust, mis tasemel viks see olla tulevikus, millised on eri osaliste panused kommunikatsioonis, selle sisu ning suund.

Keskkonnahendused peavad thtsaks koloogilisi, metsaomanikud ja -tsturid materiaalseid vrtusi
Esmalt selgitati vlja, kuidas vrtustavad ksitletud metsa ning mratlevad selle olemust. Selleks paluti vastajatel jrjestada vited olulisuse jrgi. Vited olid jrgmised: mets on oluline rikkus ja tuluallikas Eesti majandusele; mets aitab tagada maapiirkondades thivet; metsa kasvab rohkem peale kui maha ligatakse; toorpuidu vljaveo asemel peaks Eesti oma metsamaterjali rohkem vrtustama; loodusliku metsakeskkonna silitamine on suurem vrtus kui puidu ekspordist saadav tulu; Eesti riigimetsi majandatakse sstlikult ja jtkusuutlikult; Eesti erametsi majandatakse sstlikult ja jtkusuutlikult; puit on tdeldav ja keskkonnasstlik materjal ja seetttu peaks seda rohkem kasutama; puit on kttena oluline energiaallikas.
Selgus, et metsa teadvustatakse kui vga suurt vrtust, ent metsa saaks majandada mrksa paremini ja thusamalt. le poole vastanutest arvab, et mets on Eesti majanduse oluline rikkus ja tuluallikas ning toorme vljaveo asemel peaks metsamaterjali rohkem kohapeal ttlema. Enamik metsandusega tegelevaid inimesi ei ole nus vitega, et loodusliku metsakeskkonna silitamise nimel tuleks puidu ekspordist saadavast tulust loobuda. Veelgi rohkem oldi aga nus vitega, et puit on tdeldav ja keskkonnahoidlik ja seetttu peaks seda rohkem kasutama.
Vastanute arvates on metsa kaks thtsaimat funktsiooni jrgmised: toota hapnikku ning olla taimede ja loomade elukeskkond. Esimest neist peab kige thtsamaks ligi pool kigist vastanutest ning teist natuke alla poole. 7% pidas metsa kige olulisemaks funktsiooniks puhkevimaluste pakkumist. Krvutades osalenud sidusrhmade hinnanguid, vib esile tuua keskkonnahenduste esindajate suurema rhuasetuse metsa olulisusele taimede ja loomade elukeskkonnana.
Kui vrrelda tulemusi uuringus osalenud huvirhmade kaupa, siis on nii keskkonnahenduste esindajad, poliitikud kui ka ajakirjanikud hinnanud keskmisest vhem metsa kui tuluallikat. Ajakirjanikud on pisut vhem vrtustanud ka puitu kui energiaallikat.
Valdav enamus leiab, et erametsi ei majandata sstlikult ega jtkusuutlikult. Samas ei ole suhtumine vga negatiivne, kuna selgeid vite erametsi majandatakse sstlikult ja jtkusuutlikult vastaseid oli vaid 14%. Erametsaomanikud ja metsatsturid ise aga leiavad, et metsa juurdekasv on suurem kui raiemaht ning et erametsad on sstvalt majandatud. Sellest johtuvalt pooldavad erametsaomanikud ja metsatsturid ka teistest enam metsa aktiivset kasutamist: puitu peaks rohkem tarbima; kttena on puit oluline ja suure potentsiaaliga energiaallikas.
htlasi hinnati ka riigimetsade majandamist, siin on arvamused selgelt positiivsemad. 74% vastanutest on tielikul vi suurel mral nus vitega, et riigimetsade majandamine on sstlik ja jtkusuutlik.

Arvatakse, et metsade seisukord on viimastel aastatel paranenud
Paluti hinnata, kas viimase viie aasta jooksul on era- ja riigimetsade seisukord muutunud halvemaks vi paremaks. Vastuste ldpilt on pigem positiivne. Nii era- kui ka riigimetsade puhul leiti, et metsade seisund on tunduvalt paranenud. Seejuures on vastajate arvates rohkem muutusi toimunud erametsades, kus olukord liikuvat paremuse poole. Siiski leidub neidki, kelle hinnang on vastupidine: keskkonnahenduste esindajate, poliitikute ning ajakirjanike meelest on erametsade seisund halvenenud erametsade olukorrale on negatiivseid hinnanguid antud rohkem kui positiivseid. Erametsaomanikud ja metsatsturid paistavad selgelt silma keskmisest positiivsema pilguga oma mngumaale ja tegevusele.
Riigimetsade puhul on lekaalukalt arvatud, et olulisi muutusi pole viimase viie aasta jooksul toimunud. Erandiks on keskkonnahenduste esindajad, kes tunnustavad muutusi sagedamini ka riigimetsades: 59% leiab, et seisukord on muutunud oluliselt vi ldiselt paremaks, 25% aga hindab olukorda oluliselt halvemaks.

Suurimaks probleemiks peetakse liigset raiet
Et probleeme kindlaks teha, anti vastajatele vimalike probleemsete valdkondade loetelu: rvraied, intensiivne metsaraie, suured raied metsades, hooletud klastajad, liiga aktiivse kasutamise tttu kulunud puhkemaastikud, juhuslikult paiknevad puhkerajatised, reostus ja prgi, tulekahjud, suured tormid, muu. Nendest paluti vlja valida kolm kige olulisemat probleemi.
Vastuste ldjrjestuse phjal pole probleemide vahed kuigi suured. Kui aga vaadata vaid thtsuselt esimesena mainitut, eristub selgelt phiprobleem: 28% vastajatest on esmathtis intensiivnse metsaraie. 16% tunneb muret suurte raiete le erametsades probleem on sama, kuid tpsemalt snastatud. Seega: tervelt 44% kigist vastanutest on mrkinud kige olulisema probleemina liigset raiet. Selles mttes valitses ksmeel ka sidusrhmades: kski rhm ei erinenud oluliselt. Kige vhem toodi Eesti metsanduse valupunktina vlja metsas juhuslikult paiknevaid puhkerajatisi ning metsatulekahjusid.

Poliitikute teadlikkust on keskmisest paremaks hinnanud vaid poliitikud ise
htlasi paluti hinnata eri sihtrhmade teadlikkust metsanduse vallas. Sihtrhmad olid: maal elavad erametsaomanikud, maapiirkondade elanikud, linnas elavad erametsaomanikud, meedia, ldhariduskoolide pilased, poliitikud, muukeelsed elanikud, linnaelanikud. ldpilt osutus kurvaks, sest enamiku teadlikkust on hinnatud keskmisest halvemaks. Ainult maal elavate erametsaomanike teadlikkust hinnati selgelt keskmisest paremaks. Maaelanike informeeritust peeti keskmiseks. Kige vhem hinnati linnaelanike, muukeelsete elanike ning poliitikute metsandusteadlikkust.
Kui vaadelda tulemusi sihtrhmade esindajate kaupa, siis maapiirkondade elanike teadlikkust on pisut krgemini hinnanud poliitikud, madalamalt aga ajakirjanikud. pilasi peavad pisut teadlikumaks keskkonnahenduste esindajad ning avaliku sektori vi riigitulundusettevtte ttajad, halvemini informeerituks aga tudengid. Poliitikute teadlikkust on keskmisest paremaks hinnanud vaid poliitikud ise.
Hinnang paluti anda sellelegi, kui palju on metsandusega seotud eri institutsioonid tegelnud info- ja teavitustga. Enam kui poolte institutsioonide puhul on le poole vastanutest leidnud, et teavitustga on tegeldud kas palju vi pigem palju. Selge liidrina eristub RMK (84%), kellele jrgneb erametsakeskus (61%). Pigem rohkem kui vhem on teavitustd teinud veel Eesti metsaselts, keskkonnakaitseorganisatsioonid ning keskkonnaministeerium ja selle allasutused.
Metsanduse ppeasutuste, erametsaomanike organisatsioonide ning metsatsturite panust hinnati pigem vikeseks vi vga vikeseks. Erametsaomanikud on mrkinud keskmisest sagedamini erametsakeskust kui head teavitajat, ent le poolte ajakirjanike arvates on erametsakeskus teinud pigem vhe teavitustd. Avaliku sektori ttajate meelest on erametsaomanike organisatsioonide tegevus sel alal vhene vi pigem vhene.

Arvamusliidritest hinnati autoriteetseimaks Andres Talijrve
Ksitletavatel paluti mrkida kolm nende meelest kige autoriteetsemat isikut metsanduses. Selge liidrina eristus Andres Talijrv, keda nimetas iga teine vastaja. Temale jrgnevad Andres Onemar ning vrdselt hli saanud Jaanus Aun ja lo Viilup. Vrdlemisi vikeste vahedega jrgnevad Erik Kosenkranius ning Hendrik Relve. Kui vaadata tulemusi sihtrhmade kaupa, siis keskkonnahenduste esindajad on autoriteediks pidanud Hendrik Relvet, avaliku sektori ttajad aga Andres Onemari. Ajakirjanikud on nimetatud vrdselt Andres Talijrve ja Erik Kosenkraniust.
Kige olulisem mjutaja organisatsioonina on keskkonnaministeerium ja tema allasutused. Teist ja kolmandat kohta jagavad keskkonnakaitseorganisatsioonid ja erametsaomanike hendused. sna vikeste vahedega jrgnevad metsatsturid, riigikogu, ajakirjandus ja teised metsasektori organisatsioonid.

Teavituse vallas kige koostvaenulikumad keskkonnahenduste esindajad
Veel uuriti, milliseid teavitusvahendeid on vastaja vi tema organisatsioon juba kasutanud, et metsandusinfot rahvale edastada, ning teisalt seda, millistes ettevtmistes ollakse nus tulevikus oma organisatsiooniga teavitusts kaasa lma. Kige olulisemaks on peetud artiklite kirjutamist ning teaberitusi ja infopevi. ldsusele on tutvustatud metsandust vrdselt koduleheklgede ning trkiste ja ppematerjalide abil.
Edaspidi ollakse nus metsatemaatikat tutvustama eesktt infopevi korraldades. le poole vastajatest mrkis veel koostprojekte meediaga ning trkiste ja ppematerjalide koostamist ja levitamist. Kige enam olid nus uutes hisettevtmistes osalema ajakirjanikud, kige koostvaenulikumad olid aga keskkonnahenduste esindajad.

Enamik vastanuid pooldab hist strateegiat
Ksimusele, kas metsasektoril peaks olema hine kommunikatsioonistrateegia, vastas jaatavalt 81%. Kige tulisemad pooldajad on erametsaomanikud koguni 93%. Oodatavasti peab strateegia eelkige kujundama vlja hised seisukohad ja andma avalikkusele koordineeritud, tasakaalustatud ning test infot. hiselt ja sektorileselt saadetud snumeid peetakse julisemateks ja mitmest kohast tulnud infot inimestele kinnistuvamaks. Oluline on muuta rahva arusaama metsasektorist ning parandada suhtumist metsandusse. See nitab, et sektoris teadvustatakse metsanduse kajastamise probleemi ning ollakse valmis selle nimel pingutama. Leidus ka kriitikuid, kes phjendasid hise kommunikatsioonistrateegia mittevajalikkust sellega, et metsasektor on oma olemuselt vga mitmeklgne siin ei ole vimalik ega vajalikki kokkulepet saavutada.
Kigil vastanutel paluti hinnata seda, millised on parimad snumid ja faktid, tutvustamaks metsasektorit avalikkusele. Peaaegu vrdselt on iga teine vastaja toonud kolme olulisema phjuse seas vlja jrgmised snumid: Eesti metsamajandus on keskkonnasbralik ja jtkusuutlik ning Puit on ks vhestest looduslikult taastuvatest ressurssidest. Ligi pooled on maininud ka snumit Mets tagab looduses tasakaalu. Vhem hli said majandust ja turismi ktkevad snumid. Need olid: Metsandus on oluline regionaalarengule; Metsandus on Eesti mjukaim tstusharu (riigi maksutulu, tkohad); Metsanduses on potentsiaal innovatsiooniks ja sstvaks arenguks; Metsarohkus muudab Eesti rahvusvaheliselt unikaalseks puhkekohaks; Mets pakub asendamatut puhkevimalust. Tulemused on vastanud rhmades sarnased. Ainsa erinevusena vib vlja tuua, et ajakirjanikud on sagedamini vlja toonud metsa looduse tasakaalu silitajana (75%).
ldsusele tutvustamist vrivate faktide hulgast nimetati eelkige seda, et kaitstavate metsade osakaal on Euroopa suurim (22%), sellest rangelt kaitstud metsi 6,2%. Sellele jrgnesid tsiasjad, et metsandus annab td 45 000 inimesele ja et puidusektor annab neljandiku Eesti tstuse kibest ja viiendiku ekspordist. Leiti, et tutvustada viks ka jrgmisi fakte: Eesti territooriumist le 50% on kaetud metsaga, Eesti on metsasuse poolest Euroopas neljas riik, metsasektori ettevtted annavad ttleva tstuse lisandvrtusest ligi veerandi, metsasektori ettevtete osakaal sisemajanduse kogutoodangust on ligi 6%.
Teabe sihtrhmana mrgiti kige enam pilasi (72%), ajakirjandust (63%) ning poliitikuid (54%). Keskmisest sagedamini on poliitikutele info edastamise vajadust nimetanud erametsaomanikud ja metsatsturid (71%). Poliitikud ise ja ajakirjanikud on keskmisest harvemini mrkinud poliitikute koolitamise vajalikkust (vastavalt 17% ja 13%).



Eve Rebane, ksitluse projektijuht

Artiklile ei ole kommentaare
Teie nimi:
Teie e-mail:
Kommentaar:


15/11/2012
23/04/2012
23/04/2012
02/04/2012
19/04/2010
19/04/2010
18/12/2009



Mis see on?
E-posti aadress:
Liitun:Lahkun: 
Serverit teenindab EENet